Mateus 26
asj (ASJ) vs NAA
1 Le Jiso yɔ biee bini bichu mɛɛshi, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le,
1 Quando Jesus acabou de proferir estas palavras, disse aos seus discípulos:
2 “Nɛ kɛɛ le shɛɔ jo faa, ni nuuŋ Tsɔnɔ chi N'yafuwee, bɛ gii bɛ nyɛ Ŋwanɛwi li tsaŋ yi bɛniiŋ li be ta wu li kintaaŋ li.”
2 — Vocês sabem que, daqui a dois dias, será celebrada a Páscoa, e o Filho do Homem será entregue para ser crucificado.
3 Nɛɛ li mfi wulu, bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ se gɛɛŋ be lɛ ntsuuŋ lɛ ntɔ wu Kaifas wu tɛ̀ nuuŋ kikoo ki bɛte muntofi,
3 Então os principais sacerdotes e os anciãos do povo se reuniram no palácio do sumo sacerdote, chamado Caifás,
4 be biee be dzɔ ntaŋ si be gii be wɛɛŋ be se kɔɔ Jiso, be wo.
4 e deliberaram prender Jesus, à traição, e matá-lo.
5 Si be tɛ̀ dzɔ ntaŋ lɛ, be tee le, “Kiiŋ tɛ ni mɔŋ fiee fini li mfi wu Tsɔnɔ-ɔ kɛ, kifɛ ɛ tɛ mɔŋ, fi bɛ bɛ kweŋɛ lɛ bɛniiŋ li lɛnti.”
5 Mas diziam: — Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
6 Le Jiso tuu ni nuuŋ lɛ kitoŋ ki Bɛtani-i, li Simu wu wi wu chigɔŋ chi nɔŋa yih,
6 Quando Jesus estava em Betânia, na casa de Simão, o leproso,
7 be shee be jii biee, kwɛɛŋ wumu dza lɛ lu kɛmi mɛɛŋ mamu mɛ sɛɛndi lɛ fika fimu fi bɛ nachɛ bɛ tɛtɛ, me tɛɛmi kwa ŋge, tumi li kikoo ki Jiso-o.
7 aproximou-se dele uma mulher, trazendo um frasco feito de alabastro com um perfume precioso, que ela derramou sobre a cabeça de Jesus, estando ele à mesa.
8 Le bɔɔŋ bɛ Jiso-o bɛ kintutu-u ŋɛŋ lɛ, fiee filu tɔŋ be shéŋ ŋge. Be tee le, “Bifisi mɛɛŋ mɛlu kii la?
8 Vendo isto, os discípulos ficaram indignados e disseram: — Para que este desperdício?
9 Bee nuuŋ bɛ kabɛ mɛɛŋ mɛlu li kwa ŋgee, bɛ nyɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ.”
9 Este perfume poderia ter sido vendido por muito dinheiro, para ser dado aos pobres.
10 Se nuuŋ le, Jiso tɛ̀ kɛɛ mbeechɛ wube, tee li bee le, “Nɛ nyɛɛ ŋgɛ li kwɛɛŋ wuni kii la? Wu fɛɔ nuuŋ fiee fi dzeeŋ li mi-i.
10 Mas Jesus, sabendo disto, lhes disse:
11 Nɛ ni nɛ kii le bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ gii be ni be nuuŋ bɛ beŋ mfi kwi, se nuuŋ le, nuuŋ tɛ nuuŋ tɛɛbeŋ mfi kwi kɛ.
11 Porque os pobres estarão sempre com vocês, mas a mim vocês nem sempre terão.
12 Wu shooshɔɔ mɛɛŋ mani li yi yɛɛŋ ni le nachɛ nuuŋ si bɛ gii bɛ diyɛ mi.
12 Porque, derramando este perfume sobre o meu corpo, ela o fez para o meu sepultamento.
13 Ntee beŋ chɛɛŋ le mɔɔ nuuŋ fɛŋ fɛ bɛ gii bɛ ni bɛ tiifi ntoŋ wu dzeeŋ wuni li kikoo ki nshɛ kichu, bɛ gii bɛ ni bɛ tiiti kii fiee fi kwɛɛŋ wuni fɛ bɛ se ni bɛ kiimi wu.”
13 Em verdade lhes digo que, onde for pregado em todo o mundo este evangelho, também será contado o que ela fez, para memória dela.
14 Wi wumu li kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa wu bɛ tɛ̀ teenyi le Judas Iskaliyɔ dza gɛɛŋ ŋɛŋ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa,
14 Então um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os principais sacerdotes.
15 bii li bee laa, “Ɛ mi nyɛ Jiso li tsaŋ yinɛ-ɛ, nɛ nyɛ mi la?” Be biee be fa bɛ siri mbaanshɛɛ be nyɛ li wuu.
15 Ele disse: — Quanto me darão para que eu o entregue a vocês? E pagaram-lhe trinta moedas de prata.
16 Mbɛɛchɛ li mfi wɛ, bɛchi wɛki dze yi gii nyɛ Jiso li tsáŋ yi bee.
16 E, desse momento em diante, Judas buscava uma boa ocasião para entregar Jesus.
17 Le ni nuuŋ jobɛ chi ŋkosi chi Tsɔnɔ chi Kibele ki bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ kishee le kɛ, bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jiso bɛ fɛ wuu, be bii li wuu laa, “Ɔ wɛki le tɛ gɛɛŋ tɛ nachɛ fɛ ɔ gii ɔ ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee chilu nuuŋ fɛŋ?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, os discípulos vieram a Jesus e lhe perguntaram: — Onde quer que façamos os preparativos para que o senhor possa comer a Páscoa?
18 Tuu li bee le, “Gɛnɛ yɛɛŋ fɛ la nyɔŋa ɛ nɛ ŋɛŋ wi, nɛ tee li mwɛ le, ‘Wi wu Ntiifɛ teeɔ le mfi we kɔchɔɔ. Gii ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u li wɛɛ yih.’”
18 E ele lhes respondeu:
19 Bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛlu gɛɛŋ be fɛ nɛɛ si Jiso bee tee li bee, be biee be nachɛ biee bijɛ bi Tsɔnɔ chi N'yafuwee chilu lu.
19 E eles fizeram como Jesus lhes havia ordenado e prepararam a Páscoa.
20 Le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, shee bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa le be ji biee.
20 Ao cair da tarde, Jesus pôs-se à mesa com os doze discípulos.
21 Le be ni be jii, dza tee li be le, “Ntee li be-eŋ chɛɛŋ le, wi wumu li be-eŋ linti gii kabɛ mi.”
21 E, enquanto comiam, Jesus disse:
22 Si bee tee lɛ, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be to nshiiŋ nshiiŋ, be bɛchi be biiti li wuu mumkpaŋ mumkpaŋ laa, “Nuuŋ bo mi ni Taa?”
22 E eles, muito entristecidos, começaram um por um a perguntar-lhe: — Por acaso seria eu, Senhor?
23 Tuu li bee le, “Wi wu gii kabɛ mi ɛ wi wu tɛɛ wu gii tɛ bikɛ kibɛnɛ lɛ sho-o.
23 Jesus respondeu:
24 Ŋwanɛwi gii gɛɛŋ nɛɛ fiee si bɛ tɛ̀ tsɛɛ kii wu. Se nuuŋ le, kinlɔɔ kinɔŋa kɛɛ li wi wu kabɛ Ŋwanɛwi-i. Fi tɛ̀ dzɔɔŋ ŋge le gii bɛ ba wu ki biɛ kɛ.”
24 O Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor seria para ele se nunca tivesse nascido!
25 Judas wu tɛ̀ nuuŋ le gii kabɛ Jiso bii tɛ li wuu laa, “Nuuŋ bo mi ni, Wi wu Ntiifɛ?” Jiso tee li wuu le, “Ɔ teeɔ bɛ kimfimɛ ko.”
25 Então Judas, que o traía, perguntou: — Por acaso sou eu, Mestre? Jesus respondeu:
26 Si be tɛ̀ jii biee lɛ, Jiso dza dzɔ kibele, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, booyɛ nyɛ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tee le, “Kɔ yɛɛŋ nɛ ji, yini nuuŋ yi yɛŋ.”
26 Enquanto comiam, Jesus pegou um pão, e, abençoando-o, o partiu e deu aos discípulos, dizendo:
27 Tuu dzɔ tɛ fika, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ nyɛ fika filu li bee tee le, “Wonɛ yɛɛŋ nɛ tasɛ beŋ bɛchu.
27 A seguir, Jesus pegou um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos, dizendo:
28 Mani nuuŋ ŋgɔŋ meŋ mɛ Nyɔ ji leh lu mɛ bo kii bɛniiŋ ŋgee, le se feeki bibifi bi bee.
28 porque isto é o meu sangue, o sangue da aliança, derramado em favor de muitos, para remissão de pecados.
29 Ntee beŋ le mɛɛŋ yɛ ntuu ŋ'woŋ mbiiŋ mɛ fiŋgeetɛ fi lɛɛndi mani mbɛɛchɛ dɛɛni, nsiiŋ gɛɛŋ bo jobɛ chi ŋgii naa ŋ'woŋ mɛ fɛŋ tɛɛbeŋ lɛnti lɛ bumfɔŋ bu Baa wɛŋ kɛ.”
29 E digo a vocês que, desta hora em diante, nunca mais beberei deste fruto da videira, até aquele dia em que beberei com vocês o vinho novo, no Reino de meu Pai.
30 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u mɛɛshi, be yoo jumi chi n'yɔɔnchɛ, be dza be michi be giiŋgi li ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if.
30 E, tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
31 Si Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tɛ̀ giiŋgi lɛ, dza tee li bee le, “Butuu bu bɛŋ buni beŋ bɛchu gii nɛ chee bikaa lijiŋ kii fiee fi gii fi ka bɛ mi. Fi fiɛɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ Nyɔ tiiti le, ‘Ŋgii ŋ'wo kiŋkiichɛ nshɔ́ɔŋ kintutu ki nshɔɔŋ lɛ se saaŋgɛ.’
31 Então Jesus disse aos discípulos:
32 Se nuuŋ le, mfi wu Nyɔ buu mi li kwe-e, ntoo mbaŋ li be-eŋ Galilii.”
32 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Se Pita biee tee fiee li wuu le, “Ɛ bɛniiŋ bɛchu chee bikaa lijiŋ kii fiee fi gii fi ka bɛ wɛ, ɛ bɛ nyɛ ntɛ chee bikaa lijiŋ tɛ kɛ.”
33 Mas Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: — Ainda que o senhor venha a ser um tropeço para todos, nunca o será para mim.
34 Jiso tee li wuu le, “Ntee wɛ chɛɛŋ le butuu bu bɛŋ buni, nyinɛshee gii ke yi teŋgɔɔ, nuuŋ ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pita tee li wuu le, “Mɔɔ nuuŋ le ŋgii ŋkwi tɛɛ wɛ, nuuŋ bɛ tɛ faaŋ wɛ kɛ.” Si tɛ̀ tee nɛɛ lɛ, bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jiso bamu baa bɛchu tee nɛɛ tɛ lɛ.
35 Pedro insistiu: — Ainda que me seja necessário morrer com o senhor, de modo nenhum o negarei. E todos os discípulos disseram o mesmo.
36 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u gɛɛŋ be lɛ li wɛ wu biti bi muntaaŋ lɛ wumu, wu bɛ teenyi le Gɛsɛmani, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu baa le, “Shee yɛɛŋ fɛni ŋ'waaki yi fɛŋgooŋ fɛmu nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ”
36 Em seguida, Jesus foi com eles a um lugar chamado Getsêmani. E disse aos discípulos:
37 Dzɔ Pita bee bɔɔŋ bɛ Dzɛbɛdii bɛ bɛfɛ baa, bee be gɛɛŋ. Se bɛchi nuuŋ nshiiŋ nshiiŋ, shéŋ yee kɛɛti.
37 E, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a sentir-se tomado de tristeza e de angústia.
38 Biee tee li bee le, “Shéŋ yɛŋ yɛɛ nshiiŋ nshiiŋ ŋge nuuŋ kɛɛ ŋkwiiɔ. Shɛ yɛɛŋ fɛni nɛ ni nɛ tɛŋgi.”
38 Então lhes disse:
39 Jiso dza fe kiiŋgi gɛɛŋ limfwe niiŋ, we chiŋ bushi fɛkwiiŋ, lɛki li Nyɔ-ɔ le, “Baa wɛŋ, ɛ dze nuuŋ lu yi nuuŋ nɛɛ ɔ fɛ le fika fi ŋgɛ-ɛ fini ka mi ŋ'wonu siŋ, ɔ fɛ. Se nuuŋ le, kiiŋ ɔ ni fɛ si ŋkɔŋgisi kɛ, fɛrɛ nuuŋ si ɔ kɔŋgisi.”
39 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se sobre o seu rosto, orando e dizendo:
40 Dza kaari to lijiŋ fɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu, ŋɛŋ si be liiti. Bii li Pita laa, “Fi nuuŋ le ɛ bɛ nyɛ nɛ tɛ shee we bɛ mi le bo si mfi ntaŋ mumkpaŋ kɛ ni?
40 E, voltando para os discípulos, achou-os dormindo. E disse a Pedro:
41 Nɛ nuuŋ yɛɛŋ we, nɛ lɛki li Nyɔ-ɔ kii nɛ ni lɛ li mɔnchɛ. Fi nuuŋ chɛɛŋ le shéŋ kɔŋgisi lɔ, se nuuŋ le nyaŋ yi bwiŋ nuuŋ fɛɛ.”
41 Vigiem e orem, para que não caiam em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
42 Tuu kaari gɛɛŋ kiŋga kifɛ lɛki li Nyɔ-ɔ le, “Baa wɛŋ, ɛ fi nuuŋ le ɛ bɛ nyɛ fika fini tɛ ka fuki fɛ mi ŋ'woŋ siŋ ɔ fɛ nɛɛ si ɔ kɔŋgisi.”
42 Retirando-se pela segunda vez, orou de novo, dizendo:
43 Le tuu kaari to lijiŋ ka ŋɛŋ si bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u liiti kifɛ chilefɛ tɛ nuuŋ be lɛ lii ŋge.
43 E, voltando, achou-os outra vez dormindo; porque os olhos deles estavam pesados.
44 Tuu ka shɛ be, kaari gɛɛŋ tuu lɛki li Nyɔ-ɔ kiŋga kitɛɛtɛ, lɛki li Nyɔ-ɔ tiiti nɛɛ nuuŋ fiee fi bee saa tiiti fiɛɛ.
44 Deixando-os novamente, foi orar pela terceira vez, repetindo as mesmas palavras.
45 Tuu kaari to lijiŋ fɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu tee li bee le, “Nɛ mɛɛŋ baa nɛ liiti nɛ fufini finɛ ni? Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ, mfi kɔchɔɔ kituŋ. Bɛ kabɛ baa Ŋwanɛwi li bɛniiŋ bɛ bifi-i.
45 Então voltou para os discípulos e lhes disse:
46 Dza yɛɛŋ we tɛɛbeŋ tɛ ni tɛ giiŋgi. Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ wi wu kabɛ mi bɛɛɔ kituŋ.”
46 Levantem-se, vamos embora! Eis que o traidor se aproxima.
47 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, Judas wu tɛ̀ nuuŋ wi kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa biee busɛ. Tɛ̀ gii bɛɛ bee kintutu ki bɛniiŋ lɛ kinɔŋa, be kɛmi nyɔ bɛ bimboki, ɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ bɛ tɛ̀ toŋ be.
47 E enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou Judas, um dos doze, e, com ele, grande multidão com espadas e porretes, vinda da parte dos principais sacerdotes e dos anciãos do povo.
48 Wi wu tɛ̀ kabɛ Jiso tɛ̀ nachɛ si gii doonchɛ li bɛniiŋ bɛlu, tee le, “Wi wu mi n'yɛsi wu, mi ŋkokɛ, kɛ ɛ wu, nɛ biee nɛ kɔɔ wu.”
48 Ora, o traidor tinha dado a eles um sinal: “Aquele que eu beijar, é esse; prendam-no.”
49 Si bee be tɛ̀ bɛɛ lɛ, biee gɛɛŋ fɛ Jiso mfwaa mumkpaŋ tee li wu le, “Mi n'yɛsɔɔ wɛ Wi wu Ntiifɛ.” Si wu tee lɛ, biee kokɛ wu.
49 E logo, aproximando-se de Jesus, Judas disse: — Salve, Mestre! E o beijou.
50 Jiso tee li wu le, “Sinɛŋ, fɛrɛ fiee fi ɔ bɛ le ɔ fɛ.” Bɛniiŋ baa biee be gɛɛŋ fɛ Jiso-o be cha wu.
50 Jesus, porém, lhe disse: Nisto, aproximando-se eles, agarraram Jesus e o prenderam.
51 Fi se ka le wumu wu tɛ̀ nuuŋ bɛ Jiso ɛ tɛ̀ nuuŋ bɛ nyɔ ye yi dziŋ lɛ mbwa-a buu, kɛri kintooŋ ki mfwa wu kikoo ki bɛte muntofi lu, sondɛ.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, sacou da espada e, golpeando o servo do sumo sacerdote, cortou-lhe a orelha.
52 Jiso tee li wi wulu le, “Kaari tuu nyɔ ya lɛ mbwa li. Ɔ kɛɛ le wi kwi wu tsakisi nyɔ li we, gii naa kwi bɛ nyɔ.
52 Então Jesus lhe disse:
53 Ɔ beechi le nuuŋ nlee ki nlaŋɛ kɛ le Taa tuumi bɛnchindaa bee fɛni mfwaa mumkpaŋ li bɛnchuki le be gwe kii mi kɛ ni?
53 Ou você acha que não posso pedir a meu Pai, e ele me mandaria neste momento mais de doze legiões de anjos?
54 Se nuuŋ le, ɛ mi dza mi fɛ lɛ, fi dɛndɛ niŋ fi se bɛ fi kɔchɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ le fi kɛmi le fi nuuŋ?”
54 Mas como, então, se cumpririam as Escrituras, que dizem que assim deve acontecer?
55 Li mfi wɛɛ, Jiso tuu bii li kintutu kɛɛ laa, “Nɛ bɛɛ le nɛ kɔɔ mi nɛ bɛɛ bɛ nyɔ mɔɔ bimboki kɛ nɛɛ bɛɛ le nɛ kɔɔ nuuŋ wi wu bɛɛ bɛ kpɛ li kwɛɛŋ li ni? Ntuu nshiiŋ jo chi nshiiti li yih yi muntofi ntiifi bɛniiŋ lu nɛ tɛ kɔɔ mi kɛ kii la?
55 Naquele momento, Jesus disse às multidões:
56 Se nuuŋ le, fiee fini fichu kɛti fiɛɛ nɛɛ le fi bɛ fi kɔchɛ si bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ.” Bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu-u bɛchu biee be shɛ wu fɛ, be kifi.
56 Tudo isto, porém, aconteceu para que se cumprissem as Escrituras dos profetas. Então todos os discípulos o deixaram e fugiram.
57 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kɔɔ Jiso dzɔ wu be gɛɛŋ bɛ wu fɛ Kaifas wu te kikoo ki bɛte muntofi-i. Bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ bɛ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ banchɛ tɛ fe.
57 E os que prenderam Jesus o levaram à casa de Caifás, o sumo sacerdote, onde se haviam reunido os escribas e os anciãos.
58 Be tɛ̀ giiŋgi bɛ Jiso Pita biki lɛjiŋ mfiiŋ. Le gɛɛŋ bo fɛ la wu kikoo ki bɛte muntofi-i, tuu lɛ gɛɛŋ shee bɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi la wulu le ŋɛŋ si fi gii fi ka.
58 Pedro o seguia de longe até o pátio do sumo sacerdote. E, tendo entrado, assentou-se entre os servos, para ver como aquilo ia terminar.
59 Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ sɛki bɛnsa tɛ̀ wɛki fiee fi be gii be sɛɛyɛ be terɛ Jiso le bɛ se wo wu.
59 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho falso contra Jesus, a fim de o condenarem à morte.
60 Se nuuŋ le, be ti mɛɛŋ ki kɛmɛ kɛ fiee kɛ, bɛniiŋ ŋge buti be bɛɛ limfwe be sɛɛyi binsɛɛ. Si fi tɛ̀ kɛti lɛ bɛniiŋ bamu bɛfɛ bo be leŋ limfwe,
60 E não acharam, apesar de terem sido apresentadas muitas testemunhas falsas. Mas, afinal, compareceram duas, afirmando:
61 be tee le, “Bwɛɛ wuni tɛ̀ tiiti le nuuŋ shaanshɛ yih yi muntofi yi Nyɔ kaari gwaŋ li jo taa li.”
61 — Este disse: “Posso destruir o santuário de Deus e reconstruí-lo em três dias.”
62 Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ dza we ki bii li Jiso laa, “Ɔ kɛmi yɛ fiee fi tusɛ kɛ ni? Ɔ wuki nɛɛ biee bi bɛniiŋ bani tiiti kii wɛ ni?”
62 E, levantando-se o sumo sacerdote, perguntou a Jesus: — Você não diz nada em resposta ao que estes depõem contra você?
63 Jiso ba nɛɛ nshiiŋ. Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ tuu ki tee li wuu le, “Tee chɛɛŋ li bukooŋ bu Nyɔ yi kɛmi ntsɛ, ɔɔ nuuŋ kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ ki Ŋwanɛ Nyɔ, ɔ tee bee.”
63 Jesus, porém, guardou silêncio. E o sumo sacerdote lhe disse: — Eu exijo que nos diga, tendo o Deus vivo por testemunha, se você é o Cristo, o Filho de Deus.
64 Jiso tuu li wuu le, “Fi fiɛɛ sɔɔ tee lɛ. Se nuuŋ le, ntee beŋ le, lɛjiŋ lɛ mfi wuni-i, nɛ gii nɛ ŋɛŋ Ŋwanɛwi, ɛ wu shee lɛ kibɛnɛ ki kigɔŋɛ ki Wi wu kɛmi Buŋga-a, nɛ tuu nɛ ŋɛŋ si bɛɛ li kiku-uŋ liboo.”
64 Jesus respondeu:
65 Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ woo lɛ, ki tuu ki gaamɛ ndú yi ki, ki tee le, “Wu dzɔɔ kintsii ki Nyɔ-ɔ. Fiee nuuŋ yɛ lu fi tɛɛbeŋ tuu geendi le wi leŋ fɛni ni tiiti kɛ? Nɛ woo baa kituŋ si wu dzɔ kintsii ki Nyɔ-ɔ.
65 Então o sumo sacerdote rasgou as suas vestes e disse: — Blasfemou! Por que ainda precisamos de testemunhas? Eis que agora mesmo vocês ouviram a blasfêmia!
66 Nɛ se sondɛ le la?” Be tuu le, “Ɛ wi wu bɛ nuuŋ bɛ wo.”
66 O que vocês acham? E eles responderam: — É réu de morte.
67 Be se bɛchi be kwiyi budii li bushi bu Jiso-o, be juti wu bɛ muŋkɔ, be suŋgi bɛ tsaŋ be tiiti li wuu le,
67 Então alguns cuspiram no rosto de Jesus e bateram nele. E outros o esbofeteavam, dizendo:
68 “Wɛ wu nuuŋ Krai, fɛrɛ kintomfɔŋ ko ki Nyɔ dɛɛni li bee li. Tee wi wu sooŋ wɛ.”
68 — Profetize para nós, ó Cristo! Quem foi que bateu em você?
69 Tɛ̀ nuuŋ ɛ Pita shee lɛkuuŋ la kintikinti. Ŋwaŋ wu kwɛɛŋ wumu wu tɛ̀ nindi fe, dza bɛ li wuu lichiŋ tee li wuu le, “Ɔ bee tɛ nɛɛ Jiso wu Galilii wulu.”
69 Pedro estava sentado fora no pátio. Uma empregada se aproximou e lhe disse: — Você também estava com Jesus, o galileu.
70 Se nuuŋ le, Pita faaŋ limfwe li bɛniiŋ bɛchu tee le, “Ŋkii yɛ fiee fi ɔ tiiti kɛ.”
70 Mas ele negou diante de todos e disse: — Não sei o que você está dizendo.
71 Pita tuu dza bo gɛɛŋ fɛ fweeŋ wu ntɔ-ɔ. Se ŋwaakwɛɛŋ wumu wu tɛ̀ nindi tɛ fe, ŋɛŋ wu, tuu tee li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nindi fe baa le, “Wi wuni bee nuuŋ bee Jiso wu Nasarɛ wulu.”
71 Quando se dirigia para a porta, Pedro foi visto por outra empregada, que disse aos que estavam ali: — Este também estava com Jesus, o Nazareno.
72 Pita tuu faaŋ, chini, tee le, “Ŋkii yɛ wi wulu kɛ.”
72 E ele negou outra vez, com juramento: — Não conheço esse homem.
73 Le mfi tuu kiiŋgi niiŋ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ lemi fe kiiŋgi be gɛɛŋ li Pita lichiŋ be tee li wuu le, “Li chɛɛŋ li, ɔ nuuŋ tɛ wi wu be wumu, kifɛ n'yɔru wa wɛ si wube.”
73 Pouco depois, aproximando-se os que estavam ali, disseram a Pedro: — Com certeza você também é um deles, porque o seu modo de falar o denuncia.
74 Pita tuu faaŋ, teeŋ kinlɔɔ li yi yee li tee le, “Ŋkii yɛ wi wuni kɛ.” Mfwaa mumkpaŋ nyinɛshee biee yi tɔɔŋ.
74 Então ele começou a praguejar e a jurar: — Não conheço esse homem! E no mesmo instante o galo cantou.
75 Pita kimi n'yɔru wu Jiso bee yɔ li wu le, “Nyinɛshee gii ke yi tɔɔŋ, ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ.” Se dza fe bo lɛkuuŋ, keeri kwe ŋge.
75 Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você me negará três vezes.” E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.