Mateus 22

asj (ASJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jiso tɛ̀ yeti li bee lɛ ŋgaŋgaa li, chimu tɛ̀ nuuŋ le
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 “Bumfɔŋ bu liboo nuuŋ bɛ maa bu bɛ mfɔŋ wumu wu tɛ̀ nachɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ bu ŋwani wu nyu-uŋ.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Toŋ bɛnchindaa bee le be gɛɛŋ be teeŋ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ teeŋ le be bɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ baa le be bɛ. Se nuuŋ le, bɛnchindaa bɛlu gɛɛŋ bɛniiŋ bɛlu faaŋ mbɛ.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Tuu toŋ bɛnchindaa bamu tee li bee le, ‘Gɛnɛ yɛɛŋ nɛ ni tiiti li bɛniiŋ bɛ ntuu ntee le be bɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ chini le be yikɛ be woo, le mi mfɛɔ biee bijɛ kituŋ, mi nsɛɔ bintomu bi bɔɔŋ bɛ bɛnaŋ lɛ bi fɔɔŋ. Mi nachɔɔ biee bichu kituŋ, le be bɛ fɛ tsɔnɔ-ɔ.’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Se nuuŋ le, be gɛɛŋ bɛniiŋ bɛlu nyaami, be dza fibee be giiŋgi. Wi wumu la liwɛ, wi wumu bo waŋ wee.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Kiŋkɛ ki bɛniiŋ lɛ kɔɔ bɛnchindaa bɛlu be ŋwɛɛ bɛ be, be wooyɛ be.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Shéŋ tɔnyɛ mfɔŋ wulu, tuumi bɛniiŋ bee bɛ dzi-iŋ, be gɛɛŋ be lɛɛshɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ wooyɛ bɛnchindaa bee baa dududu, be tɔŋ kitoŋ kibee kilu.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Si tɛ̀ fɛ lɛ, tuu tee li bɛniiŋ bee bɛ nimɛ-ɛ bamu le, ‘Mi mfɛɔ tsɔnɔ chi bugoo lɛ kituŋ. Se nuuŋ le bɛniiŋ bɛ ntuu nteeŋ baa tuu nuuŋ yɛ bɛniiŋ kɛ.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Dɛɛni, gɛnɛ yɛɛŋ lɛ dzé ntasɛ chi, nɛ teeŋ bɛniiŋ bɛchu bɛ nɛ ŋɛŋ, le be bɛ fɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ chini.’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Bɛniiŋ bɛ nimɛ-ɛ bɛlu bo be gɛɛŋ lɛ dze chichi, be konchɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ be tɛ̀ ŋɛŋ, bɛniiŋ bɛ dzeeŋ bɛ bɛ bifi be bɛ. Yih yi bugoo yisɛ bɛ bɛniiŋ.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 Mfɔŋ dza lɛ li yih yi bugoo yilu-u ŋɛŋ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ bɛ fɛ tsɔnɔ chilu-u, ŋɛŋ wi wumu lu mwɛ mɛɛŋ ki lii kɛ ndu yi tsɔnɔ chi bugoo lɛ kɛ.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Bii li wuu laa, ‘Sinɛŋ, ɔ geeŋ ɔ lɛ luuŋ yih ndu yi tsɔnɔ nsiŋ?’ Wi wulu ba nshiiŋ.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Bɛdɛɛni, mfɔŋ wulu biee tee li bɛniiŋ bɛ nimɛ-ɛ baa le, ‘Kanɛ yɛɛŋ bibɛnu biee mɔɔ bikaa biee nɛ lɔŋ wu li kijibɛ lɛkuuŋ, fɛ bɛniiŋ dii be jii ŋgesi.’”
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Si Jiso tɛ̀ tee lɛ, tee le, “Nɛ kɛɛ le, Nyɔ nuuŋ yi teeŋ bɛniiŋ ŋge, se nuuŋ le, ɛ bɛ niiŋ bɛ yi tsɛki.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Bɛfarasii dza be gɛɛŋ be nachɛ si nuuŋ be fɛ Jiso lɔɔŋgɛ bɛ n'yɔru be se kɔɔ wu.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Be se toŋ bɔɔŋ bɛ bee bɛ kintutu-u mɔɔ kintutu ki bɛniiŋ bɛ Mfɔŋ Hɛrɔ fɛ Jiso. Be gɛɛŋ be tee li wuu le, “Wi wu ntiifɛ tɛ kii nɛɛ le ɔ nuuŋ wi wu chɛɛŋ, ɔ ti tiifi bɛniiŋ lɛ dze yi chɛɛŋ li. Ɔ ti dzeti yɛ le wi wumu nuuŋ chichi kɛ, kifɛ ɔ ti bichi yɛ wi li fiee fi mwɛ nuuŋ lu kɛ.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Dɛɛni, tee bee wa mbeechɛ. Nchi beŋ le tɛ ni tɛ suuti kiŋwaati li Kaisa mfɔŋ wu Lo-om, mɔɔ tɛ soo kɛ le?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Jiso kɛɛ fiee fi be gwenini bɛ fi, biee tee li bee le, “Beŋ bɛniiŋ bɛ nimi-i bani, nɛ teeki mi kii la?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Bɛ yɛɛŋ bɛ kwa wu nɛ shiiŋ nɛ suuti kiŋwaati lu wɛ-ɛ ŋɛŋ.” Be bɛ bɛ danali, be nyɛ li wuu.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Jiso bii li bee laa, “Kikoo kini nuuŋ ki noo lɛ? Bukooŋ buni nuuŋ bu noo lɛ?”
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Be tuu le, “Ɛ ki Kaisa, bukooŋ nuuŋ nɛɛ tɛ bwee.” Jiso tuu tee li bee le, “Nɛ nyɛɛ li Kaisa fiee fi nuuŋ fi Kaisa, nɛ nyɛɛ li Nyɔ-ɔ fi nuuŋ fi Nyɔ-ɔ.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Le be woo lɛ, bimfimu wondɛ be. Be chinɛ li wuu dza giiŋgi.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Nɛɛ booyaa, Bɛsadusii tɛ̀ dza be bɛ fɛ Jiso-o. Bɛsadusii nuuŋ kintutu ki bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shiiŋ be kweŋgi le bɛniiŋ nuuŋ tɛ naa bo li kwe-e kɛ. Si be tɛ̀ bɛ lɛ, be bii li Jiso-o laa,
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 “Wi wu ntiifɛ, Mɔɔsɛ tɛ̀ tee le, ‘Ɛ wi kwi ŋkɛmɛ ŋwaŋ nsiŋ, kɛ ŋwaani kɛmi le dzɔɔ kwɛsi bee wu biɛ bɔɔŋ li bukooŋ bu ŋku ŋwaani wulu.’
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Dɛɛni, bɔɔŋ bɛ wi wumu tɛ̀ tsiiŋ bɛ bee fɛni mfomɛnyaaŋ. Wu kaaŋ tɛ̀ dzɔ kwɛɛŋ, kwi bee wu ŋkɛmɛ ŋwaŋ siŋ, shɛ kwɛsi li ŋwaani wu biki li wuu.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Fi ka nɛɛ tɛ lɛ bɛ wu biki mɔɔ wu tɛ tuu biki, gɛɛŋ bo li wu mfomɛnyaaŋ li be kwi yɛ ŋkɛmɛ ŋwaŋ siŋ.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Lɛjiŋ lɛlu, kwɛɛŋ wulu kwi tɛ.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Lɛ dɛɛni, si be bɛchu bɛ mfomɛnyaaŋ baa tɛ̀ dzɔ kwɛɛŋ wulu lɛ, gii naa ni nuuŋ mfi wu bɛniiŋ buti li kwe-e, kwɛɛŋ wulu nuuŋ kwɛɛ noo?”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Jiso tuu li bee le, “Nɛ chaŋ baa ŋge, kifɛ nɛ kii yɛ fiee fi bɛ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ kɛ. Nɛ ti kii yɛ tɛ buŋga bu Nyɔ-ɔ kɛ.
29 Jesus respondeu:
30 Nɛ ni nɛ kii le naa nuuŋ mfi wu bɛniiŋ buti li kwe-e, buniŋ bee bukɛɛŋ tɛ tuu le be ni be feti bugoo kɛ, bɛniiŋ mɛɛŋ yɛ be tuu be ni be nyɛɛ bɔɔŋ li bugoo li kɛ. Be gii naa be ni be nuuŋ nɛɛ si bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ liboo.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Ɛ nuuŋ kii mbochu wu bɛniiŋ gii naa be ni be buti li kwe-e, nɛ tɛ̀ mɛɛŋ ki teeŋ kɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ nɛ woo fiee fi ki tiiti li be-eŋ ni? Nyɔ tɛ̀ tee le,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 ‘Ɛ mi Nyɔ yi Abrahaŋ bɛ Nyɔ yi Adzi mɔɔ Nyɔ yi Yakɔ.’ Fi nuuŋ le Nyɔ nuuŋ yɛ Nyɔ yi bɛŋku kɛ, yi nuuŋ Nyɔ yi bɛniiŋ bɛ nuuŋ bɛ yoŋ.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Kintutu ki tɛ̀ lemi fe woo ntusu wu Jiso tɛ̀ tuu, wa tɛ̀ be bɛ ntiifɛ we.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Le Bɛfarasii woo le Jiso makɛ wɛ bimfimu bi Bɛsadusii, be banchɛ yi be bɛ fɛ wuu.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Wi wumu wu tɛ̀ gbɛŋgi kii bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ, mɔnchɛ wu bɛ mbifu wumu le,
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 “Wi ntiifɛ, nchi wu ko wu yaa bɛnchi bɛchu nuuŋ wu la?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Jiso tuu li wuu le, “Nchi wu ko nuuŋ wu tiiti le, ‘Ɔ kɔŋgisi Chaa yi Nyɔ ya bɛ shéŋ ya chi, ɔ nyɛɛ yi ya li yi-i ɔ giki bufii bwo li yi-i buchu.’
37 Jesus respondeu:
38 Wuni nuuŋ nchi wu limfwe wu ko wu yaa bɛnchi bɛchu.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Wu biki se nuuŋ nɛɛ si wɛɛ. Wu nuuŋ le, ‘Ɔ kɔŋgisi ŋwaana siɔ kɔŋgisi yi ya.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Biee bichu bi nuuŋ lɛ kiŋwaati ki bɛnchi, mɔɔ bi nuuŋ lɛ Biŋwaati bi bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ, bi lemi li bɛnchi bɛ bɛfɛ bani-i.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Si Bɛfarasii tɛ̀ taashɛ fe lɛ, Jiso dza bii mbifu wumu li bee laa,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 “Nɛ beechi le la kii Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ? Nɛ beechi le ɛ ŋwanɛ noo?” Be tuu li wu le, “Nuuŋ ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi-i.”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Jiso se kaari bii li bee laa, “Si nuuŋ ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi-i lɛ, fi geeŋ fi Fiana yi Nyɔ fɛ Mfɔŋ Daafi se teenyi wu le Taa? Daafi tɛ̀ tee le,
43 E Jesus perguntou:
44 ‘Taa Nyɔ tɛ̀ tee li Taa li le
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Ɛ Daafi teenyi wu le Taa, fi geeŋ se tuu ni nuuŋ ŋwani?”
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Si Jiso tɛ̀ yɔ lɛ, wi tɛ̀ mɛɛŋ ki kɛmɛ kɛ fiee fi tusɛ li wuu kɛ. Mbɛɛchɛ booyaa, wi ti mɛɛŋ ki tuu kɛ mɔɔ le bii fiee li wuu kɛ.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.