Mateus 19

asj (ASJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Le Jiso tee biee bini mɛɛshi, dza lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Galilii, lenchi gɛɛŋ Judiya liwiŋ li kimbɛ ki Dzɔɔ yi Joodaaŋ.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Le gɛɛŋ lɛ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ banchɛ ki biki wu, wɔnchɛ be bɛchu bɛ tɛ̀ gendi fe.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Bɛfarasii dza be bɛ lɛ wuu le be mɔnchɛ wu, be bii li wuu laa, “Nchi beenchi le wi nuuŋ kooŋ bɛ kwɛsi kii fiee fimu, mɔɔ nuuŋ fi la le ni?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Jiso tuu li bee le, “Nɛ mɛɛŋ baa saa ki teeŋ kɛ fiee fi bɛ tɛ̀ tsɛɛ le, ‘Fɛ mbɛɛchɛ, wi wu tɛ̀ tɔŋ bɛniiŋ tɛ̀ tɔŋ le be ni be nuuŋ nɛɛ nyuŋ bee kwɛɛŋ ni?’
4 Jesus respondeu:
5 Tɛ̀ tɔŋ be, tee le, ‘Ɛ kii fini fi nyuŋ gii naa shɛ tee bee ni, taashɛ bee kwɛsi, be bɛfɛ se to wi mumkpaŋ.’
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Bɛdɛɛni, be mɛɛŋ yɛ bɛniiŋ bɛfɛ kɛ, be to baa wi mumkpaŋ. Fi se fiɛɛ le, fiee fi Nyɔ taashɛ, kiiŋ wi ni mɔŋ ŋgatinɛ kɛ.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Bɛniiŋ bɛlu se tuu be bii li Jiso laa, “Se nuuŋ kii la fi Mɔɔsɛ tɛ̀ tee le wi nuuŋ tsɛɛ kiŋwaati nyɛ li kwɛsi ki doonchi le wu kooŋɔ bɛ wu, se kooŋ wu le?”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Jiso tuu le, “Fi tɛ̀ nuuŋ lɛ kii bikoo binɛ bi tɛɛmɛ bi Mɔɔsɛ tɛ̀ gɛɛ le wi nuuŋ kooŋ bɛ kwɛsi. Se nuuŋ le, ɛ lɛɛ si fi tɛ̀ nuuŋ lɛ fɛmbɛɛchɛ-ɛ kɛ.
8 Jesus respondeu:
9 Ntiitɔɔ fieŋ li be-eŋ le, ɛ wi kooŋ bɛ kwɛsi nuuŋ yɛ kii le wu kɔɔ ɔ kwɛɛŋ wulu bɛ nyuŋ wumu kɛ, ɛ wu dzɔ kwɛɛŋ wumu, kɛ wu giŋɔ bɛ kwɛɛ wi.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Le bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu-u woo fini, be tee li wuu le, “Ɛ fini nuuŋ kii nyuŋ bee kwɛɛŋ lɛ, kɛ fi dzɔɔŋ le wi ba fi mwɛɛ kwerɛ, tɛ dzɔ kwɛɛŋ kɛ.”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Jiso se tee li bee le, “Se nuuŋ le ɛ wi kwikwi wu nuuŋ beŋ fini fiee kɛ. Ɛ nɛɛ bɛniiŋ bɛ Nyɔ fɛ le be beŋ kwaa.
11 Jesus respondeu:
12 Nɛ ni nɛ kii le bɛniiŋ bamu baa lu bɛ kɛmi yɛ mbeechɛ kii kwɛɛŋ kɛ, fi fiɛɛ si bɛ tɛ̀ biɛ be be nuuŋ. Bamu se baa lɛ, nuuŋ bɛniiŋ bɛ fɛ be bɔ le be ni be nuuŋ lɛ. Bamu baa tɛ fi bee lɛ, nuuŋ be bɛ fɛ bɛ yi yi bee le be ni be nuuŋ lɛ, kii bumfɔŋ bu liboo. Wi wu nuuŋ beŋ fini mwɛ beŋ.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Bɛniiŋ tɛ̀ dza be bɛɛ bɛ bɔɔŋ lɛ Jiso-o le koŋ li bee, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u wami be.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Jiso se tee fiee le, “Gɛɛ yɛɛŋ bɔɔŋ bɛlu ni be bɛɛ lɛ mi-i. Nɛ loosɛ kɛ be kɛ, kifɛ bumfɔŋ bu liboo bwɛɛ li bɛniiŋ si bani-i.”
14 Aí ele disse:
15 Le tee lɛ, tiiŋ mwɛ li bee, dza giiŋgi.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Fi se ka le wumu tɛ̀ dza bɛ lɛ Jiso-o, bii li wuu laa, “Wi wu ntiifɛ, fiee fi dzeeŋ fi nnuuŋ mfɛ nse ŋkɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ nuuŋ la?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Jiso bii li wuu laa, “Ɔ biiti mi kii fiee fi dzeeŋ kii la? Wi wu dzeeŋ wɛ lu mumkpaŋ kwaa. Ɔɔ wɛki le ɔ naa ɔ kɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ, ɔ kiri bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ.”
17 Jesus respondeu:
18 Wi wulu se bii li Jiso laa, “Bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ nuuŋ bɛ la?” Jiso tuu li wuu le, “Ɔ wo kɛ wi kɛ, ɔ giŋ kɛ bɛ kwɛɛ wi kɛ, ɔ yi kɛ biee kɛ, ɔ leŋ kɛ lɛ nsa wu binsɛɛ lɛ lɛjiŋ kɛ,
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 ɔ guundi chaa bee na, mɔɔ le, ɔ ni ɔ kɔŋgisi ŋwaana siɔ kɔŋgisi yi ya.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Sɔɔnɛ wi wulu tuu tee li wuu le, “Ntɛ̀ ŋkiri bɛnchi bani bɛchu. Ɛ la fi se shɛ?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Jiso tuu li wuu le, “Ɔɔ wɛki le ɔ ni ɔ nuuŋ wi wu dzeeŋ, ɔ gɛɛŋ ɔ kabɛ biee bi ɔ kɛmi bichu, ɔ gachɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ, ɔ se kɛmɛ bulofu liboo. Ɔɔ fɛ lɛ ɔ se bɛ ɔ ni ɔ biki mi.”
21 Jesus respondeu:
22 Le sɔɔnɛ wi wulu woo lɛ, dza giiŋgi nshiiŋ nshiiŋ, kifɛ tɛ̀ gii kɛmi kwa ŋge.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Jiso se tuu tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le, fi tɛɛmi fɛ wi wu kwa nuuŋ lɛ li bumfɔŋ bu liboo li.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Ntuu ntee beŋ tɛ le, fi nuuŋ tsɛkɛ fɛ kamɛɛ nuuŋ lɛ lɛ fiooŋ yi nsara, yɛki fɛ wi wu kwa nuuŋ lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Le bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu-u woo fini, wa tɛ be ŋge. Be bii laa, “Ɛ fi nuuŋ lɛ, ɛ noo wu se gii bo lu?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Jiso bichɛ be ni, tee li bee le, “Fi tɛɛmi nuuŋ bɛ wiwoŋ, bɛ Nyɔ fiee nuuŋ yɛ lu fi nuuŋ fi yaa yi kɛ.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Pita tee li wuu le, “Bichɛ ɔ ŋɛŋ, tɛ shɛ baa biee bichu tɛ biki wɛ. Tɛ gii tɛ kɛmɛ la?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Jiso tee li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le, mfi wu Ŋwanɛwi gii naa shee li kabara we wu bunɔŋa, li kwɛɛŋ wu fwɛ-ɛŋ, beŋ bani bɛ biki mi, nɛ gii nɛ naa nɛ shee tɛ li bɛkabara yoofi ntsɔ bɛfɛ, nɛ ni nɛ sɛki bini bi Isɛlɛɛ bi yoofi ntsɔ bɛfɛɛtu biɛɛ.
28 Jesus respondeu:
29 Wi kwi wu chinɛ la we, mɔɔ bɛŋwaani, bɛ dzɛ́mi yee, mɔɔ nuuŋ tee, mɔɔ nuuŋ ni, mɔɔ nuuŋ bɔɔŋ bee, kɛ yɛ́h yee, kii mi, gii kɛmɛ bɛniiŋ bɛ biee kiŋga gwii yɛki si tɛ̀ saa kɛmi. Se kɛmɛ tɛ ntsɛ wu kimakɛ.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Se nuuŋ le, bɛniiŋ ŋge bɛ nuuŋ limfwe dɛɛni gii be nuuŋ lɛjiŋ, bɛ ŋge bɛ nuuŋ lɛjiŋ dɛɛni to limfwe.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.