Mateus 13

asj (ASJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Nɛɛ booyaa, Jiso dza bo li yih, gɛɛŋ shee li libɛ lichiŋ.
1 Naquele mesmo dia, Jesus saiu de casa e se assentou à beira-mar.
2 Kintutu ki bɛniiŋ lɛ kinɔŋa banchɛ li wuu lichiŋ ki kɛnɛ. Dza lɛ shee nuuŋ lɛ ŋgo-o, kintutu kilu leŋ libuka li ŋgemɛ yi dzɔɔ li.
2 E grandes multidões se reuniram em volta dele, de modo que entrou num barco e se assentou. E toda a multidão estava em pé na praia.
3 Bɛchi tiiti biee ŋge li bee lɛ ŋgaŋgaa li. Tee le, “Wi wumu tɛ̀ la le gɛɛŋ tuŋ biee.
3 E de muitas coisas lhes falou por parábolas, dizendo:
4 Si tɛ gii tumi lɛ, bimu we yɛ lɛ dze, muniiŋ bɛ mu chɔchɛ mu ji.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e, vindo as aves, a comeram.
5 Bimu we yɛ li bintsii bi ta-a nshɛ nuuŋ yɛ fe ŋge kɛ, bi bo kifɛ nshɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ fe ŋge kɛ.
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Le wiiŋ bɛchi mbanu wu sooŋ biee bilu. Si bi ti mɛɛŋ ki seri kɛ le bi gɛɛŋ ŋge kɛ lɛ, bi biee bi wɔɔbɛ.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Bimu we yɛ li bifafu-u. Bifafu bilu ko bi beemɛ biee bilu.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram.
8 Bimu we yɛ tɛ nuuŋ li nshɛ yi dzeeŋ li, le bi bo bi ko bi woŋ bujɔŋ. Bintutu bimu tɛ̀ nuuŋ sháŋ gwii, bimu mbaambusɔɔ, bimu mbaanshɛɛ.
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto: a cem, a sessenta e a trinta por um.
9 Wi wu kɛmi bitooŋ, mwɛ woo.”
9 Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
10 Bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jiso dza be kiiŋgi, be gɛɛŋ be bii li wuu laa, “Ɔ yeti li bɛniiŋ bani nuuŋ lɛ ŋgaŋgaa kii la?”
10 Então os discípulos se aproximaram de Jesus e lhe perguntaram: — Por que o senhor fala com eles por meio de parábolas?
11 Tuu li bee le, “Nyɔ fɛ yɛ beŋ le nɛ kɛɛ biee bi bumfɔŋ bu liboo bi nuuŋ lɛ munyiikɔɔ li. Se nuuŋ le, yi se mɛɛŋ yɛ ki fɛ kɛ le bɛniiŋ bani kɛɛ kɛ.
11 Ao que Jesus respondeu:
12 Nɛ kɛɛ le wi wu kɛmi fiee bɛ gii bɛ tondɛ fi yaŋ. Wi wu kɛmi yɛ fiee kɛ mɔɔ fi niiŋ fi kɛmi, bɛ gii bɛ fi li wuu bufiɛ.
12 Pois ao que tem, mais será dado, e terá em abundância; mas, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
13 Fiɛɛ fiee fi ntiiti li bee lɛ ŋgaŋgaa li, kifɛ be bichi biee be tɛ ŋɛŋ kɛ. Be yiki biee be tɛ woo mɔɔ nuuŋ le be kɛɛ bi kɛ.
13 Por isso, falo com eles por meio de parábolas: porque, vendo, não veem; e, ouvindo, não ouvem, nem entendem.
14 Fiee fi ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Ɛsaya tɛ̀ tee fi gbɛɛŋ fiɛɛ fi kɔchɛ bɛ fiee fi bɛniiŋ bani feti. Tɛ̀ tee le,
14 Assim, neles se cumpre a profecia de Isaías:
15 Fi fiɛɛ lɛ kifɛ shéŋ yi bɛniiŋ bani dɛŋ yɛɛ kituŋ,
15 Porque o coração deste povo
16 Se nuuŋ le, kinɛɛtinɛ ki nɔŋa kɛɛ kinɛ kifɛ lii yinɛ ŋɛŋ yɛɛ biee bini, bintooŋ binɛ woo biɛɛ biee bini.
16 — Bem-aventurados, porém, são os olhos de vocês, porque veem; e bem-aventurados são os ouvidos de vocês, porque ouvem.
17 Ntee beŋ chɛɛŋ le, bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ ŋge bɛ bɛniiŋ bɛ tsaaŋ bamu tɛ̀ shiiŋ be dii le be ŋɛŋ biee bi nɛ ŋiŋgi bini, be tɛ ŋɛŋ kɛ. Be dii tɛ le be woo biee bi nɛ wuki bini, be tɛ woo kɛ.
17 Pois em verdade lhes digo que muitos profetas e justos desejaram ver o que vocês estão vendo, mas não viram; e quiseram ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
18 Woo yɛɛŋ fiee fi ŋgaŋgaa chi kii wi wu tɛ̀ tumi biee chini doonchi.
18 — Ouçam, portanto, o que significa a parábola do semeador.
19 Ɛ wi shiiŋ wuki fiee kii bumfɔŋ bu liboo ŋkɛɛ kinyi kilu nsiŋ, kɛ Sataŋ wu wi wu bifi bɛɛɔ wu kɛnchɛ jɛ yi bɛ tɔyɛ li shéŋ yee li wu buu. Fini fiɛɛ nɛɛ si biee bi bɛ tɛ̀ tumi bi we yɛ lɛ dze biɛɛ.
19 A todos os que ouvem a palavra do Reino e não a compreendem, vem o Maligno e arrebata o que lhes foi semeado no coração. Este é o que foi semeado à beira do caminho.
20 Biee bi bɛ tɛ̀ tumi bi we yɛ li kintsii ki taa biɛɛ nuuŋ si wi wu wuki jɛ yi Nyɔ fi yi mfwa mumkpaŋ bɛ kinɛɛtinɛ.
20 O que foi semeado em solo rochoso, esse é o que ouve a palavra e logo a recebe com alegria.
21 Se nuuŋ le, ɛ yi lɛ li shéŋ yee li, yi tɛ lii gɛɛŋ kɛ. Yi ŋɔɔnɛ niiŋkwaa. Ɛ ŋgɛ bɛchi mɔɔ nuuŋ bikaa bi beŋɛ lɛ wuu jiŋ kii jɛ yilu, biee to lijiŋ mfwaa mumkpaŋ.
21 Mas ele não tem raiz em si mesmo, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandaliza.
22 Biee bi bɛ tɛ̀ tumi bi we yɛ li bifafu-u biɛɛ, se nuuŋ wi wu wuki jɛ yi Nyɔ, bɛmfumisɛ bɛ biee bi li nshɛ yini-i, mɔɔ bɛmbeechɛ kii bulofu tuu bi baanyɛ jɛ yilu yi laayɛ li yee li.
22 O que foi semeado entre os espinhos é o que ouve a palavra, porém as preocupações deste mundo e a fascinação das riquezas sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
23 Biee bi bɛ tɛ̀ tuŋ li nshɛ yi dzeeŋ li se nuuŋ wi wu wuki jɛ yilu, woo fiee bujɔŋ feti si yi wɛki, biee bilu se woŋ, bimu nyɛ lii gwii, bimu lii mbaambusɔɔ, bimu mbaanshɛɛ.”
23 Mas o que foi semeado em boa terra é o que ouve a palavra e a compreende; este frutifica e produz a cem, a sessenta e a trinta por um.
24 Jiso tuu wa ŋgaŋgaa chimu li bee le, “Bumfɔŋ bu liboo nuuŋ bɛ maa bɛ wi wumu wu tɛ̀ gɛɛŋ tuŋ ŋgɔ yi giiŋ yi dzeeŋ li wuu wɛ.
24 Jesus lhes propôs outra parábola, dizendo:
25 Le bɛniiŋ ni be liiti, wi we wu mbani gɛɛŋ tuŋ ŋgɔ yi kitɔɔ ki bosini giiŋ lu linti dza.
25 Mas, enquanto todos estavam dormindo, veio o inimigo dele, semeou o joio no meio do trigo e foi embora.
26 Le giiŋ yilu maŋ yi bɛchi ŋko, ŋgɔ yi kitɔɔ yɛ biee yi yenɛ tɛ.
26 E, quando as plantas cresceram e produziram fruto, apareceu também o joio.
27 Bɛniiŋ bɛ nimɛ-ɛ bɛ wi wɛ wulu bɛ be bii li wi wulu laa, ‘Te Kikoo, ɔ tɛ̀ tuŋ nuuŋ ŋgɔ yi giiŋ, yi kitɔɔ yini tuu yi bo fɛŋ lu linti?’
27 Então os servos do dono da casa chegaram e disseram: “Patrão, o senhor não semeou boa semente no seu campo? De onde, então, vem o joio?”
28 Tuu li bee le, ‘Ɛ wi wɛŋ wu mbani wu fɛ fiee fini.’ Bɛniiŋ bee bɛ nimɛ bɛlu bii li wuu laa, ‘ɔ wɛki le tɛ gɛɛŋ tɛ chɔɔchɛ ni?’
28 Ele, porém, lhes respondeu: “Um inimigo fez isso.” Mas os servos lhe perguntaram: “O senhor quer que a gente vá e arranque o joio?”
29 Te Kikoo wube faaŋ tee li bee le, ‘Ɛ nɛ gɛɛŋ le nɛ chɔɔchi baa kitɔɔ, nɛ dza nɛ chɔɔchɛ mɔɔ giiŋ lu linti.
29 O dono da casa respondeu: “Não! Porque, ao separar o joio, vocês poderão arrancar também com ele o trigo.
30 Gɛɛ yɛɛŋ lɛ bi ni bi kuu nsiiŋ bi gɛɛŋ bi bo mfi wu ŋ'wechɛ. Ke mfi wu ŋ'wechɛ nse ntee li bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ le be saa be chɔɔchɛ kitɔɔ kilu be banchɛ be gɛɛ li bintutu-u li bintutu-u, be tɔŋ, be se banchɛ giiŋ be gɛɛ li gwɛɛ wɛ-ɛŋ.’”Giiŋ bɛ kitɔɔ|alt="Wheat and grass" src="lb00098c.tif" size="col" copy="Louise Bass" ref="13:30"
30 Deixem que cresçam juntos até a colheita. E, no tempo da colheita, direi aos ceifeiros: ‘Ajuntem primeiro o joio e amarrem-no em feixes para ser queimado; mas recolham o trigo no meu celeiro.’”
31 Jiso se tuu wa ŋgaŋgaa chimu li bee le, “Bumfɔŋ bu liboo nuuŋ si lisi chi ŋgɔ yi fintaaŋ fimu fi wi tɛ̀ tɔyɛ li wuu wɛ,
31 Jesus lhes propôs outra parábola, dizendo:
32 Ŋgɔ yini nuuŋ yi sendɛ yi yaa ŋgɔ́ yimi chichi. Se nuuŋ le, mfi wu yi bo, yi gii yi ko yi yaa biee bichu, yi tuu yi dza yi to kiti ki muniiŋ mu jiindi liwe gii mu bɛ mu gwanyɛ yíh li yɛŋɛ yilu-u.”
32 Esse grão é, na verdade, a menor de todas as sementes, mas, quando cresce, é maior do que as hortaliças, e chega a ser uma árvore, de modo que as aves do céu vêm se aninhar nos seus ramos.
33 Se tuu wa ŋgaŋgaa chimu li bee le, “Bumfɔŋ bu liboo bwɛɛ si kishee ki kwɛɛŋ tɛ̀ fichɛ musu bɛke bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bitɛɛtu, dzɔ finsɛ lu, tɔ gɛɛ, ki se tuu ki fɛ musu mɛlu mɛnchu dooki ŋge.”
33 Jesus lhes contou ainda outra parábola:
34 Jiso tɛ̀ gii tiiti biee bini bichu li kintutu ki bɛniiŋ lɛ, nuuŋ nɛɛ lɛ ŋgaŋgaa li. Tɛ̀ gii gbɛŋgi yɛ tiiti biee li bee fuki lɛ ŋgaŋgaa li nsiŋ kɛ.
34 Jesus disse todas estas coisas às multidões por parábolas e sem parábolas nada lhes dizia.
35 Tɛ̀ gii feti lɛ le fi bɛ fi kɔchɛ si ntomfɔŋ wu Nyɔ wumu tɛ̀ saa tee le,
35 Isso aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta: “Abrirei a minha boca em parábolas; publicarei coisas ocultas desde a criação do mundo.”
36 Jiso dza shɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ, gɛɛŋ lɛ li yih. Bɔɔŋ bee bɛ kintutu biee wu, be tee li wuu le, “Tee bee fiee fi ŋgaŋgaa chi kitɔɔ ki liwɛ chɛɛ doonchi.”
36 Então, despedindo as multidões, Jesus foi para casa. E, aproximando-se dele os seus discípulos, disseram: — Explique-nos a parábola do joio do campo.
37 Se tee le, “Wi wu tumi ŋgɔ yi dzeeŋ yilu ɛ Ŋwanɛwi.
37 E Jesus respondeu:
38 Wɛ wulu ɛ nshɛ yini. Ŋgɔ yi dzeeŋ yɛ doonchi bɔɔŋ bɛ nuuŋ bɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ. Kitɔɔ kɛɛ nuuŋ bɔɔŋ bɛ wi wu bifi wɛ-ɛ.
38 O campo é o mundo. A boa semente são os filhos do Reino; o joio são os filhos do Maligno.
39 Wi wu mbani wu tɛ̀ tuŋ kitɔɔ kilu ɛ kiŋkundi. Mfi wu ŋ'wechɛ wɛ nuuŋ mfi wu ntsɛ wu li nshɛ yini-i gii naa wu ma. Bɛniiŋ bɛ ŋ'wechɛ nuuŋ bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ.
39 O inimigo que o semeou é o diabo. A colheita é o fim dos tempos, e os ceifeiros são os anjos.
40 Si bɛ tɛ̀ banchɛ kitɔɔ kilu bɛ tɔŋ fɛ wi lɛ, ɛ nɛɛ lɛ si fi gii fi nuuŋ mfi wu nshɛ mɛɛ.
40 Pois, assim como o joio é colhido e jogado no fogo, assim será no fim dos tempos.
41 Ŋwanɛwi gii naa tuumi bɛnchindaa bee, be dɛndɛ li bumfɔŋ bwee li buchu be banchɛ biee bichu mɔɔ bɛniiŋ bɛ kichi yɛ bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ kɛ bɛchu be buu,
41 O Filho do Homem mandará os seus anjos, que ajuntarão do seu Reino todos os que servem de pedra de tropeço e os que praticam o mal
42 be lɔŋ be fɛ mbwɛɛŋ wu wi-i. Ɛ fe fɛ bɛniiŋ gii be ni be dii be jii ŋgesi.
42 e os lançarão na fornalha acesa; ali haverá choro e ranger de dentes.
43 Bɛdɛɛni bɛniiŋ bɛ tsaaŋ gii be ni bɛndi si jobɛ, lɛ bumfɔŋ bu Tee wube-e. Wi wu kɛmi bintooŋ mwɛ woo.
43 Então os justos resplandecerão como o sol, no Reino de seu Pai. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
44 Bumfɔŋ bu liboo bwɛɛ si bulofu bu wi tɛ̀ dzɔ gɛɛŋ nyikɛ liwɛ. Le wumu bɛ buŋɛ, kaari baanyɛ, koo fɛkuuŋ bɛ kinɛɛtinɛ. Gɛɛŋ kabɛ biee bichu bi tɛ̀ kɛmi, gɛɛŋ go wɛ wulu.
44 — O Reino dos Céus é semelhante a um tesouro escondido no campo, que um homem achou e escondeu. Então, transbordante de alegria, vai, vende tudo o que tem e compra aquele campo.
45 Bumfɔŋ bu liboo bwɛɛ nɛɛ si wi wu waŋ wumu wu tɛ̀ deŋgi wɛki sháŋ yi munchi mu dzeeŋ ŋge.
45 — O Reino dos Céus é também semelhante a um homem que negocia e procura boas pérolas.
46 Le ni geendi, gɛɛŋ buŋɛ fimu nuuŋ fi tɛɛmi. Gɛɛŋ kabɛ biee bichu bi tɛ̀ kɛmi le gɛɛŋ go shaŋ yi finchi filu.
46 Quando encontrou uma pérola de grande valor, ele foi, vendeu tudo o que tinha e comprou a pérola.
47 Bumfɔŋ bu liboo bwɛɛ si gwii wu bɛ tɛ̀ lɔŋ li dzɔɔ, bini bi nsúuŋ lɛ bichu bɛ bi lɛ lu,
47 — O Reino dos Céus é ainda semelhante a uma rede que foi lançada ao mar e apanhou peixes de toda espécie.
48 wu yisɛ. Le bɛniiŋ chee be buu lɛ bukaka, be shee fɛkwiiŋ, be tsaa nsúuŋ yi dzeeŋ be gɛɛ lɛ bɛŋkaa li, be too yi bifi yɛɛ.
48 E, quando já estava cheia, os pescadores a arrastaram para a praia e, assentados, escolheram os bons para os cestos e jogaram fora os ruins.
49 Ɛ nɛɛ lɛ si fi gii fi nuuŋ li mfi wu nshɛ naa mɛɛ. Bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ gii naa be bo be bɛ be gatɛ bɛniiŋ bɛ bifi li bɛ dzeeŋ li linti,
49 Assim será no fim dos tempos: os anjos sairão, separarão os maus dentre os justos
50 be lɔŋ be fɛ mbwɛɛŋ wu wi-i, fɛ bɛniiŋ gii be ni be jii ŋgesi.”
50 e os lançarão na fornalha acesa; ali haverá choro e ranger de dentes.
51 Jiso se bii li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u laa, “Nɛ woo baa biee bini bichu bujɔŋ ni?” Be beŋ le, “Iiŋ.”
51 Então Jesus perguntou: Eles responderam: — Sim!
52 Se tuu tee li bee le, “Fi se fiɛɛ le, wi kwikwi wu tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ wu bɛ tɛ̀ saa bɛ tifi wu kituŋ kii bumfɔŋ bu liboo nuuŋ si te yih wu kɛmi bulofu, wu nuuŋ buu biee bi fɛŋ lu, kɛ biee bi fichi fɛ kintsii kilu-u.”
52 Então Jesus lhes disse:
53 Le Jiso mɛɛshi wa ŋgaŋgaa yini ni, biee dza fe,
53 Quando Jesus acabou de contar essas parábolas, retirou-se dali.
54 gɛɛŋ li kitoŋ kee li, gɛɛŋ lɛ tiifi bɛniiŋ li yíh yibe yi lɛkɛ li Nyɔ-ɔ. Le be woo ntiifɛ we, be kɛmɛ kintɛwa, be bɛchi be tiiti laa, “Wi wuni dzɔ buni bufii bɛ buŋga fɛŋ bu feti bintɛwa bi biee lɛ ni?
54 E, chegando à sua terra, ensinava-os na sinagoga, de modo que se maravilhavam e diziam: — De onde lhe vêm esta sabedoria e estes poderes miraculosos?
55 Ɛ nɛɛ ŋwanɛ te la wuni wu ti keendi biti wɛ ni? Ni nuuŋ nɛɛ Maariya ni? Bɛŋwaani nuuŋ nɛɛ Jeeŋ bee Jɔsɛ mɔɔ Simu mɔɔ Judas ni?
55 Não é este o filho do carpinteiro? A sua mãe não se chama Maria, e seus irmãos não são Tiago, José, Simão e Judas?
56 Dzɛ́mi yee chichi nuuŋ nɛɛ bɛ bee fɛni ni? Wi wuni dza fɛŋ bɛ biee bini bichu ni?”
56 Todas as suas irmãs não vivem entre nós? Então, de onde lhe vem tudo isto?
57 Si be njanji lɛ be biee be faaŋ wu. Jiso se tee li bee le, “Bɛ ti guundi ntomfɔŋ wu Nyɔ fɛ bintsii bichu-u, ɛ nɛɛ fɛ kwɛɛŋ wee li mɔɔ li kini kee li kwaa fɛ bɛ ti guundi yɛ wu kɛ.”
57 E escandalizavam-se por causa dele. Jesus, porém, lhes disse:
58 Jiso ti mɛɛŋ ki tuu kɛ le fɛ mfiŋ fe ŋge kɛ, kifɛ be ti mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li wuu kɛ.
58 E não fez ali muitos milagres, por causa da incredulidade deles.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.