Marcos 4
asj (ASJ) vs VC
1 Jiso tɛ̀ tuu bɛchi tiifi bɛniiŋ li libɛ-ɛ lichiŋ, ɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ tɛ̀ banchɛ fe weseeŋ. Se dza lɛ shee nuuŋ lɛ ŋgo-o, kintutu kilu lemi li ŋgemɛ yi dzɔɔ li, lɛ bukaka.
1 Jesus pôs-se novamente a ensinar, à beira do mar, e aglomerou-se junto dele tão grande multidão, que ele teve de entrar numa barca, no mar, e toda a multidão ficou em terra na praia.
2 Tɛ̀ tiifi be biee ŋge nuuŋ lɛ ŋgaŋgaa li. Dza wa ŋgaŋgaa chimu li bee le,
2 E ensinava-lhes muitas coisas em parábolas. Dizia-lhes na sua doutrina:
3 “Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, wi tɛ̀ la le gɛɛŋ tuŋ ŋgɔ.
3 Ouvi: Saiu o semeador a semear.
4 Le ni tumi, yimi weyɛ lɛ dze, muniiŋ bɛ mu chɔchɛ mu ji.
4 Enquanto lançava a semente, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Yimi weyɛ fɛ kintsii ki ta-a, fɛ nshɛ nuuŋ yɛ fe ŋge kɛ. Yi biee yi bo kifɛ nshɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ fe bujɔŋ kɛ.
5 Outra parte caiu no pedregulho, onde não havia muita terra; o grão germinou logo, porque a terra não era profunda;
6 Le wiiŋ bɛchi mbanu, wu sooŋ ŋgɔ yilu yi wɔɔbɛ, kifɛ yi tɛ̀ mɛɛŋ ki lii kɛ gɛɛŋ le yi seri kɛ.
6 mas, assim que o sol despontou, queimou-se e, como não tivesse raiz, secou.
7 Ŋgɔ yimi weyɛ li bifafu-u. Bifafu bilu ko bi baanyɛ ŋgɔ yilu yi se ba ŋ'wonu muntaaŋ nsiŋ.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; estes cresceram, sufocaram-na e o grão não deu fruto.
8 Ŋgɔ yimi weyɛ nuuŋ li nshɛ yi dzeeŋ li, yi bo, yi ko, yi woŋ, yaa si bɛ tɛ̀ tuŋ, lii yi yimi woŋ muntaaŋ mbaanshɛɛ, yi yimi sháŋ mbaambusɔɔ, yimi sháŋ gwii.”
8 Outra caiu em terra boa e deu fruto, cresceu e desenvolveu-se; um grão rendeu trinta, outro sessenta e outro cem.
9 Le Jiso wa lɛ biee mɛɛshi le, “Wi wu kɛmi bintooŋ mwɛ woo.”
9 E dizia: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça!
10 Jiso tɛ̀ nuuŋ wuu mbiiŋ, bɛniiŋ bamu bɛ bee be tɛ̀ nuuŋ mɔɔ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa tɛ̀ bii li wuu kii ŋgaŋgaa chilu.
10 Quando se acharam a sós, os que o cercavam e os Doze indagaram dele o sentido da parábola.
11 Tuu li bee le, “Ɛ li be-eŋ bɛ Nyɔ doonchɛ yɛ biee bi li bumfɔŋ bwee li bi nuuŋ lɛ munyiikɔɔ li. Se nuuŋ le, li bɛniiŋ bamu-u fiee fichu fiɛɛ nuuŋ lɛ ŋgaŋgaa li,
11 Ele disse-lhes: A vós é revelado o mistério do Reino de Deus, mas aos que são de fora tudo se lhes propõe em parábolas.
12 ke be se ni be bichi, be tɛ ŋɛŋ kɛ, be ni be yiki, be tɛ woo kɛ. Bee nuuŋ yɛ lɛ kɛ dɛɛŋ be fiiki shéŋ yibe, Nyɔ feeki bibifi bi bee.”
12 Desse modo, eles olham sem ver, escutam sem compreender, sem que se convertam e lhes seja perdoado.
13 Jiso dza bii li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ bɛ wu baa laa, “Fi nuuŋ le nɛ mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi ŋgaŋgaa chini tiiti kɛ ni? Ɛ nɛ mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ chini kɛ, nɛ gii nɛ geeŋ nɛ se kɛɛ ŋgaŋgaa yimi?
13 E acrescentou: Não entendeis essa parábola? Como entendereis então todas as outras?
14 Ŋgɔ yi wi wulu tɛ̀ tumi yɛ ɛ jɛ yi Nyɔ.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ lɛ dze yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, Sataŋ se bɛ mfwaa mumkpaŋ buu jɛ yilu li shéŋ yibe.
15 Alguns se encontram à beira do caminho, onde ela é semeada; apenas a ouvem, vem Satanás tirar a palavra neles semeada.
16 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ fɛ kintsii ki ta-a yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, be fi yi mfwaa mumkpaŋ bɛ kinɛɛtinɛ,
16 Outros recebem a semente em lugares pedregosos; quando a ouvem, recebem-na com alegria;
17 se nuuŋ le, yi tɛ̀ seri le yi gɛɛŋ li shéŋ yibee kɛ. Ɛ yi ŋɔɔnɛ niiŋ kwaa, ɛ ŋgɛ bɛ, kɛ ɛ bɛniiŋ biindi bikaa lɛ be jiŋ kii jɛ yilu, be chee bikaa lijiŋ mfwaa mumkpaŋ.
17 mas não têm raiz em si, são inconstantes, e assim que se levanta uma tribulação ou uma perseguição por causa da palavra, eles tropeçam.
18 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ li bifafu-u yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ,
18 Outros ainda recebem a semente entre os espinhos; ouvem a palavra,
19 bɛmbeechɛ kii biee bi li nshɛ yini-i, bɛ kiŋkɔŋgisɛ ki bunɔŋa-a mɔɔ biee bimu bɛ bi taashɛ bi baanyɛ jɛ yilu yi la li yee li.
19 mas as preocupações mundanas, a ilusão das riquezas, as múltiplas cobiças sufocam-na e a tornam infrutífera.
20 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ li nshɛ yi dzeeŋ li yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, be fi yi, be feti si yi wɛki be giiŋgi limfwe limfwe, nɛɛ si ŋgɔ, yi ti wundi muntaaŋ sháŋ mbaanshɛɛ, yimi sháŋ mbaambusɔɔ, yimi sháŋ gwii.”
20 Aqueles que recebem a semente em terra boa escutam a palavra, acolhem-na e dão fruto, trinta, sessenta e cem por um.
21 Jiso dza bii laa, “Wi ti lii bɛ lambo li yih kuuki bɛ ŋkaa, kɛ gɛɛ lintakwiiŋ ni? Ti lii nɛɛ tɔmi nuuŋ nɛɛ li fiee fi bɛ ti tɔɔmi lambo lu ni?
21 Dizia-lhes ainda: Traz-se porventura a candeia para ser colocada debaixo do alqueire ou debaixo da cama? Não é para ser posta no candeeiro?
22 Nɛ ni nɛ kii le fiee fichu fi nuuŋ lɛ munyiikɔɔ li fiɛɛ ɛ bɛ tɛ̀ nyikɛ le bɛ naa bɛ yiiŋgi fi, fi nuuŋ lɛjiŋ lɛjiŋ fichu bɛ gii naa bɛ fɛ fi bo fɛ waaŋ.
22 Porque nada há oculto que não deva ser descoberto, nada secreto que não deva ser publicado.
23 Wi wu kɛmi bintooŋ, mwɛ woo.”
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, que ouça.
24 Jiso tuu tee le, “Ɛ nɛ yiki jɛ yi Nyɔ nɛ yiki bujɔŋ, nɛ kɛɛ le dze yi wi yiki le ɛ yi yi Nyɔ gii naa yi fichɛ le se yi nyɛ li mwɛ, yi gii naa yi nyɛ yaa bu yawu.
24 Ele prosseguiu: Atendei ao que ouvis: com a medida com que medirdes, vos medirão a vós, e ainda se vos acrescentará.
25 Wi wu kɛmi fiee bɛ gii naa bɛ tondɛ. Wi wu kɛmi yɛ fiee kɛ, mɔɔ nuuŋ fi niiŋ fi kɛmi bɛ gii naa bɛ fi bu fiɛ li wu-u.”
25 Pois, ao que tem, se lhe dará; e ao que não tem, se lhe tirará até o que tem.
26 Jiso tuu tee le, “Bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ nuuŋ si ŋgɔ yi wi tuŋ liwɛ.
26 Dizia também: O Reino de Deus é como um homem que lança a semente à terra.
27 Ɛ nuuŋ butuu liiti, ɛ bu woo dza we. Ŋgɔ yilu se yi maŋ yi kuu, tɛ kɛɛ mɔɔ laa yi kuu niŋ le kɛ,
27 Dorme, levanta-se, de noite e de dia, e a semente brota e cresce, sem ele o perceber.
28 nuuŋ nshɛ yi feti yi se kuu. Ɛ yi kuu lɔɔ, yi dza yi tɔɔŋ, yi boo yi fɛ bikiiŋ, yi toŋ sháŋ.
28 Pois a terra por si mesma produz, primeiro a planta, depois a espiga e, por último, o grão abundante na espiga.
29 Ɛ yi ta, dzɔ finyɔɔ lɛ liwɛ, kifɛ mfi wu ŋ'wechɛ kɔchɔɔ.”
29 Quando o fruto amadurece, ele mete-lhe a foice, porque é chegada a colheita.
30 Jiso tuu dza tee le, “Tɛɛbeŋ nuuŋ tɛ maa bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bɛ la? Tɛ nuuŋ tɛ maa bu bɛ ŋgaŋgaa chi la?
30 Dizia ele: A quem compararemos o Reino de Deus? Ou com que parábola o representaremos?
31 Bu bwɛɛ si ŋwaani ŋgɔ yi fintaaŋ fimu, yi sendɛ yi yaa ŋgɔ́ chichi yi laaŋkwiiŋ. Ɛ wi tuŋ liwɛ,
31 É como o grão de mostarda que, quando é semeado, é a menor de todas as sementes.
32 yi ko, yi yaa biti bichu bi bɛ ti tumi liwɛ, yi nyɛ yɛ́ŋɛ yi nyɔŋa, yi fɛ kiyuundɛ ki muniiŋ mu jiindi liwe nuuŋ mu gwanyɛ yíh li kiyuundɛ ki yɛ́ŋɛ yilu-u.”
32 Mas, depois de semeado, cresce, torna-se maior que todas as hortaliças e estende de tal modo os seus ramos, que as aves do céu podem abrigar-se à sua sombra.
33 Ɛ lɛ si Jiso tɛ̀ gii fenjisi jɛ yi Nyɔ li bɛniiŋ li lɛ ŋgaŋgaa li si yini, si nuuŋ be woo.
33 Era por meio de numerosas parábolas desse gênero que ele lhes anunciava a palavra, conforme eram capazes de compreender.
34 Tɛ̀ gii tiiti yɛ fiee li bee fuki lɛ ŋgaŋgaa li nsiŋ kɛ. Se nuuŋ le, ɛ nuuŋ bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u be be, se mɛɛshi naanyɛ ŋgaŋgaa yilu chichi li bee.
34 E não lhes falava, a não ser em parábolas; a sós, porém, explicava tudo a seus discípulos.
35 Jiso tɛ̀ gii tiifi bɛniiŋ booyaa, le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Tɛɛbeŋ tɛ lenchi libɛ tɛ gɛɛŋ luwiŋ lɔɔ.”
35 À tarde daquele dia, disse-lhes: Passemos para o outro lado.
36 Be shɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki tɛ̀ nuuŋ fe, be lɛ lɛ ŋgo-o wu Jiso tɛ nuuŋ le wɛɛ, bee be se lenchi, bɛŋgo bamu biki be.
36 Deixando o povo, levaram-no consigo na barca, assim como ele estava. Outras embarcações o escoltavam.
37 Si be tɛ̀ leenchi lɛ, kiŋkuŋku ki tɛɛmi bɛchi ki nduŋgi bɛ dzɔɔ, dzɔɔ lɛ lɛ ŋgo-o yi wɛki le yi yisɛ le.
37 Nisto surgiu uma grande tormenta e lançava as ondas dentro da barca, de modo que ela já se enchia de água.
38 Jiso tɛ̀ nuuŋ lɛ kinyi ki ŋgo-o liiti, ɛ wu gɛɛ kikoo kee li fiee fi miɔɔfi-i liwe. Be gɛɛŋ be kaŋgisi wu be tiiti le, “Wi wu ntiifɛ, kwe wɛki yɛ le yi dzɔɔ bee ni ɔ tɛ boo kɛ ni?”
38 Jesus achava-se na popa, dormindo sobre um travesseiro. Eles acordaram-no e disseram-lhe: Mestre, não te importa que pereçamos?
39 Jiso kaaŋgi, waŋ kiŋkuŋku kilu, tee li dzɔɔ li le, “Chikɛ nshiiŋ.” Kiŋkuŋku kilu biee ki chikɛ, bintsii se dɛŋ ni nshiiŋŋ.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: Silêncio! Cala-te! E cessou o vento e seguiu-se grande bonança.
40 Bii li bɔɔŋ bee bɛ kintutu laa, “Nɛ chɛndi la? Nɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li mi-i kɛ ni?”
40 Ele disse-lhes: Como sois medrosos! Ainda não tendes fé?
41 Be kɛmɛ chɛnɛ, se be yeti bebe laa, “Wuni wi nuuŋ niŋ, wu kiŋkuŋku mɔɔ dzɔɔ wuki li wuu?” Jiso waŋ kiŋkuŋku|alt="Jesus rebuke the wind" src="DN00435b.tif" size="col" loc="4:39-41" copy="Darwin Dunham" ref="4:41"
41 Eles ficaram penetrados de grande temor e cochichavam entre si: Quem é este, a quem até o vento e o mar obedecem?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.