Marcos 4
asj (ASJ) vs NAA
1 Jiso tɛ̀ tuu bɛchi tiifi bɛniiŋ li libɛ-ɛ lichiŋ, ɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ tɛ̀ banchɛ fe weseeŋ. Se dza lɛ shee nuuŋ lɛ ŋgo-o, kintutu kilu lemi li ŋgemɛ yi dzɔɔ li, lɛ bukaka.
1 Jesus começou a ensinar outra vez à beira-mar. E uma numerosa multidão se reuniu em volta dele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 Tɛ̀ tiifi be biee ŋge nuuŋ lɛ ŋgaŋgaa li. Dza wa ŋgaŋgaa chimu li bee le,
2 Assim, ensinava-lhes muitas coisas por parábolas e, durante o seu ensino, dizia:
3 “Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, wi tɛ̀ la le gɛɛŋ tuŋ ŋgɔ.
3 — Escutem! Eis que o semeador saiu a semear.
4 Le ni tumi, yimi weyɛ lɛ dze, muniiŋ bɛ mu chɔchɛ mu ji.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Yimi weyɛ fɛ kintsii ki ta-a, fɛ nshɛ nuuŋ yɛ fe ŋge kɛ. Yi biee yi bo kifɛ nshɛ tɛ̀ nuuŋ yɛ fe bujɔŋ kɛ.
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Le wiiŋ bɛchi mbanu, wu sooŋ ŋgɔ yilu yi wɔɔbɛ, kifɛ yi tɛ̀ mɛɛŋ ki lii kɛ gɛɛŋ le yi seri kɛ.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Ŋgɔ yimi weyɛ li bifafu-u. Bifafu bilu ko bi baanyɛ ŋgɔ yilu yi se ba ŋ'wonu muntaaŋ nsiŋ.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Ŋgɔ yimi weyɛ nuuŋ li nshɛ yi dzeeŋ li, yi bo, yi ko, yi woŋ, yaa si bɛ tɛ̀ tuŋ, lii yi yimi woŋ muntaaŋ mbaanshɛɛ, yi yimi sháŋ mbaambusɔɔ, yimi sháŋ gwii.”
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto; a semente brotou, cresceu e produziu a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Le Jiso wa lɛ biee mɛɛshi le, “Wi wu kɛmi bintooŋ mwɛ woo.”
9 E Jesus acrescentou:
10 Jiso tɛ̀ nuuŋ wuu mbiiŋ, bɛniiŋ bamu bɛ bee be tɛ̀ nuuŋ mɔɔ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa tɛ̀ bii li wuu kii ŋgaŋgaa chilu.
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze começaram a lhe fazer perguntas a respeito das parábolas.
11 Tuu li bee le, “Ɛ li be-eŋ bɛ Nyɔ doonchɛ yɛ biee bi li bumfɔŋ bwee li bi nuuŋ lɛ munyiikɔɔ li. Se nuuŋ le, li bɛniiŋ bamu-u fiee fichu fiɛɛ nuuŋ lɛ ŋgaŋgaa li,
11 Jesus disse a eles:
12 ke be se ni be bichi, be tɛ ŋɛŋ kɛ, be ni be yiki, be tɛ woo kɛ. Bee nuuŋ yɛ lɛ kɛ dɛɛŋ be fiiki shéŋ yibe, Nyɔ feeki bibifi bi bee.”
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se e sejam perdoados.
13 Jiso dza bii li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ bɛ wu baa laa, “Fi nuuŋ le nɛ mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi ŋgaŋgaa chini tiiti kɛ ni? Ɛ nɛ mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ chini kɛ, nɛ gii nɛ geeŋ nɛ se kɛɛ ŋgaŋgaa yimi?
13 Então Jesus lhes perguntou:
14 Ŋgɔ yi wi wulu tɛ̀ tumi yɛ ɛ jɛ yi Nyɔ.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ lɛ dze yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, Sataŋ se bɛ mfwaa mumkpaŋ buu jɛ yilu li shéŋ yibe.
15 Estes são os da beira do caminho, onde a palavra é semeada: quando a ouvem, logo Satanás vem e tira a palavra semeada neles.
16 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ fɛ kintsii ki ta-a yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, be fi yi mfwaa mumkpaŋ bɛ kinɛɛtinɛ,
16 E estes são os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 se nuuŋ le, yi tɛ̀ seri le yi gɛɛŋ li shéŋ yibee kɛ. Ɛ yi ŋɔɔnɛ niiŋ kwaa, ɛ ŋgɛ bɛ, kɛ ɛ bɛniiŋ biindi bikaa lɛ be jiŋ kii jɛ yilu, be chee bikaa lijiŋ mfwaa mumkpaŋ.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ li bifafu-u yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ,
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 bɛmbeechɛ kii biee bi li nshɛ yini-i, bɛ kiŋkɔŋgisɛ ki bunɔŋa-a mɔɔ biee bimu bɛ bi taashɛ bi baanyɛ jɛ yilu yi la li yee li.
19 mas as preocupações deste mundo, a fascinação da riqueza e outras ambições aparecem e sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
20 Ŋgɔ yi tɛ̀ weyɛ li nshɛ yi dzeeŋ li yɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, be fi yi, be feti si yi wɛki be giiŋgi limfwe limfwe, nɛɛ si ŋgɔ, yi ti wundi muntaaŋ sháŋ mbaanshɛɛ, yimi sháŋ mbaambusɔɔ, yimi sháŋ gwii.”
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Jiso dza bii laa, “Wi ti lii bɛ lambo li yih kuuki bɛ ŋkaa, kɛ gɛɛ lintakwiiŋ ni? Ti lii nɛɛ tɔmi nuuŋ nɛɛ li fiee fi bɛ ti tɔɔmi lambo lu ni?
21 Jesus também lhes disse:
22 Nɛ ni nɛ kii le fiee fichu fi nuuŋ lɛ munyiikɔɔ li fiɛɛ ɛ bɛ tɛ̀ nyikɛ le bɛ naa bɛ yiiŋgi fi, fi nuuŋ lɛjiŋ lɛjiŋ fichu bɛ gii naa bɛ fɛ fi bo fɛ waaŋ.
22 Porque não há nada oculto, senão para ser manifesto; e nada escondido, senão para ser revelado.
23 Wi wu kɛmi bintooŋ, mwɛ woo.”
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 Jiso tuu tee le, “Ɛ nɛ yiki jɛ yi Nyɔ nɛ yiki bujɔŋ, nɛ kɛɛ le dze yi wi yiki le ɛ yi yi Nyɔ gii naa yi fichɛ le se yi nyɛ li mwɛ, yi gii naa yi nyɛ yaa bu yawu.
24 Então lhes disse:
25 Wi wu kɛmi fiee bɛ gii naa bɛ tondɛ. Wi wu kɛmi yɛ fiee kɛ, mɔɔ nuuŋ fi niiŋ fi kɛmi bɛ gii naa bɛ fi bu fiɛ li wu-u.”
25 Pois ao que tem, mais será dado; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Jiso tuu tee le, “Bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ nuuŋ si ŋgɔ yi wi tuŋ liwɛ.
26 Jesus disse ainda:
27 Ɛ nuuŋ butuu liiti, ɛ bu woo dza we. Ŋgɔ yilu se yi maŋ yi kuu, tɛ kɛɛ mɔɔ laa yi kuu niŋ le kɛ,
27 Ele dorme e acorda, de noite e de dia, e a semente germina e cresce, sem que ele saiba como.
28 nuuŋ nshɛ yi feti yi se kuu. Ɛ yi kuu lɔɔ, yi dza yi tɔɔŋ, yi boo yi fɛ bikiiŋ, yi toŋ sháŋ.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro aparece a planta, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Ɛ yi ta, dzɔ finyɔɔ lɛ liwɛ, kifɛ mfi wu ŋ'wechɛ kɔchɔɔ.”
29 E, quando o fruto já está maduro, logo manda cortar com a foice, porque chegou a colheita.
30 Jiso tuu dza tee le, “Tɛɛbeŋ nuuŋ tɛ maa bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bɛ la? Tɛ nuuŋ tɛ maa bu bɛ ŋgaŋgaa chi la?
30 Disse mais:
31 Bu bwɛɛ si ŋwaani ŋgɔ yi fintaaŋ fimu, yi sendɛ yi yaa ŋgɔ́ chichi yi laaŋkwiiŋ. Ɛ wi tuŋ liwɛ,
31 Ele é como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 yi ko, yi yaa biti bichu bi bɛ ti tumi liwɛ, yi nyɛ yɛ́ŋɛ yi nyɔŋa, yi fɛ kiyuundɛ ki muniiŋ mu jiindi liwe nuuŋ mu gwanyɛ yíh li kiyuundɛ ki yɛ́ŋɛ yilu-u.”
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças; cria ramos tão grandes, que as aves do céu podem se aninhar à sua sombra.
33 Ɛ lɛ si Jiso tɛ̀ gii fenjisi jɛ yi Nyɔ li bɛniiŋ li lɛ ŋgaŋgaa li si yini, si nuuŋ be woo.
33 E com muitas parábolas semelhantes Jesus lhes expunha a palavra, conforme podiam compreendê-la.
34 Tɛ̀ gii tiiti yɛ fiee li bee fuki lɛ ŋgaŋgaa li nsiŋ kɛ. Se nuuŋ le, ɛ nuuŋ bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u be be, se mɛɛshi naanyɛ ŋgaŋgaa yilu chichi li bee.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Jiso tɛ̀ gii tiifi bɛniiŋ booyaa, le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Tɛɛbeŋ tɛ lenchi libɛ tɛ gɛɛŋ luwiŋ lɔɔ.”
35 Naquele dia, sendo já tarde, Jesus disse aos discípulos:
36 Be shɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki tɛ̀ nuuŋ fe, be lɛ lɛ ŋgo-o wu Jiso tɛ nuuŋ le wɛɛ, bee be se lenchi, bɛŋgo bamu biki be.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Si be tɛ̀ leenchi lɛ, kiŋkuŋku ki tɛɛmi bɛchi ki nduŋgi bɛ dzɔɔ, dzɔɔ lɛ lɛ ŋgo-o yi wɛki le yi yisɛ le.
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava se enchendo de água.
38 Jiso tɛ̀ nuuŋ lɛ kinyi ki ŋgo-o liiti, ɛ wu gɛɛ kikoo kee li fiee fi miɔɔfi-i liwe. Be gɛɛŋ be kaŋgisi wu be tiiti le, “Wi wu ntiifɛ, kwe wɛki yɛ le yi dzɔɔ bee ni ɔ tɛ boo kɛ ni?”
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro. Os discípulos o acordaram e lhe disseram: — Mestre, o senhor não se importa que pereçamos?
39 Jiso kaaŋgi, waŋ kiŋkuŋku kilu, tee li dzɔɔ li le, “Chikɛ nshiiŋ.” Kiŋkuŋku kilu biee ki chikɛ, bintsii se dɛŋ ni nshiiŋŋ.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: O vento se aquietou, e tudo ficou bem calmo.
40 Bii li bɔɔŋ bee bɛ kintutu laa, “Nɛ chɛndi la? Nɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li mi-i kɛ ni?”
40 Então Jesus lhes perguntou:
41 Be kɛmɛ chɛnɛ, se be yeti bebe laa, “Wuni wi nuuŋ niŋ, wu kiŋkuŋku mɔɔ dzɔɔ wuki li wuu?” Jiso waŋ kiŋkuŋku|alt="Jesus rebuke the wind" src="DN00435b.tif" size="col" loc="4:39-41" copy="Darwin Dunham" ref="4:41"
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: — Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.