Marcos 14
asj (ASJ) vs NTLH
1 Tɛ̀ shɛ jo faa le ni nuuŋ jobɛ chi Tsɔnɔ chi N'yafuwee bɛ Tsɔnɔ chi Kibele ki bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ kishee le kɛ-ɛ. Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ wɛki dze yi be nuuŋ be kɔɔ Jiso le lɛ munyiikɔɔ li, be wo.
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Be lɛ ntsooŋ li yi yi bee le, “Kiiŋ tɛ ni mɔŋ fiee fini li mfi wu bɛ feti Tsɔnɔ-ɔ kɛ, kifɛ ɛ tɛ mɔŋ, fi bɛ bɛ ŋkweŋɛ lɛ bɛniiŋ li lɛnti.”
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Jiso tɛ̀ nuuŋ li kitoŋ ki Bɛtani-i, li yih yi Simu wu wi wu chigɔŋ chi nɔŋa-a, ɛ be tɛ̀ shee be jii biee, kwɛɛŋ wumu dza lɛ bɛ fikoo fi mɛɛŋ mamu mɛ sɛɛndi ni shuuŋŋ. Mɛɛŋ mani tɛ̀ tɛɛmi kwa ŋge, bɛ tɛ̀ nachɛ me bɛ naad wuwu. Le lɛ lɛ, bootɛ kimfimɛ ki fikoo filu tumi mɛɛŋ malu li kikoo ki Jiso-o. Fikoo fi mɛɛŋ lɛ|alt="An alabaster jar" src="hk00142c.tif" size="col" copy="Horace Knowles" ref="14:3"
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Bɛniiŋ bamu dza be ŋuŋini be be, be tiiti le, “Bifisi mɛɛŋ mani ni kii la?
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Bee nuuŋ bɛ kabɛ mɛɛŋ malu, me yaa kwa bɛnchuki gii tɛɛ, bɛ nyɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ.” Be ŋasɛ bɛ wu.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Se nuuŋ le, Jiso tɛ̀ tee li bee le, “Gɛɛ yɛɛŋ wu nshiiŋ. Nɛ nyɛɛ wu ŋgɛ kii la? Wu fɛɔ nuuŋ fiee fi dzeeŋ li mi-i.
6 mas Jesus disse:
7 Nɛ kɛɛ le bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ gii be ni be nuuŋ bɛ beŋ mfi kwi. Nuuŋ nɛ ni nɛ fii be mfi wu nɛ kɔŋgisi. Se nuuŋ le, nnuuŋ ntɛ nuuŋ bɛ beŋ mfi kwi kɛ.
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Kwɛɛŋ wuni fɛɔ nuuŋ fiee fi bee kɛmi le fɛ. Wu fwaɔ mi bɛ mɛɛŋ mani ni, le nachɛ nuuŋ yi yɛŋ mɛɛŋ si bɛ gii bɛ diyɛ mi.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Ntee beŋ chɛɛŋ le, mɔɔ nuuŋ fɛŋ fɛ bɛ gii bɛ ni bɛ fenjisi ntoŋ wu dzeeŋ wuni li kikoo ki nshɛ kichu, fiee fi kwɛɛŋ wuni fɛ bɛ gii bɛ ni bɛ tiiti tɛ kii fi, bɛ kiimi wu.”
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Judas Iskaliyɔ wu tɛ̀ nuuŋ wi kintutu ki bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ wɛ tɛ̀ dza gɛɛŋ fɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa le kabɛ Jiso li bee.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Le be woo lɛ, be nɛɛtɛ ŋge, be kaachɛ wu le be gii be nyɛ wu kwa. Se bɛchi wɛki dze yi gii nyɛ Jiso li tsaŋ yi bee.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Jobɛ chi ŋkosi chi Tsɔnɔ chi Kibele ki bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ kishee le kɛ chi be tɛ̀ shiiŋ be sɛɛti ŋwaŋ wu kiŋkɔ li Tsɔnɔ chi N'yafuwee tɛ̀ bɛ chi kɔchɛ, bɔɔŋ bɛ Jiso-o bɛ kintutu-u bii li wuu laa, “Ɔ wɛki le tɛ gɛɛŋ tɛ nachɛ nuuŋ fɛŋ le ke ɔ ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee fe?”
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 Se toŋ bɔɔŋ bee bɛ kintutu bamu bɛfɛ, tee li bee le, “Gɛnɛ yɛɛŋ li kito-oŋ, mfi wu nɛ giiŋgi lɔɔ, nɛ gii nɛ ŋɛŋ wi wumu ɛ wu too dzɔɔ lɛ tɛnɛ-ɛ, nɛ biee wu.
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 Mfi wu wu gɛɛŋ wu lɛ li yih yi wu lɛ lu-u, nɛ tee li wi wu kɛmi yih yilu-u le Wi wu Ntiifɛ biitɔɔ laa loŋ we wu bɛniiŋ bɛ ndɛndɛ-ɛ wu bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u gii be ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee lu nuuŋ fɛŋ le?
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Gii se doonchɛ loŋ wu nyɔŋa wu lɛwe li yih yi biji-i wu bɛ bɔsɛyi bɛ nachɛ kituŋ wu nuuŋ, nɛ se nachɛ biee bijɛ lu.”
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Bɔɔŋ bɛ kintutu bɛlu se dza be gɛɛŋ li kitoŋ kilu-u, be gɛɛŋ be ŋɛŋ biee nɛɛ yɛɛŋ si Jiso bee tee li bee. Be se nachɛ biee bijɛ bi Tsɔnɔ chi N'yafuwee chilu-u lu.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 Le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa taashɛ lu.
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 Be shee be jii biee, Jiso dza tee li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le wi wumu li beŋ linti gii kabɛ mi, wi wuni jiiɔ biee tɛɛ wu.”
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Le be woo lɛ, be dza be to nshiiŋ nshiiŋ, be se tiiti li wuu wi mumkpaŋ mumkpaŋ le, “Ŋkiiɔ le ɛ mi kɛ.”
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Se tuu le, “Ɛ nɛɛ wi wumu li beŋ bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ bani-i wu fuundi kibele lɛ sho-o tɛɛ wu.
20 Jesus respondeu:
21 Ŋwanɛwi gii gɛɛŋ nɛɛ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ kii wu. Se nuuŋ le, ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ li wi wu kabɛ Ŋwanɛwi. Fi tɛ̀ dzɔɔŋ ŋge le gii bɛ ba wu ki biɛ kɛ.”
21 Pois o
22 Si be tɛ̀ jii biee lɛ, Jiso dza dzɔ kibele, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, booyɛ, nyɛ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tee le, “Kɔ yɛɛŋ, yiiŋ yi yɛŋ.”
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Tuu dzɔ tɛ fika, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, se nyɛ fika filu li bee, be woŋ be bɛchu.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Tee li bee le, “Mani nuuŋ ŋgɔŋ meŋ mɛ Nyɔ ji leh lu me bo kii bɛniiŋ ŋge.
24 Então Jesus disse:
25 Ntee beŋ chɛɛŋ le mɛɛŋ yɛ naa ntuu ŋ'woŋ mbiiŋ mɛ gwɛɛŋ wu kiti ki lɛɛndi mani-i kɛ nsiiŋ gɛɛŋ bo jobɛ chi ŋgii naa ŋ'woŋ mɛfɛŋ bɛ beŋ lɛnti lɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u mɛɛshi, be yoo jumi chi n'yɔɔnchɛ-ɛ, be dza be michi be giiŋgi li Ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Jiso tɛ̀ dza tee li bee le, “Beŋ bɛchu gii nɛ tuu bikaa lijiŋ. Fi nuuŋ si bɛ tɛ̀ tsɛɛ Nyɔ tiiti le,
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Se nuuŋ le, mfi wu Nyɔ buu mi li kwe-e, ntoo mbaŋ li be-eŋ Galilii.”
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Pita tuu li Jiso le, “Mɔɔ nuuŋ le bɛniiŋ bɛchu gii be chee bikaa lɛ wɛɛ jiŋ, be to lijiŋ, nuuŋ ntɛ nchee kɛ.”
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Jiso tee li wuu le, “Ntee wɛ chɛɛŋ le butuu bu bɛŋ buni, fi fiɛɛ le fɛ nyinɛshee gii yi ni yi nuuŋ le yi tɔɔŋ kiŋga kifɛ, nuuŋ ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ.”
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Pita yɔ bɛ buŋga tee le, “Mɔɔ nuuŋ le ŋkwi tɛɛ wɛ, nuuŋ ntɛ naa mfaaŋ wɛ kɛ.” Le tee lɛ, be bɛchu tee nɛɛ tɛ si wu tee lɛ.
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Be gɛɛŋ be lɛ li wɛ wu mbaŋ wumu-u, bɛ teenyi le Gɛsɛmani, Jiso tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le, “Shee yɛɛŋ fɛni, ŋgɛɛŋ nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ.”
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 Dzɔ Pita bɛ Jeeŋ mɔɔ Jɔɔŋ, bee be dza fe. Se dza tuu seki biee wuki ntɔnyɛ.
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 Tee li bee le, “Shéŋ yɛŋ yɛɛ nshiiŋ nshiiŋ ŋge yi nuuŋ ŋkwi. Shɛ yɛɛŋ nɛ ni nɛ tɛŋgi fɛni.”
34 e disse a eles:
35 Jiso dza fe kiiŋgi gɛɛŋ limfwe niiŋ, we fɛkwiiŋ, lɛkɛ li Nyɔ-ɔ le ɛ dze bee yi nuuŋ lu, mfi wu ŋgɛ wulu ka nɛɛ.
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 Lɛkɛ li Nyɔ-ɔ le, “Abba, Baa wɛŋ, ɔ nuuŋ ɔ fɛ nɛɛ fiee fichu. Tsaaki fika fi ŋgɛ fini kii ni ŋ'woŋ. Se nuuŋ le, fɛrɛ nɛɛ si ɔ kɔŋgisi. Kiiŋ ɔ ni fɛ si ŋkɔŋgisi kɛ.”
36 Ele orava assim:
37 Jiso kaari to lijiŋ lɛ bee, ŋɛŋ be liiti. Bii li Pita laa, “Simu, ɔ liiti lɔɔ ni? Ɔ nuuŋ tɛ taaŋ le gɛɛŋ bo ntaŋ wu mfi mumkpaŋ ni?
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 Nɛ nuuŋ yɛɛŋ we nɛ lɛki li Nyɔ-ɔ kii mɔnchɛ ni bɛ lɛ be-eŋ. Fi fiɛɛ chɛɛŋ le shéŋ kɔŋgisi yɛɛ, se nuuŋ le nyaŋ yi bwiŋ nuuŋ fɛɛ.”
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Si wu tee lɛ kaari gɛɛŋ lɛkɛ li Nyɔ-ɔ nɛɛ si bee saa lɛki li Nyɔ-ɔ.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Le tuu ni karisi tuu lijiŋ, ŋɛŋ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u be liiti kifɛ chilefɛ tɛ̀ nuuŋ be lɛ lii ŋge. Be mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi be nuuŋ be tuu li wuu kɛ.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Kaari to lijiŋ kiŋga kitɛɛtɛ, bii li bee laa, “Nɛ mɛɛŋ nɛ liiti nɛ fufini finɛ ni? Chi kɔchɛ chɛɛ. Mfi wulu bɛɛɔ. Bɛ kabɛ baa Ŋwanɛwi li bɛniiŋ bɛ bifi-i.
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Dza yɛɛŋ we tɛɛbeŋ tɛ ni tɛ giiŋgi. Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ, wi wu kabɛ mi bɛɛɔ kituŋ.”
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, mfwaa mumkpaŋ Judas wu tɛ̀ nuuŋ wi kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa biee busɛ. Tɛ̀ gii bɛɛ bɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ be kɛmi nyɔ́ bɛ bimboki, ɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi mɔɔ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ tɛ̀ toŋ be.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Tɛ̀ nuuŋ ɛ wi wu tɛ̀ kabɛ Jiso wulu tɛ̀ nachɛ bɛ bɛniiŋ bɛlu tee le, “Wi wu ŋgii n'yɛsi, ŋkokɛ nyɔɔchɛ, ɛ wu, nɛ biee nɛ kɔɔ wu, nɛ dzɔ wu, nɛ giiŋgi bɛ wu nɛ bichi kii ni letɛ.”
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Si Judas bɛ lɛ, gɛɛŋ mfwaa mumkpaŋ fɛ Jiso, yɛsi wu le, “Wi wu Ntiifɛ.” Si wu yɛsi wu lɛ, kokɛ wu nyɔɔchɛ wu.
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Bɛniiŋ baa lɔŋ tsaŋ li Jiso, be cha wu.
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 Wi wumu tɛ̀ gii lemi bee bɛ Jiso tsɔɔ nyɔ ye yi dziŋ, kɛri kintooŋ ki mfwa wu kikoo ki bɛte muntofi lu, sondɛ.
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Jiso bii li bɛniiŋ bɛlu laa, “Nɛ bɛ le nɛ kɔɔ mi nɛ bɛɛ bɛ nyɔ́ mɔɔ bimboki kɛɛ nɛ bɛ le nɛ kɔɔ nuuŋ wi ni?
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 Ntuu nshiiŋ nuuŋ tɛɛbeŋ li jo-o li jo-o mɔɔ li yíh yi muntofi, ntiifi bɛniiŋ, nɛ mɛɛŋ ki kɔɔ kɛ mi kɛ. Se nuuŋ le, fini kɛti fiɛɛ dɛɛni ni le fiee fi bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ bɛ fi kɔchɛ.”
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu bɛchu se lɔŋ wu fe, be kifi.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 Sɔɔnɛ wi wumu tɛ̀ biki wu, ti mɛɛŋ ki lii kɛ fiee ndu li wuu bwiŋ kɛ, tɛ̀ nuuŋ nɛɛ bɛ ŋkweŋkwe wu ndu kwaa libwiŋ. Be gɛɛŋ le be kɔɔ tɛ̀ wu,
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 ndu yilu fanchɛ, chinɛ letɛ tiŋ kilɛrɛ.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Be dzɔ Jiso, be gɛɛŋ bɛ wu fɛ kikoo ki bɛte muntofi-i. Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ mɔɔ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi baanchɛ fe.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Be tɛ̀ giiŋgi bɛ Jiso Pita biki lɛjiŋ mfiiŋ. Gɛɛŋ bo la kintikinti wu kikoo ki bɛte muntofi-i, se shee bee bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi la wulu wɔɔnsi wi.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛchu bɛ sɛki bɛnsa tɛ wɛki fiee fi be nuuŋ be kayɛ li Jiso-o, fi fɛ se be wo wu. Se nuuŋ le, be ti mɛɛŋ ki ŋɛŋ kɛ fiee kɛ.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Bɛniiŋ ŋge tɛ̀ lemi lɛjiŋ lɛ nsa wu binsɛɛ li kii Jiso. Se nuuŋ le, wi tɛ̀ tiiti yɛ fiee fi kɔchini bɛ fi wumu kɛ.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 Bɛniiŋ bamu tɛ̀ dza be leŋ we, be kayɛ bi bee binsɛɛ li wuu, be tee le,
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 “Tɛ̀ tuu tɛ̀ woo tiiti le gii shaanshɛ yih yi muntofi yini yi wiwoŋ gwaŋ bɛ tsaŋ, dzɔɔ jo taa kaari gwaŋ yimi yi nuuŋ yɛ ŋgwanu wu wiwoŋ kɛ.”
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Mɔɔ si be tɛ̀ tiiti lɛ, tefɛ chi bee tɛ̀ bɛɛ yɛ chi kɔchini kɛ.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Kikoo ki bɛte muntofi-i se dza ki leŋ we bɛniiŋ limfwe, ki bii li Jiso-o laa, “Ɔ kɛmi yɛ fiee fi ɔ nuuŋ ɔ tuu kɛ ni? Ɔ wuki nɛɛ biee bi bɛniiŋ bani tiiti kii wɛ ni?”
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Jiso ba shiiŋ, mɛɛŋ ki tuu kɛ fiee kɛ. Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ tuu ki bii li Jiso-o laa, “Ɔ nuuŋ Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ ki Ŋwanɛ Nyɔ, Nyɔ yi bɛ yɔɔnchi ni?”
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 Jiso tuu le, “Ɛ mi. Nɛ gii naa nɛ ŋɛŋ si Ŋwanɛwi shee lɛ kibɛnɛ ki kigɔŋɛ ki Nyɔ-ɔ yi kɛmi Buŋga-a, nɛ tuu nɛ ŋɛŋ si shiiti bɛɛ liboo li kiku-uŋ.”
62 Jesus respondeu:
63 Kikoo ki bɛte muntofi kɛɛ woo lɛ, ki gaamɛ ndú yi ki, ki bii laa, “Fiee mɛɛŋ lu fi tɛɛbeŋ tuu geendi wi le leŋ fɛni ni tiiti ni?
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 Nɛ mɛɛŋ ki woo kɛ si dzeti kintsii ki Nyɔ-ɔ ni? Nɛ tee le la?” Bɛniiŋ bɛchu sondɛ le wɛ wi wu bɛ nuuŋ bɛ wo buwo.
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Bɛniiŋ bamu bɛchi be kwiyi Jiso bɛ budii, be kaŋ lii yee, be juti wu bɛ muŋkɔ, be tiiti le, “Doonchɛ kintomfɔŋ ki Nyɔ-ɔ kɛɛ dɛɛni.” Bɛniiŋ bɛ nchi dza be dzɔ Jiso be bɛchi be tuki wu.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 Si Pita tɛ̀ nuuŋ dze lɛ kwiiŋ la kintikinti lɛ, ŋwaakwɛɛŋ wumu li bɔɔŋ bɛ bukɛɛŋ bɛ tɛ̀ nindi li kikoo ki bɛte muntofi-i dza bɛ li wuu lichiŋ.
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 Si wu ŋɛŋ Pita wɔɔnsi wi lɛ, bichɛ wu ni fwiiŋ, tee le, “Ɔ bee tɛ nɛɛ Jiso Wi wu Nasarɛ wɛ.”
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Pita faaŋ, tee le, “Ŋkii yɛ fiee fi ɔ tiiti fini kɛ. Ŋkii yɛ kɛ.” Si wu tee lɛ, dza fe gɛɛŋ fɛ fweeŋ wu mbaŋ, nyinɛshee tɔɔŋ.
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Le ŋwaakwɛɛŋ wɛ ka ŋɛŋ wu, tee li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ lemi fe-e le, “Wi wuni ɛ wi wumu li bee linti.”
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Pita ka faaŋ. Le mfi kiiŋgi niiŋ, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ lemi fe baa tuu be tee li Pita-a le, “Ɛ chɛɛŋ le ɔ nuuŋ wi wu be, kifɛ ɛ wɛ wi wu Galilii.”
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 Pita chini, teeŋ kinlɔɔ li yi yee li, tee le, “Ŋkii yɛ wi wu nɛ tiiti kii wu wuni kɛ.”
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 Mfwaa mumkpaŋ nyinɛshee tuu yi tɔɔŋ li kiŋga kifɛ. Pita se kimi tefɛ chi Jiso bee tee li wuu le, “Nyinɛshee gii ni yi nuuŋ le yi tɔɔŋ kiŋga kifɛ, nuuŋ ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ.” Waŋ kwe.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.