Marcos 12

asj (ASJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jiso se dza bɛchi yeti li bee lɛ ŋgaŋgaa li le, “Wi wumu tɛ̀ niŋ wɛ wu muntaaŋ mu bɛ feti mbiiŋ lu, toŋ mbaŋ kɛnɛ, se chiŋ kisɔ ki bɛ gii bɛ ni bɛ seendi muntaaŋ mulu le mbiiŋ buti, gwaŋ kikɔ li wi wu kiichi wɛ wulu, gɛɛ bɛniiŋ li wɛ wulu-u, se dza gɛɛŋ li kitoŋ kimu-u.
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Le mfi wu bɛ ti kee mu bɛ wu kɔchɛ, toŋ ŋwani wu nimɛ wumu lɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gɛɛ wɛ li bee baa le be nyɛ wu mwee muntaaŋ le be bɛ mu.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Le gɛɛŋ, be tuu be kɔɔ wu be too wu, be kooŋ bɛ wu, to lijiŋ bɔ kilɛrɛ.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Wi wu wɛ wulu se tuu ka toŋ ŋwani wu nimɛ wumu, le gɛɛŋ, be ka be too wu be tɔ wu kikoo, be chɔɔri wu.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Se tuu ka toŋ wumu, be wo wu buwo. Se tuu nɛɛ toŋ bamu ŋge mumkpaŋ mumkpaŋ, be too bamu, be woyɛ bamu.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 Toŋ nsiiŋ bɛ shɛ nuuŋ ŋwaŋ mumkpaŋ, wuni se nuuŋ ŋwani nuuŋ shéŋ yee tɛ̀ mɛɛshi toŋ wu lɛ bee, beechi le be gii be gɛɛŋ be guuŋ kwiiŋ li ŋwani wulu-u.
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Le gɛɛŋ, bɛniiŋ bɛlu tuu be tee li yi yi bee le, ‘Wuni wɛ kinjila ki wi wu wɛ wuni-i, bɛ yɛɛŋ tɛ wo wu, bishɛyɛ bilu se ni bi nuuŋ bisɛŋ.’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Be se kɔɔ wu, be wo wu, be buu wu be lɔŋ wu lɛ mba-aŋ lɛkuuŋ.”
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 Le Jiso tee lɛ, se bii laa, “Fiee fi wi wu wɛ wuni nuuŋ fɛ, nuuŋ la? Gii bɛ lɛɛshɛ bɛ bɛniiŋ balu bu lɛɛshɛ, gɛɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ detɛ li wɛ wulu-u.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Nɛ mɛɛŋ baa ki teeŋ kɛ kintsii kini lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ ni? Bɛ tsɛɛ le,
10 Vocês não leram o que as
11 Fini nuuŋ mfɛru wu Taa,
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Bɛniiŋ baa woo ŋgaŋgaa chini, be se kɛɛ le Jiso waɔ nuuŋ li bee. Be se wɛki le be kɔɔ wu, be chɛndi nuuŋ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki tɛ̀ nuuŋ fe. Be se chinɛ li wuu, be dza be giiŋgi.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Bikoo bi kwɛɛŋ lɛ dza bi toŋ Bɛfarasii mɔɔ bɛniiŋ bamu bɛ kintutu ki Mfɔŋ Hɛrɔ le be gɛɛŋ be terɛ Jiso be kɔɔ wu li n'yɔru we-e.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Be bɛ be tee li Jiso-o le, “Wi wu ntiifɛ, tɛ ti kii le ɔ shiiŋ ɔ tiiti nuuŋ chɛɛŋ, kifɛ ɔ chɛndi yɛ wi lii kɛ, mɔɔ mwɛ nuuŋ noo le. Ɔ tiifi chɛɛŋ lɛ dze yi Nyɔ-ɔ. Tee bee laa nchi beenchi le bɛ ni bɛ suuti kiŋwaati li Kaisa wu nuuŋ Mfɔŋ wu nyɔŋa wu Lom, mɔɔ wu mɛɛŋ ki beŋ kɛ le?
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Tɛ ni tɛ suuti, mɔɔ tɛ soo kɛ le?” Jiso kɛɛ fiee fi be gii be kanyi bɛ fi, tuu li bee le, “Nɛ teeki mi kii la? Bɛ yɛɛŋ bɛ lisi chi kwa-a ŋɛŋ.”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Be se bɛ bɛ chi, fi, bii laa, “Kikoo kini bɛ bukooŋ buni nuuŋ bu noo lɛ?” Be tuu le, “Ɛ ki Kaisa, bukooŋ se nuuŋ nɛɛ bwee.”
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Jiso se tee li bee le, “Nɛ nyɛɛ fiee fi nuuŋ fi Kaisa li wuu, nɛ nyɛɛ fi Nyɔ li Nyɔ-ɔ.” Le be woo lɛ, yi kwi be.
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Bɛsadusii bamu tɛ̀ dza be bɛ le be bii fiee li Jiso-o. Bɛsadusii tɛ̀ nuuŋ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kweŋgi le nuuŋ bɛniiŋ tɛ̀ bo li kwe-e kɛ.
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 Le be bɛ lɛ, be tee le, “Wi wu ntiifɛ, Mɔɔsɛ tɛ̀ tsɛɛ li bee li lɛ bɛnchi-i le,
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Bɛdɛɛni, wi wumu tɛ̀ kɛmi bɔɔŋ bɛ buniŋ mfomɛnyaaŋ, wu kaaŋ tɛ̀ dzɔ kwɛɛŋ, kwi bee wu mbiɛ ŋwaŋ nsiŋ.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Wu biki se dzɔ tɛ̀ kwɛɛŋ wulu, kwi tɛ̀ ŋwaŋ nsiŋ. Fi ka nɛɛ tɛ lɛ bɛ wu biki li wuu wɛ.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Be bɛchu dzɔ wu, wi se tɛ̀ mɛɛŋ ki nuuŋ kɛ li bɛniiŋ bɛ mfomɛnyaaŋ bɛlu-u lɛnti wu tɛ̀ biɛ ŋwaŋ bɛ kwɛɛŋ wulu kɛ. Lɛjiŋ lɛlu kwɛɛŋ wulu tɛ̀ kwi tɛ.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Si bɛniiŋ bɛ mfomɛnyaaŋ bani tɛ̀ dzɔ kwɛɛŋ wulu be bɛchu lɛ, gii ni nuuŋ mfi wu bɛniiŋ buti li kwe-e, kwɛɛŋ wulu se nuuŋ kwɛɛ noo?”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Jiso tee li bee le, “Nɛ kii baa fiee fi feti nɛ se tɛndi dzé ni? Fi fiɛɛ lɛ kifɛ nɛ kii yɛ fiee fi bɛ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ kɛ, nɛ kii yɛ tɛ mɔɔ buŋga bu Nyɔ-ɔ kɛ.
24 Jesus respondeu:
25 Fiee fi nuuŋ lu fiɛɛ le mfi wu bɛniiŋ buti li kwe-e, buniŋ bee bukɛɛŋ mɛɛŋ yɛ le be ni be feti bugoo kɛ, bɛniiŋ mɛɛŋ yɛ be tuu be ni be nyɛɛ bɔɔŋ li bugoo li kɛ. Be gii naa be ni be nuuŋ nɛɛ si bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ liboo.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Kii fiee fi mbochu li kwe-e, nɛ mɛɛŋ baa ki teeŋ kɛ kintsii lɛ Kiŋwaati ki Mɔɔsɛ-ɛ kii kiti ki tɛ̀ duti Nyɔ yeti li Mɔɔsɛ yi tiiti le,
26 Vocês nunca leram no
27 Fi nuuŋ le Nyɔ nuuŋ yɛ Nyɔ yi biŋkwi kɛ, yi nuuŋ nuuŋ Nyɔ yi bɛniiŋ bɛ yoŋ. Nɛ chaŋ baa biee ŋge.”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Wi wumu wu tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ bɛ, woo si Jiso bee bɛniiŋ baa tɛchini biee, tuu ŋɛŋ si wu tuu fiee fi be bii li wuu lɛ dze yi dzeeŋ li, bii tɛ li Jiso laa, “Nchi wu yɛki bɛnchi bɛchu nuuŋ wu la?”
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Jiso tuu li wuu le, “Nchi wu yɛki bɛnchi bɛchu nuuŋ wuni wu tiiti le,
29 Jesus respondeu:
30 Ɔ kɔŋgisi Taa wu Nyɔ ya bɛ shéŋ ya chi,
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Nchi wu biki li wuni se nuuŋ le,
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Wi wu tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ wɛ se tee li Jiso-o le, “Wi wu Ntiifɛ, ɔ tuuɔ nɛɛ bujɔŋ. Ɔ tiitɔɔ nuuŋ chɛɛŋ le Nyɔ nuuŋ nɛɛ mumkpaŋ yimi nuuŋ yɛ lu fuki yi nsiŋ kɛ.
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Ŋkɔŋgisɛ yi bɛ shéŋ chi, ŋgɛwu bufii li yi-i buchu, nimu li yi-i bɛ buŋga buchu bɛ ŋkɔŋgisɛ ŋwaana siɔ kɔŋgisi yi ya, tuuɔ wu yaa mɔɔ mfɛru muntofi bɛ nyáŋ yi tɔnyɛ mɔɔ bɛntaanchɛ bamu.”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Le Jiso tuu ŋɛŋ si wu tuu si wi bufii, se tuu tee li wuu le, “Ɔ nuuŋ yɛ mfiiŋ li nlɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ kɛ.” Lɛjiŋ lɛlu, wi se tɛ̀ mɛɛŋ ki tuu kɛ le mɔŋ mbɛ le bii fiee li wuu kɛ.
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Jiso bɛ tiifi bɛniiŋ li yih yi muntofi-i, dza bii li bee laa, “Bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi geeŋ be se tiiti le Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ nuuŋ ŋwanɛ Mfɔŋ Daafi?
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Nuuŋ ɛ Fiana yi Waaŋ tɛ̀ saa yi fɛ se Mfɔŋ Daafi wuni kweeŋ kii Kinsofu kilu tiiti le,
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 Ɛ Daafi kibɛɛ teenyi wu le Taa we, fi geeŋ se tuu ni nuuŋ ŋwani?” Si Jiso tɛ̀ tiiti biee bini lɛ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ ŋge ki tɛ̀ nuuŋ fe tɛ̀ wuki kinɛɛtinɛ wuu be.
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Le tuu ni tiifi bɛniiŋ dza tee li bee le, “Dzɔɔ yɛɛŋ mfi, bɛ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ. Be ti kɔŋgisi nchuminɛ ndú yi nyɔŋa yi nyɔŋa be deŋgi li bintsii bi bɛ kabini biee li le bɛniiŋ ni be yɛɛshi be bɛ kin'yokisɛ.
38 Ele dizia ao povo:
39 Fɛ be gɛɛŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ, kɛ fɛ tsɔnɔ-ɔ, be tsaa nɛɛ nuuŋ bintindu bi nɔŋa bi nɔŋa, be se shee li bi-i liwe.
39 preferem os lugares de honra nas
40 Ɛ nɛɛ be bɛ tusi bukɛɛŋ bɛɛŋku-u lijiŋ, be yɛŋgi be fii biee bi bee, be tuu be feti nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ wu deendi le be ni be doonchi yi. Ŋwaani bani bɛniiŋ, wu be wu ŋgɛ gii naa bee ŋge.”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Jiso dza gɛɛŋ lɛ shee limfwe li fiŋko fi nya-a fi li yih yi muntofi-i, se bichi si bɛniiŋ bɛɛ be giki kwa lɛ fiŋko filu-u. Bɛniiŋ bɛ kwaa se tɛ̀ bɛɛ ŋge be giki kwa le ŋgɔɔkwe-e wu.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Kwɛɛŋku wumu se dza bɛ, nuuŋ wi wu kifoo, gɛɛ munini le mumfɛɛŋ mu feti lisi chi kwa-a chi mumkpaŋ, wu mɛɛŋ ki bo kɛ fiee kɛ.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Jiso se teeŋ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tee li bee le, “Ntee li be-eŋ chɛɛŋ le kwɛɛ ŋku wuni wu nuuŋ wi wu kifoo, nyɛɔ wu yaa bɛniiŋ bɛchu bɛ gɛɛ fiee lɛ fiŋko fi li yih yi muntofi fini.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Bɛniiŋ bɛchu bɛ be be nyɛɛ, be be bɛɛ nuuŋ bɛ tsuu yi kwa wu be wu yisɛ wu shooshi. Se nuuŋ le, bee bɛ bɛ kifoo kee kichu wu nyɛ fiee fichu fi be kɛmi, nuuŋ fi fi bee nuuŋ le ni tsiiŋ li fi-i.”
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.