Marcos 10

asj (ASJ) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Jiso se dza fe, gɛɛŋ kimbɛ ki Judiya-a, lenchi Dzɔɔ yi Joodaaŋ gɛɛŋ luwiŋ. Bintutu bi bɛniiŋ lɛ tuu bi banchi bi bɛɛ lɛ wuu, tiifi be nɛɛ si tɛ̀ shiiŋ tiifi.
1 Então Jesus deixou Cafarnaum e foi para a região da Judeia, a leste do rio Jordão. Mais uma vez, multidões se juntaram ao seu redor e, como de costume, ele as ensinava.
2 Bɛfarasii dza be bɛ le be mɔnchɛ wu, be bii li wuu laa, “Nchi beŋ le nuuŋ wi kooŋ bɛ kwɛsi ni?”
2 Alguns fariseus vieram e tentaram apanhar Jesus numa armadilha com a seguinte pergunta: “Deve-se permitir que um homem se divorcie de sua mulher?”.
3 Jiso kaari bii tɛ li bee laa, “Mɔɔsɛ tɛ̀ nyɛ nchi le nɛ ge la?”
3 Jesus respondeu: “O que Moisés disse na lei a respeito do divórcio?”.
4 Be tuu le, “Mɔɔsɛ tɛ̀ gɛɛ le nuuŋ wi kooŋ bɛ kwɛsi. Ɛ kuŋgi lɔɔ, tsɛɛ kiŋwaati ki doonchi le wu kooŋɔ bɛ wu, nyɛ li wuu.”
4 “Ele o permitiu”, responderam os fariseus. “Disse que um homem poderia dar à esposa um certificado de divórcio e mandá-la embora.”
5 Jiso tuu li bee le, “Tɛ̀ nuuŋ kii bikoo binɛ bi tɛɛmɛ bi Mɔɔsɛ tɛ̀ tsɛɛ nchi wuni li be-eŋ.
5 Jesus, porém, disse: “Moisés escreveu esse mandamento porque vocês têm o coração duro,
6 Se nuuŋ le, tɛ̀ nuuŋ fɛmbɛɛchɛ-ɛ mfi wu Nyɔ tɛ̀ tɔŋ biee, tɛ tɔŋ nuuŋ nyuŋ bee kwɛɛŋ. Si tɛ̀ tɔŋ lɛ, tee le,
6 mas ‘Deus os fez homem e mulher’ desde o princípio da criação.
7 ‘Ɛ kii fini fi nyuŋ gii shɛ tee bee ni taashɛ bee kwɛsi,
7 ‘Por isso o homem deixa pai e mãe e se une à sua mulher,
8 be bɛfɛ se to wi mumkpaŋ.’ Nɛɛlɛ, be mɛɛŋ yɛ bɛniiŋ bɛfɛ kɛ, be baa dɛɛni wi mumkpaŋ.
8 e os dois se tornam um só’. Uma vez que já não são dois, mas um só,
9 Fi se nuuŋ le, fiee fi Nyɔ taashɛ, kiiŋ wi ni mɔŋ ŋgatinɛ kɛ.”
9 que ninguém separe o que Deus uniu”.
10 Le Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u gɛɛŋ be ni be nuuŋ li yih, be ka be bii li wuu kii fiee filu.
10 Mais tarde, quando Jesus estava em casa com seus discípulos, eles tocaram no assunto outra vez.
11 Tuu li bee le, “Mɔɔ nuuŋ noo wu kooŋ bɛ kwɛsi wu dzɔ wumu, kɛ wu fɛɔ bubiɛɛ li kwɛsi-i li ŋgimu bɛ kwɛɛŋ wumu-u.
11 Jesus respondeu: “Quem se divorcia de sua esposa e se casa com outra mulher comete adultério contra ela.
12 Ɛ kwɛɛŋ bo li nyumi-i, wu gɛɛŋ wu giŋ bɛ nyuŋ wumu, kɛ wu fɛɔ bubiɛɛ li nyumi-i li ŋgimu bɛ nyuŋ wumu-u.”
12 E, se a mulher se divorcia do marido e se casa com outro homem, comete adultério”.
13 Bɛniiŋ tɛ̀ dza be bɛɛ bɛ bɔɔŋ lɛ Jiso-o le koŋ li bee, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u wami be.
13 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas, mas os discípulos repreendiam aqueles que as traziam.
14 Le Jiso ŋɛŋ lɛ, shéŋ tɔŋ wu, tee li bee le, “Gɛɛ yɛɛŋ bɔɔŋ bɛ bwi ni be bɛɛ lɛ mi-i, nɛ baŋgɛ kɛ be kɛ, kifɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bwɛɛ nuuŋ li bɛniiŋ si bani-i.
14 Ao ver isso, Jesus ficou indignado com os discípulos e disse: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino de Deus pertence aos que são como elas.
15 Ntee beŋ chɛɛŋ le, ɛ wi mɛɛŋ ki fi kɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ si ŋwaŋ wu bwi kɛ, mwɛ tɛ naa mɔɔ lɛ lɛ bumfɔŋ bulu-u kɛ”.
15 Eu lhes digo a verdade: quem não receber o reino de Deus como uma criança de modo algum entrará nele”.
16 Si tɛ̀ tee lɛ, dzeti be kokini li guu, giki tsaŋ li bee, tiŋi mwɛ li bee.
16 Então tomou as crianças nos braços, pôs as mãos sobre a cabeça delas e as abençoou.
17 Jiso dza le giiŋgɔ, wi wumu letɛ bɛ toŋ núŋ wu lii bii li wuu laa, “Wi wu Ntiifɛ, wɛ wu wi wu dzeeŋ, fiee fi ŋkɛmi le mfɛ nse ŋkɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ nuuŋ fi la?”
17 Quando Jesus saía para Jerusalém, um homem veio correndo em sua direção, ajoelhou-se diante dele e perguntou: “Bom mestre, que devo fazer para herdar a vida eterna?”.
18 Jiso bii li wu laa, “Ɔ teenyi mi le wi wuu dzeeŋ kii la? Wi nuuŋ yɛ lu wu nuuŋ wi wu dzeeŋ kɛ. Ɛ nɛɛ Nyɔ kwaa yi nuuŋ wi wu dzeeŋ.
18 “Por que você me chama de bom?”, perguntou Jesus. “Apenas Deus é verdadeiramente bom.
19 Mɔɔ ɔ kiiɔ bɛnchi bɛ nuuŋ le, ‘Kiiŋ ɔ ni wo wi kɛ, kiiŋ ɔ ni giiŋ bɛ kwɛɛ wi kɛ, kiiŋ ɔ ni yi biee kɛ, kiiŋ ɔ ni leŋ lɛ nsa wu binsɛɛ lɛ lɛjiŋ kɛ, kiiŋ ɔ ni fɛ kimfi kɛ, mɔɔ le ɔ ni ɔ guundi chaa bɛ na?’”
19 Você conhece os mandamentos: ‘Não mate. Não cometa adultério. Não roube. Não dê falso testemunho. Não engane ninguém. Honre seu pai e sua mãe’.”
20 Wi wulu tuu li Jiso-o le, “Wi ntiifɛ, bɛnchi bani bɛchu ntɛ mbɛchi ŋkichi be mɛɛŋ sɔɔnɛwi.”
20 O homem respondeu: “Mestre, tenho obedecido a todos esses mandamentos desde a juventude”.
21 Jiso bichɛ wu ni fwiiŋ, kɔɔŋgi wu, tee li wuu le, “Fiee shɛ fiɛɛ fimumkpaŋ fi ɔ mɛɛŋɔ ɔ fɛ. Gɛnɛ ɔ kabɛ biee bi ɔ kɛmi bichu, ɔ gachɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ, ɔ se kɛmɛ bulofu nuuŋ liboo. Ɔɔ fɛ lɛ, ɔ se bɛ ɔ ni ɔ biki mi.”
21 Com amor, Jesus olhou para o homem e disse: “Ainda há uma coisa que você não fez. Vá, venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
22 Le Jiso tee lɛ, wi wulu woo, soo bilii, fiiki yi yee dza giiŋgi nshiiŋ nshiiŋ, kifɛ tɛ̀ kɛmi kwa ŋge.
22 Ao ouvir isso, o homem ficou desapontado e foi embora triste, pois tinha muitos bens.
23 Jiso dza fiiki yi bichɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, tee li bee le, “Fi gii fi tɛmi ŋge le bɛniiŋ bɛ kwa lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
23 Jesus olhou ao redor e disse a seus discípulos: “Como é difícil os ricos entrarem no reino de Deus!”.
24 N'yɔru wulu fieeŋgi bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u. Jiso tuu tee li bee le, “Bɔɔŋ beŋ, fi tɛɛmi ŋge fɛ wi-i le lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ!
24 Os discípulos se admiraram de suas palavras. Mas Jesus disse outra vez: “Filhos, entrar no reino de Deus é muito difícil.
25 Fi fiɛɛ tsɛkɛ fɛ kikuŋ nuuŋ ki lɛ lɛ fiooŋ yi nsara-a yɛki fɛ wi wu kwa nuuŋ lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
25 É mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
26 Be woo lɛ fi se fieeŋgi be ŋge, be tuu be njanjɛ be tee le, “Ɛ fi nuuŋ lɛ, noo se naa bo lu?”
26 Perplexos, os discípulos perguntaram: “Então quem pode ser salvo?”.
27 Jiso kaari bichɛ be, tee le, “Fini nuuŋ fi yaa wiwoŋ, se nuuŋ le fi tɛ̀ nyɛ tɛ yaa Nyɔ kɛ, kifɛ Nyɔ nuuŋ yi fɛ fiee fichu.”
27 Jesus olhou atentamente para eles e respondeu: “Para as pessoas isso é impossível, mas não para Deus. Para Deus, tudo é possível”.
28 Pita se dza tee li Jiso-o le, “Bichɛ ɔ ŋɛŋ, tɛ chinɛ baa biee bichu tɛ tuu tɛ biki wɛ.”
28 Então Pedro começou a falar: “Deixamos tudo para segui-lo”.
29 Jiso tuu li wuu le, “Ntee wɛ chɛɛŋ le, wi nuuŋ yɛ lu wu chinɛ yih ye, kɛ bɛŋwaani, kɛ dzɛ́mi yee, kɛ ni, kɛ tee, kɛ bɔɔŋ bee, kɛ yɛ́h yee, le wu chinɔɔ kii mi mɔɔ ntoŋ wu dzeeŋ wu kii Nyɔ,
29 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que todos que deixaram casa, irmãos, irmãs, mãe, pai, filhos ou propriedades por minha causa e por causa das boas-novas
30 wu nuuŋ tɛ nuuŋ le kɛmɛ yih mɔɔ bɛŋwaani, mɔɔ dzɛmi, mɔɔ bɛni, mɔɔ bɔɔŋ, mɔɔ yɛ́h li ntsɛ wu dɛɛni foo ŋkɛmɛ kiŋga gwii siŋ kɛ. Bɛniiŋ gii be tuu be ni be biindi tɛ bikaa lɛ wuu jiŋ, ke tuu nuuŋ li mfi wu ntsɛ wu bɛɛ li, nɛ kɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ.
30 receberão em troca, neste mundo, cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos e propriedades, com perseguição, e, no mundo futuro, terão a vida eterna.
31 Se nuuŋ le, bɛniiŋ ŋge bɛ nuuŋ limfwe dɛɛni gii be nuuŋ lɛjiŋ, bɛ ŋge bɛ nuuŋ lɛjiŋ dɛɛni to limfwe.”
31 Contudo, muitos primeiros serão os últimos, e muitos últimos serão os primeiros”.
32 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be dzɔ dze, be yɛki Jɛrosalɛŋ tuuti mbaaŋ. Bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tɛti maa. Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ biki wu, tɛ̀ kɛmi chɛnɛ. Jiso tuu dzɔ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa bee be cheekiyi se tuu tiiti be fiee fi gii fi ka bɛ wu.
32 Por esse tempo, subiam para Jerusalém, e Jesus ia à frente. Os discípulos estavam muito admirados, e o povo que os seguia tinha grande temor. Jesus chamou os Doze à parte e, mais uma vez, começou a descrever tudo que estava prestes a lhe acontecer.
33 Tee li bee le, “Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, tɛ yɛki baa tɛ giiŋgi Jɛrosalɛŋ bɛ giiŋgi baa bɛ nyɛ Ŋwanɛwi li tsaŋ yi bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ, be saa wu be sondɛ le be wo wu, be nyɛ wu li tsaŋ yi bito-oŋ,
33 “Ouçam”, disse ele. “Estamos subindo para Jerusalém, onde o Filho do Homem será traído e entregue aos principais sacerdotes e aos mestres da lei. Eles o condenarão à morte e o entregarão aos gentios.
34 be ni be choosi wu, be kwiyi wu bɛ budii, be ni be tuki wu, be se wo wu, ke bo jo taa, bo li kwe-e.”
34 Zombarão dele, cuspirão nele, o açoitarão e o matarão, mas depois de três dias ele ressuscitará.”
35 Jeeŋ bee Jɔɔŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ bɔɔŋ bɛ Dzɛbɛdii dza be kiŋgi be bɛ Jiso limfwe be tee li wuu le, “Wi wu Ntiifɛ, fiee fiɛɛ lu fi tɛ wɛki le ɔ fɛ li bee li.”
35 Então Tiago e João, filhos de Zebedeu, vieram e falaram com ele: “Mestre, queremos que nos faça um favor”.
36 Jiso bii li bee laa, “Nɛ wɛki le mfɛ la li be-eŋ?”
36 “Que favor é esse?”, perguntou ele.
37 Be tuu le, “Tɛ wɛki baa le ke mfi wuɔ shee li kabara wu bunɔŋa bwo-o, tɛ shee li bintindu-u bi nɔŋa bi nɔŋa, wi wumu lɛ kibɛnɛ ko ki kigɔŋɛ-ɛ, wumu lɛ kibɛnɛ ki kimɛsɛ-ɛ.”
37 Eles responderam: “Quando o senhor se sentar em seu trono glorioso, queremos nos sentar em lugares de honra ao seu lado, um à sua direita e outro à sua esquerda”.
38 Se nuuŋ le, Jiso tɛ̀ tuu li bee le, “Nɛ kii yɛ fiee fi nɛ biiti kɛ. Nuuŋ nɛ woŋ fika fi ŋgɛ-ɛ fi ŋgii ŋ'woŋ, kɛ nɛ lɛ li ŋwaani ŋgɛ wu nyɔŋa wu ŋgii nlɛ wuni ni?”
38 Jesus lhes disse: “Vocês não sabem o que estão pedindo! São capazes de beber do cálice que beberei? São capazes de ser batizados com o batismo com que serei batizado?”.
39 Be tuu li wuu le, “Tɛ nuuŋ tɛ fɛ.” Jiso tee li bee le, “Nuuŋ nɛ woŋ fika fi ŋgɛ-ɛ fi ŋgii ŋ'woŋ, kɛ nɛ lɛ tɛ ŋwaani ŋgɛ wu nyɔŋa wu ŋgii lɛ lu wuni.
39 “Somos!”, responderam eles. Então Jesus disse: “De fato, vocês beberão do meu cálice e serão batizados com o meu batismo.
40 Se nuuŋ le li nshewu lɛ kibɛnɛ keŋ ki kigɔŋɛ-ɛ kɛ lɛ ki kimɛsɛ-ɛ nuuŋ yɛ kintsii keŋ le nyɛ li wi-i kɛ. Bintsii bilu biɛɛ li bɛniiŋ bɛ bɛ nachɛ li bee.”
40 Não cabe a mim, no entanto, dizer quem se sentará à minha direita ou à minha esquerda. Esses lugares serão daqueles para quem eles foram preparados”.
41 Le kiŋkɛ ki bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jiso bɛ yoofi baa tuu be woo kii fiee filu shéŋ tɔŋ be bɛ Jeeŋ bee Jɔɔŋ.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram o que Tiago e João haviam pedido, ficaram indignados.
42 Jiso se teeŋ be bɛchu be bɛ, tee li bee le, “Mɔɔ nɛ kii baa le bɛniiŋ bɛ sɛki tɛɛŋ yimi ti shiiti li bɛniiŋ bɛbee bɛ bito-oŋ, bɛniiŋ bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛbee doonchi buŋga lɛ bee lɛwe ni?
42 Então Jesus os reuniu e disse: “Vocês sabem que os que são considerados líderes neste mundo têm poder sobre o povo, e que os oficiais exercem sua autoridade sobre os súditos.
43 Fiɛɛ kɛmi yɛ le fi ni fi nuuŋ li be-eŋ linti kɛ. Wi wu wɛki le ni nuuŋ wi wu nyɔŋa lɛ be-eŋ lɛnti kɛmi le ni nuuŋ wi nindi li be-eŋ bu nimu.
43 Entre vocês, porém, será diferente. Quem quiser ser o líder entre vocês, que seja servo,
44 Wi wu wɛki le ni nuuŋ wi wu limfwe li be-eŋ linti, kɛ kɛmɔɔ le ni nuuŋ mfwa wu wi kwikwi.
44 e quem quiser ser o primeiro entre vocês, que se torne escravo de todos.
45 Nɛ kɛɛ le Ŋwanɛwi ti mɛɛŋ ki bɛ kɛ le bɛniiŋ ni be nindi li wuu kɛ. Tɛ̀ bɛ nuuŋ le niŋ li bɛniiŋ li, nyɛ ntsɛ we soo bɛniiŋ ŋge li tsaŋ yi kwe-e.”
45 Pois nem mesmo o Filho do Homem veio para ser servido, mas para servir e dar sua vida em resgate por muitos”.
46 Be dɛndɛ be bɛ be bo li kitoŋ ki Jɛriko-o. Le Jiso ni tuu dzɛti fe, bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu mɔɔ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki nɔŋa, be ŋɛŋ kinyɛɛ kimu ɛ ki shee li ŋgemɛ yi dze-e ki lɛki biee bukooŋ le Batimayu, ŋwanɛ Timayu.
46 Então chegaram a Jericó. Quando Jesus e seus discípulos saíam da cidade, uma grande multidão os seguiu. Um mendigo cego chamado Bartimeu, filho de Timeu, estava sentado à beira do caminho.
47 Le woo le ɛ Jiso wu Nasarɛ, bɛchi dzɛŋgi le, “Jiso, Ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi, kɔɔ nshiiŋ bɛ mi.”
47 Quando Bartimeu soube que Jesus de Nazaré estava perto, começou a gritar: “Jesus, Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
48 Bɛniiŋ ŋge dza be bɛchi be wami wu, be tiiti le makɛ. Se nuuŋ le, tɛ̀ tuu mɛɛshi dzaaŋ le, “Ŋwanɛ kini ki Mfɔŋ Daafi, kɔɔ nshiiŋ bɛ mi.”
48 Muitos lhe diziam aos brados: “Cale-se!”. Ele, porém, gritava ainda mais alto: “Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
49 Jiso leŋ, tee le be teeŋ wu. Be se teeŋ kinyɛɛ kilu be tee le, “Kɛmɛ shéŋ, dza we, teenyɔɔ wɛ.”
49 Quando Jesus o ouviu, parou e disse: “Falem para ele vir aqui”. Então chamaram o cego. “Anime-se!”, disseram. “Venha, ele o está chamando!”
50 Kinyɛɛ kilu lɔŋ ndu ye fɛkwiiŋ, ki jiŋ liwe ki gɛɛŋ fɛ Jiso-o.
50 Bartimeu jogou sua capa para o lado, levantou-se de um salto e foi até Jesus.
51 Jiso bii li ki-i laa, “Ɔ wɛki le mfɛ la li wɛ?” Se kinyɛɛ kilu tuu le, “Wi Ntiifɛ, ŋ'wɛkɔɔ le ŋɛŋ biee.”
51 “O que você quer que eu lhe faça?”, perguntou Jesus. O cego respondeu: “Rabi,
52 Jiso se tee li ki-i le, “Ɔ giiŋgi fio. Shéŋ yi ɔ gɛɛ li mi-i fɛ yɛɛ ɔ tɛmi.” Mfwaa mumkpaŋ, lii yi ki woo, ki tuu ki ŋɛŋ biee, ki dza ki biki Jiso fɛ tɛ̀ giiŋgi.
52 Jesus lhe disse: “Vá, pois sua fé o curou”. No mesmo instante, o homem passou a ver e seguiu Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.