Lucas 9

asj (ASJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Dza teeŋ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa le be banchɛ be bɛ. Nyɛ be buŋga bɛ dze le be ni be buushi bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i li bɛniiŋ li be wɔnchi mɔɔ chigɔŋ,
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 biee toŋ be le be gɛɛŋ be ni be tiifi bɛniiŋ kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ, be wɔnchi tɛ mɔɔ bɛniiŋ bɛ chigɔ-ɔŋ.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 Se tee li bee le, “Si nɛ giiŋgi lɛ, kiiŋ wi ni dzɔɔ fiee kɛ. Kiiŋ wi ni dzɔɔ kimbaaŋ, kɛ babi, kɛ fiee fijɛ, mɔɔ nuuŋ kwa kɛ, kiiŋ wi ni dzɔɔ ndú fiɛɛtu kɛ.
3 Ele disse:
4 Ɛ nɛ gɛɛŋ, yih chi yi nɛ lɛ lu, nɛ tsiiŋ lu nsiiŋ gɛɛŋ bo jobɛ chi nɛ dzɛti.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Ɛ fɛ bɛ mɛɛŋ beŋ ki fi kɛ, nɛ dza fe, mfi wu nɛ dzɛti lɔɔ, nɛ kachɛ kiboŋ ki li bikaa binɛ-ɛ, se ni nuuŋ ŋkiki wu fiee fi be mɔŋ.”
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Be se dza be giiŋgi be kɛti li bitooŋ, li bitooŋ, be tiifi ntoŋ wu dzeeŋ wu kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ, be wɔnchi mɔɔ bɛniiŋ bɛ chigɔŋ bɛchu.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Le Hɛrɔ wu tɛ̀ nuuŋ ŋgɔmina kimbɛ ki kwɛɛŋ lɛ ki Galilii woo biee bichu bi tɛ̀ kɛti, bi fieeŋgi wu kifɛ bɛniiŋ bamu tɛ̀ dza be kweŋgi le Jiso wuni nuuŋ Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ wu kaari wu bo li kwe-e.
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 Bamu kweŋgi le ɛ Ɛlaja wu kaari wu bɛ. Bamu se kweŋgi fi bee le ɛ ntomfɔŋ wu Nyɔ wu ŋkosi wumu wu kaari wu bo li kwe-e.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Hɛrɔ se bii laa, “Jɔɔŋ wuni ntuu ŋka kikoo kee. Wuni wi se tuu nuuŋ noo wu ŋ'wuki ŋwaani bini biee kii wu dɛɛni?” Se ba tuu gwenini le ŋɛŋ Jiso wulu.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Le bɔɔŋ bɛ nto-oŋ bɛ Jiso dɛndɛ be kaari be to lijiŋ, be tee wu biee bichu bi be fɛ. Se dza dzɔ be, be cheekiyi, be gɛɛŋ lɛ kitoŋ ki Besaida-a.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Se nuuŋ le, kiyaŋ ki bɛniiŋ lɛ tɛ̀ kɛɛ, ki biee wu. Se tuu bɛchi tiifi be kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ wɔnchi mɔɔ bɛniiŋ bɛ chigɔ-ɔŋ.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Le jobɛ bɛchi chi ni chi sechi, bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa kiiŋgi be tee li wuu le, “Tee li bɛniiŋ bani-i le be gɛɛŋ li bitoŋ bɛ bɛla bɛ nuuŋ tsɛkɛtsɛkɛ, be bichɛ biee bijɛ mɔɔ bintsii bi tsɛ, kifɛ fɛni fɛɛ fɛtɔɔ.”
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Jiso tuu fiee le, “Ɛ beŋ nɛ gii nɛ nyɛ be biee bijɛ.” Be tuu li wuu le, “Fiee fi tɛ kɛmi ɛ nɛɛ tsée yi bibele shiŋ bɛ nsúuŋ fiɛɛtu kwaa, fi fiɛɛ le ɔ wɛki le tɛ gɛɛŋ tɛ go biee bijɛ tɛ bɛ tɛ nyɛ li bɛniiŋ bani bɛchu ni?”
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 Be tɛ̀ tiiti lɛ kifɛ bɛniiŋ tɛ̀ yaŋ fe ŋge, ɛ buniŋ kwaa tɛ̀ giiŋgi li bɛnchuki bɛtiinu. Jiso tuu tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Tee yɛɛŋ li bɛniiŋ bɛlu-u le be shee yɛ fɛkwiiŋ li bintutu-u li bintutu-u, si mbaanshiŋ mbaanshiŋ.”
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Be tee, be shee yɛ fɛkwiiŋ bɛchu.
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Jiso fi tsée yi bibele yi shiŋ yɛɛ, bɛ nsúuŋ yi fiɛɛtu yɛɛ, bichɛ liwe, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, booyɛ nyɛ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le be gachɛ li kiyaŋ ki bɛniiŋ lɛ kɛɛ.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Be se gachɛ, li kiyaŋ ki bɛniiŋ lɛ kilu-u kichu, be ji be fukɛ. Bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu-u banchɛ muŋkɛ mu tɛ̀ weyɛ mwɛɛ, mu yisɛ bɛŋkaa yoofi ntsɔ bɛfɛ.
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Jobɛ chimu le Jiso ni lɛki li Nyɔ-ɔ wuu mbiiŋ, bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ li wuu lichiŋ. Se dza bii li bee laa, “Bɛniiŋ tiiti le ɛ mi noo?”
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 Be tuu li wuu le, “Bɛniiŋ bamu kweŋgi baa le ɛ wɛ Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ, bamu le Ɛlaja bamu se kweŋgi le ɛ wɛ ntomfɔŋ wu Nyɔ wu ŋkosi wumu wu kaari wu bo li kwe-e.”
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Se tuu bii li bee laa, “Beŋ kibɛɛ nɛ kweŋgi finɛ le ɛ mi noo?” Pita tuu le, “Ɛ wɛ Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ.”
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Jiso se bɔsɛyi chiinsɛ li bee le kiiŋ be ni mɔŋ be tee fini li wi-i kɛ.
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 Se tuu tee li bee le, “Ŋwanɛwi kɛmi le ŋɛŋ bumfa ŋge, bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ bee bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ gii be se faaŋ wu. Be gii be wo wu, ke jo ka taa, Nyɔ se kaari yi buu wu li kwe-e.”
22 E continuou:
23 Jiso se dza tee li bɛniiŋ bɛchu-u le, “Ɛ wi wɛki le ni nuuŋ wi wɛŋ, kɛ mwɛɛ kɛmi le faaŋ yi yee, ni tuuti kintaaŋ kee jo chichi biki mi.
23 Depois disse a todos:
24 Kifɛ, wi wu bachi ntsɛ we kii wu ni la, kɛ gii lɛɛ ntsɛ wulu. Se nuuŋ le, wi wu lɛɛ ntsɛ we kii mi, kɛ mwɛ gii kɛmɛ ntsɛ wulu.
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Ɛ bɛ banchɛ nshɛ yini chichi, bɛ nyɛ li wi-i wu ji wu tuu wu lɛɛ ntsɛ we mbeŋ wulu ni nuuŋ la?
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 Nɛ kɛɛ le wi wu nuuŋ bɛ buya le biee mi mɔɔ jɛ yɛŋ, mwɛ kɛɛ le, Ŋwanɛwi gii naa nuuŋ bɛ buya tɛ mfi wu wu kaari wu bɛ li bunɔŋa bu Tee lɛ bɛ bu bɛnchindaa bee bɛ waaŋ li.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Ntee beŋ chɛɛŋ le, bɛniiŋ bamu lemi baa fɛni bɛ nuuŋ tɛ naa woo kintsi ki kwe-e fuki fɛ be ŋɛŋ si Nyɔ sɛki bumfɔŋ bu yi-i nsiŋ kɛ.”
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 Tɛ̀ giiŋgi li jo nyaaŋ li, fɛ Jiso tɛ̀ tee biee bini, se dzɔ Pita bee Jɔɔŋ mɔɔ Jeeŋ le bee be yɛɛ li ŋkumɛ wumu le be lɛkɛ li Nyɔ-ɔ.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Le ni lɛki li Nyɔ-ɔ, mfisɛ yee dza yi fiiki, ndú yee fiiki yi bɛndi, yi miɛŋini ni mwamwamwa.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Fi se ka le buniŋ bamu bɛfɛ tɛ̀ nuuŋ fe be tiiti biee bɛ wu. Be tɛ̀ nuuŋ Mɔɔsɛ bee Ɛlaja.
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 Kiŋ'wofu ki Nyɔ-ɔ woo li bee. Bee be tiiti kii kwe yi Jiso tɛ̀ kɛmi le gɛɛŋ kwi Jɛrosalɛŋ fi bɛ fi kɔchɛ si Nyɔ tɛ̀ gɛɛ.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Be tɛ̀ tiiti lɛ, ɛ Pita bee Jɔɔŋ mɔɔ Jeeŋ tɛ̀ geki chilefɛ chi bee. Le be kaaŋgi, be ŋɛŋ si kiŋ'wofu ki Nyɔ-ɔ woo li Jiso-o, be ŋɛŋ mɔɔ buniŋ bɛfɛ be lemi bɛ wu.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Mfi wu bɛniiŋ bɛ bɛfɛ bɛlu tɛ gatɛ bɛ Jiso, Pita se dza taa tee li Jiso le, “Te Kikoo, fi dzɔɔŋ fiɛɛ si tɛ baa fɛni ni. Tɛ gwaŋ bigɔɔnu bitɛɛtu, kimu ni ki nuuŋ ko, kimu ki Mɔɔsɛ, kimu se ni ki nuuŋ ki Ɛlaja.” Tɛ̀ tiiti lɛ, tɛ kɛɛ fiee fi tiiti kɛ.
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Fɛ gii mɛɛŋ yeti lɛ, kikuŋ bɛ lɛ bee lɛwe ki baanyɛ be. Be tɛ̀ kɛmɛ jaaŋ li kikuŋ kilu linti.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Jɛ se yɔ li kikuŋ kilu le, “Wuuŋ Ŋwanɛŋ wu mi ntsaa. Nɛ wuki yɛɛŋ li wuu.”
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Le jɛ yilu chikɛ n'yɔru, be dza be ŋɛŋ si Jiso lemi fe wuu mbiiŋ. Be ba nshiiŋ, be mɛɛŋ ki tee kɛ wi fiee fi ka li mfi wɛɛ li kumɛ wɛɛ kɛ.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 Le butuu woo, Jiso dza bee be li ŋkumɛ-ɛ be bɔɔ. Le be ni be beki, be bikɛ bɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki nɔŋa.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Le be bichɛ, be ŋɛŋ si wumu li kintutu kɛɛ dza wu waŋ le, “Wi wu ntiifɛ, mi nsooŋ ɔ bɔ li wɛ-ɛ, bichɛ lɛ ŋwanɛŋ. Ɛ wu kwaa wu nuuŋ ŋwanɛŋ.
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Yikɛ ɔ woo, fiana yimi dzɛti yi choofi wu, yi lendi wu fɛkwiiŋ, dzakini kɛɛti, sukini bɛ fin'yuusɛ, bɛfuu buti wu lɛwa. Yi giiŋgi bɛ wu, yi tɛ beŋ le yindɛ kɛ.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Mbee nlɛkɛ le bɔɔŋ bo bɛ kintutu buu fiana yilu be mɔŋ nsiŋ.”
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Le Jiso woo lɛ, tee le, “E ee! Kiŋgɔkɛ ki lɔɔlɔɔ ki mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li Nyɔ-ɔ kɛ kini. Ŋgii nuuŋ bɛ beŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ, ŋkaŋ shéŋ bɛ beŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ?” Se tuu tee li te ŋwaŋ wulu le, “Bɛ bɛ ŋwana fɛni.”
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Dzɔ ŋwaŋ wulu bɛ bɛ wu, kiŋkundi kilu tuu ki chofi ŋwaŋ wulu ki toŋ fɛkwiiŋ, bɛchi kakini. Jiso waŋ fiana yi tii yilu yi bo li ŋwaŋ wulu-u, se tɛmi. Jiso se nyɛ wu li tee li.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Bɛniiŋ bɛchu ŋɛŋ buŋga bu nuuŋ bu Nyɔ-ɔ, wa tɛ be.
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 “Jɛ yini seri li bintooŋ binɛ-ɛ li fiee fi ŋgii ntee li be-eŋ fini. Bɛ gii bɛ nyɛ Ŋwanɛwi li tsaŋ yi bɛniiŋ bamu-u.”
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 Le tee lɛ, be mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi tɛ̀ tee lɛ kɛ, kifɛ fiee fimu tɛ baŋgi le be kɛɛ kɛ, le fi nuuŋ lɛ, be chɛŋ mbifu li wu kii tefɛ chilu.
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Be tɛ̀ dza be bɛchi bitɛchinɛ li yih yi bee laa, si tɛ nuuŋ ni, ɛ noo wu nuuŋ wi wu nyɔŋa lɛ bee li lɛnti.
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Jiso kɛɛ fiee fi be beechi li shéŋ yi bee, se dzɔ ŋwaŋ wu bwi leeki fɛ wuu fɛ chiŋ,
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 tee li bee le, “Ɛ wi fii ŋwaŋ si wuni li bukooŋ bweeŋ, kɛ wu fiiɔ tɛ nuuŋ mi. Wi wu fi mi, kɛ mwɛ fiɔ tɛ nuuŋ wi wu tɛ̀ toŋ mi. Fi se fiɛɛ le, wi wu guundi lɛ beeŋ lɛnti ɛ wu, wu nuuŋ wi wu nyɔŋa.”
48 Aí disse:
49 Jɔɔŋ se dza teeŋ Jiso, be tee li wuu le, “Te Kikoo, tɛ bee tɛ ŋɛŋ wumu busi bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i li yi yi bɛniiŋ li li bukooŋ bwo-o, tɛ wamɛ wu, kifɛ ti nuuŋ yɛ wi wu kintutu kisɛŋ kɛ.”
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 Jiso tuu fiee le, “Kiiŋ nɛ ni loosɛ wɛɛ wi kɛ, kifɛ ɛ wi baanini yɛ beŋ kɛ, kɛ mwɛ wɛ wi wunɛ.”
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Fɛ mfi tɛ̀ bɛ kɔchɛ wu Nyɔ tɛ̀ wɛki le yi dzɔɔ Jiso le yi yɛɛ bɛ wu liboo, Jiso sɔnɛ le gii gɛɛŋ Jɛrosalɛŋ, se dza ŋgɛnu.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Le ni dzɛti, toŋ bɛniiŋ bamu limfwe. Be gɛɛŋ be lɛ li kitoŋ kimu ki Samaaria le be nachɛ kintsii fe li wuu.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Bɛniiŋ bɛlu faaŋ bɛ kintsii le be fii yɛ wu kɛ, kifɛ be tɛ kii waaŋ le kɛtɔɔ giiŋgi nuuŋ Jɛrosalɛŋ.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Jeeŋ bee Jɔɔŋ bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu woo fiee filu, be bii li wuu laa, “Taa, ɔ wɛki le tɛ teeŋ wi li liboo wu shee wu duuri bɛniiŋ bani ni?”
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Jiso tuu fiiki wamɛ be,
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 bee be dza be gɛɛŋ li kitoŋ kimu ki dee.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Si be gii be giiŋgi lɛ dze lɛ, nyuŋ wumu se kweeŋ li Jiso le, ŋgii ni mbiki wɛ mɔɔ ɔ giiŋgi fɛŋ le.
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Jiso tuu li wuu le, “Bijinu kɛmi ntuuŋ yi bi, muniiŋ mu jiindi liwe kɛmi yíh yi mu, se nuuŋ le Ŋwanɛwi kɛmi yɛ mɔɔ fɛ nuuŋ gɛɛ kikoo kee fe kɛ.”
58 Então Jesus disse:
59 Jiso se dza tee li nyuŋ wumu le, “Ɔ biki mi.” Mwɛ se tuu le, “Taa, gɛɛ mi nsaa ŋgɛɛŋ ndiyɛ taa kwɛ nse mbiee wɛ.”
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Se nuuŋ le, Jiso tɛ tuu li wuu le, “Gɛɛ bɛniiŋ bɛ kwiyɛ ni be diyi biŋkwi bi bee. Li wɛ-ɛ, gɛnɛ fio ɔ ni ɔ tiifi kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
60 Jesus disse:
61 Wi wumu tuu tee le, “Taa, ŋgii ni mbiki wɛ, se nuuŋ le, gɛɛ mi nsaa ŋgɛɛŋ n'yɛsi kini keŋ kwɛ nse mbiee wɛ.”
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Jiso se tuu li wuu le, “Ɛ wi guumɛ bɛ jii le niŋ nimɛ, mwɛ se tuu nindi bichi lɛjiŋ, kɛ mɛɛŋɔ ki kɔchɛ kɛ le ni nuuŋ lɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ lɛnti kɛ.”
62 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.