Lucas 9
asj (ASJ) vs NAA
1 Dza teeŋ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa le be banchɛ be bɛ. Nyɛ be buŋga bɛ dze le be ni be buushi bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i li bɛniiŋ li be wɔnchi mɔɔ chigɔŋ,
1 Tendo Jesus convocado os doze, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios e para curar doenças.
2 biee toŋ be le be gɛɛŋ be ni be tiifi bɛniiŋ kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ, be wɔnchi tɛ mɔɔ bɛniiŋ bɛ chigɔ-ɔŋ.
2 Também os enviou a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Se tee li bee le, “Si nɛ giiŋgi lɛ, kiiŋ wi ni dzɔɔ fiee kɛ. Kiiŋ wi ni dzɔɔ kimbaaŋ, kɛ babi, kɛ fiee fijɛ, mɔɔ nuuŋ kwa kɛ, kiiŋ wi ni dzɔɔ ndú fiɛɛtu kɛ.
3 E disse-lhes:
4 Ɛ nɛ gɛɛŋ, yih chi yi nɛ lɛ lu, nɛ tsiiŋ lu nsiiŋ gɛɛŋ bo jobɛ chi nɛ dzɛti.
4 Na casa em que vocês entrarem, fiquem ali até saírem daquele lugar.
5 Ɛ fɛ bɛ mɛɛŋ beŋ ki fi kɛ, nɛ dza fe, mfi wu nɛ dzɛti lɔɔ, nɛ kachɛ kiboŋ ki li bikaa binɛ-ɛ, se ni nuuŋ ŋkiki wu fiee fi be mɔŋ.”
5 E onde quer que não receberem vocês, ao saírem daquela cidade sacudam o pó dos pés em testemunho contra eles.
6 Be se dza be giiŋgi be kɛti li bitooŋ, li bitooŋ, be tiifi ntoŋ wu dzeeŋ wu kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ, be wɔnchi mɔɔ bɛniiŋ bɛ chigɔŋ bɛchu.
6 Então, saindo, percorriam todas as aldeias, anunciando o evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Le Hɛrɔ wu tɛ̀ nuuŋ ŋgɔmina kimbɛ ki kwɛɛŋ lɛ ki Galilii woo biee bichu bi tɛ̀ kɛti, bi fieeŋgi wu kifɛ bɛniiŋ bamu tɛ̀ dza be kweŋgi le Jiso wuni nuuŋ Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ wu kaari wu bo li kwe-e.
7 Ora, o tetrarca Herodes soube de tudo o que se passava e ficou perplexo, porque alguns diziam: “João ressuscitou dentre os mortos.”
8 Bamu kweŋgi le ɛ Ɛlaja wu kaari wu bɛ. Bamu se kweŋgi fi bee le ɛ ntomfɔŋ wu Nyɔ wu ŋkosi wumu wu kaari wu bo li kwe-e.
8 Outros diziam: “Elias apareceu.” E ainda outros diziam: “Um dos antigos profetas ressuscitou.”
9 Hɛrɔ se bii laa, “Jɔɔŋ wuni ntuu ŋka kikoo kee. Wuni wi se tuu nuuŋ noo wu ŋ'wuki ŋwaani bini biee kii wu dɛɛni?” Se ba tuu gwenini le ŋɛŋ Jiso wulu.
9 Herodes, porém, disse: — Eu mandei decapitar João. Quem, então, é este a respeito do qual tenho ouvido tais coisas? E se esforçava para vê-lo.
10 Le bɔɔŋ bɛ nto-oŋ bɛ Jiso dɛndɛ be kaari be to lijiŋ, be tee wu biee bichu bi be fɛ. Se dza dzɔ be, be cheekiyi, be gɛɛŋ lɛ kitoŋ ki Besaida-a.
10 Ao regressarem, os apóstolos relataram a Jesus tudo o que tinham feito. Ele, levando-os consigo, retirou-se à parte para uma cidade chamada Betsaida.
11 Se nuuŋ le, kiyaŋ ki bɛniiŋ lɛ tɛ̀ kɛɛ, ki biee wu. Se tuu bɛchi tiifi be kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ wɔnchi mɔɔ bɛniiŋ bɛ chigɔ-ɔŋ.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. Acolhendo-as, Jesus lhes falava a respeito do Reino de Deus e socorria os que tinham necessidade de cura.
12 Le jobɛ bɛchi chi ni chi sechi, bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa kiiŋgi be tee li wuu le, “Tee li bɛniiŋ bani-i le be gɛɛŋ li bitoŋ bɛ bɛla bɛ nuuŋ tsɛkɛtsɛkɛ, be bichɛ biee bijɛ mɔɔ bintsii bi tsɛ, kifɛ fɛni fɛɛ fɛtɔɔ.”
12 Mas o dia estava chegando ao fim. Então os doze se aproximaram de Jesus e disseram: — Despeça a multidão, para que, indo às aldeias e campos ao redor, se hospedem e encontrem alimento; pois estamos aqui em lugar deserto.
13 Jiso tuu fiee le, “Ɛ beŋ nɛ gii nɛ nyɛ be biee bijɛ.” Be tuu li wuu le, “Fiee fi tɛ kɛmi ɛ nɛɛ tsée yi bibele shiŋ bɛ nsúuŋ fiɛɛtu kwaa, fi fiɛɛ le ɔ wɛki le tɛ gɛɛŋ tɛ go biee bijɛ tɛ bɛ tɛ nyɛ li bɛniiŋ bani bɛchu ni?”
13 Jesus, porém, lhes disse: Os discípulos responderam: — Não temos mais que cinco pães e dois peixes, a não ser que nós mesmos vamos e compremos comida para todo este povo.
14 Be tɛ̀ tiiti lɛ kifɛ bɛniiŋ tɛ̀ yaŋ fe ŋge, ɛ buniŋ kwaa tɛ̀ giiŋgi li bɛnchuki bɛtiinu. Jiso tuu tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Tee yɛɛŋ li bɛniiŋ bɛlu-u le be shee yɛ fɛkwiiŋ li bintutu-u li bintutu-u, si mbaanshiŋ mbaanshiŋ.”
14 Porque estavam ali cerca de cinco mil homens. Então Jesus disse aos seus discípulos:
15 Be tee, be shee yɛ fɛkwiiŋ bɛchu.
15 Eles atenderam, fazendo com que todos se assentassem.
16 Jiso fi tsée yi bibele yi shiŋ yɛɛ, bɛ nsúuŋ yi fiɛɛtu yɛɛ, bichɛ liwe, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, booyɛ nyɛ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le be gachɛ li kiyaŋ ki bɛniiŋ lɛ kɛɛ.
16 E Jesus, pegando os cinco pães e os dois peixes, erguendo os olhos para o céu, os abençoou, partiu e deu aos discípulos para que os distribuíssem entre o povo.
17 Be se gachɛ, li kiyaŋ ki bɛniiŋ lɛ kilu-u kichu, be ji be fukɛ. Bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu-u banchɛ muŋkɛ mu tɛ̀ weyɛ mwɛɛ, mu yisɛ bɛŋkaa yoofi ntsɔ bɛfɛ.
17 Todos comeram e se fartaram; e dos pedaços que sobraram foram recolhidos doze cestos.
18 Jobɛ chimu le Jiso ni lɛki li Nyɔ-ɔ wuu mbiiŋ, bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ li wuu lichiŋ. Se dza bii li bee laa, “Bɛniiŋ tiiti le ɛ mi noo?”
18 E aconteceu que, enquanto Jesus estava orando em particular, achavam-se presentes os discípulos, a quem perguntou:
19 Be tuu li wuu le, “Bɛniiŋ bamu kweŋgi baa le ɛ wɛ Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ, bamu le Ɛlaja bamu se kweŋgi le ɛ wɛ ntomfɔŋ wu Nyɔ wu ŋkosi wumu wu kaari wu bo li kwe-e.”
19 Eles responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e ainda outros dizem que um dos antigos profetas ressuscitou.
20 Se tuu bii li bee laa, “Beŋ kibɛɛ nɛ kweŋgi finɛ le ɛ mi noo?” Pita tuu le, “Ɛ wɛ Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ.”
20 Então Jesus perguntou: Respondendo, Pedro disse: — O Cristo de Deus.
21 Jiso se bɔsɛyi chiinsɛ li bee le kiiŋ be ni mɔŋ be tee fini li wi-i kɛ.
21 Jesus, porém, advertindo-os, mandou que a ninguém declarassem tal coisa,
22 Se tuu tee li bee le, “Ŋwanɛwi kɛmi le ŋɛŋ bumfa ŋge, bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ bee bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ gii be se faaŋ wu. Be gii be wo wu, ke jo ka taa, Nyɔ se kaari yi buu wu li kwe-e.”
22 dizendo:
23 Jiso se dza tee li bɛniiŋ bɛchu-u le, “Ɛ wi wɛki le ni nuuŋ wi wɛŋ, kɛ mwɛɛ kɛmi le faaŋ yi yee, ni tuuti kintaaŋ kee jo chichi biki mi.
23 Jesus dizia a todos:
24 Kifɛ, wi wu bachi ntsɛ we kii wu ni la, kɛ gii lɛɛ ntsɛ wulu. Se nuuŋ le, wi wu lɛɛ ntsɛ we kii mi, kɛ mwɛ gii kɛmɛ ntsɛ wulu.
24 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa, esse a salvará.
25 Ɛ bɛ banchɛ nshɛ yini chichi, bɛ nyɛ li wi-i wu ji wu tuu wu lɛɛ ntsɛ we mbeŋ wulu ni nuuŋ la?
25 De que adianta uma pessoa ganhar o mundo inteiro, se vier a perder-se ou causar dano a si mesma?
26 Nɛ kɛɛ le wi wu nuuŋ bɛ buya le biee mi mɔɔ jɛ yɛŋ, mwɛ kɛɛ le, Ŋwanɛwi gii naa nuuŋ bɛ buya tɛ mfi wu wu kaari wu bɛ li bunɔŋa bu Tee lɛ bɛ bu bɛnchindaa bee bɛ waaŋ li.
26 Pois quem se envergonhar de mim e das minhas palavras, dele se envergonhará o Filho do Homem, quando vier na sua glória e na glória do Pai e dos santos anjos.
27 Ntee beŋ chɛɛŋ le, bɛniiŋ bamu lemi baa fɛni bɛ nuuŋ tɛ naa woo kintsi ki kwe-e fuki fɛ be ŋɛŋ si Nyɔ sɛki bumfɔŋ bu yi-i nsiŋ kɛ.”
27 Em verdade lhes digo que alguns dos que aqui se encontram não passarão pela morte até que vejam o Reino de Deus.
28 Tɛ̀ giiŋgi li jo nyaaŋ li, fɛ Jiso tɛ̀ tee biee bini, se dzɔ Pita bee Jɔɔŋ mɔɔ Jeeŋ le bee be yɛɛ li ŋkumɛ wumu le be lɛkɛ li Nyɔ-ɔ.
28 Cerca de oito dias depois de proferidas estas palavras, Jesus levou consigo Pedro, João e Tiago e subiu ao monte com o propósito de orar.
29 Le ni lɛki li Nyɔ-ɔ, mfisɛ yee dza yi fiiki, ndú yee fiiki yi bɛndi, yi miɛŋini ni mwamwamwa.
29 E aconteceu que, enquanto ele orava, a aparência do seu rosto se transfigurou e a roupa dele ficou de um branco brilhante.
30 Fi se ka le buniŋ bamu bɛfɛ tɛ̀ nuuŋ fe be tiiti biee bɛ wu. Be tɛ̀ nuuŋ Mɔɔsɛ bee Ɛlaja.
30 E eis que dois homens falavam com ele: eram Moisés e Elias,
31 Kiŋ'wofu ki Nyɔ-ɔ woo li bee. Bee be tiiti kii kwe yi Jiso tɛ̀ kɛmi le gɛɛŋ kwi Jɛrosalɛŋ fi bɛ fi kɔchɛ si Nyɔ tɛ̀ gɛɛ.
31 que apareceram em glória e falavam da morte de Jesus, que ele estava para cumprir em Jerusalém.
32 Be tɛ̀ tiiti lɛ, ɛ Pita bee Jɔɔŋ mɔɔ Jeeŋ tɛ̀ geki chilefɛ chi bee. Le be kaaŋgi, be ŋɛŋ si kiŋ'wofu ki Nyɔ-ɔ woo li Jiso-o, be ŋɛŋ mɔɔ buniŋ bɛfɛ be lemi bɛ wu.
32 Pedro e seus companheiros estavam caindo de sono; mas, conservando-se acordados, viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Mfi wu bɛniiŋ bɛ bɛfɛ bɛlu tɛ gatɛ bɛ Jiso, Pita se dza taa tee li Jiso le, “Te Kikoo, fi dzɔɔŋ fiɛɛ si tɛ baa fɛni ni. Tɛ gwaŋ bigɔɔnu bitɛɛtu, kimu ni ki nuuŋ ko, kimu ki Mɔɔsɛ, kimu se ni ki nuuŋ ki Ɛlaja.” Tɛ̀ tiiti lɛ, tɛ kɛɛ fiee fi tiiti kɛ.
33 Quando estes começaram a se afastar de Jesus, Pedro lhe disse: — Mestre, bom é estarmos aqui. Façamos três tendas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Porém, Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Fɛ gii mɛɛŋ yeti lɛ, kikuŋ bɛ lɛ bee lɛwe ki baanyɛ be. Be tɛ̀ kɛmɛ jaaŋ li kikuŋ kilu linti.
34 Enquanto assim falava, veio uma nuvem e os envolveu. E ficaram com medo ao entrar na nuvem.
35 Jɛ se yɔ li kikuŋ kilu le, “Wuuŋ Ŋwanɛŋ wu mi ntsaa. Nɛ wuki yɛɛŋ li wuu.”
35 E dela veio uma voz que dizia: — Este é o meu Filho, o meu eleito; escutem o que ele diz!
36 Le jɛ yilu chikɛ n'yɔru, be dza be ŋɛŋ si Jiso lemi fe wuu mbiiŋ. Be ba nshiiŋ, be mɛɛŋ ki tee kɛ wi fiee fi ka li mfi wɛɛ li kumɛ wɛɛ kɛ.
36 Depois daquela voz, perceberam que Jesus estava sozinho. Eles ficaram calados e, naqueles dias, não contaram nada a ninguém a respeito do que tinham visto.
37 Le butuu woo, Jiso dza bee be li ŋkumɛ-ɛ be bɔɔ. Le be ni be beki, be bikɛ bɛ kintutu ki bɛniiŋ lɛ ki nɔŋa.
37 No dia seguinte, quando eles desceram do monte, uma grande multidão veio ao encontro de Jesus.
38 Le be bichɛ, be ŋɛŋ si wumu li kintutu kɛɛ dza wu waŋ le, “Wi wu ntiifɛ, mi nsooŋ ɔ bɔ li wɛ-ɛ, bichɛ lɛ ŋwanɛŋ. Ɛ wu kwaa wu nuuŋ ŋwanɛŋ.
38 E eis que, do meio da multidão, surgiu um homem, dizendo em alta voz: — Mestre, peço que o senhor olhe o meu filho, porque é o único que tenho.
39 Yikɛ ɔ woo, fiana yimi dzɛti yi choofi wu, yi lendi wu fɛkwiiŋ, dzakini kɛɛti, sukini bɛ fin'yuusɛ, bɛfuu buti wu lɛwa. Yi giiŋgi bɛ wu, yi tɛ beŋ le yindɛ kɛ.
39 Um espírito se apodera dele, e, de repente, o menino grita, e o espírito o convulsiona até espumar; e dificilmente o deixa, depois de o ter maltratado.
40 Mbee nlɛkɛ le bɔɔŋ bo bɛ kintutu buu fiana yilu be mɔŋ nsiŋ.”
40 Pedi aos seus discípulos que o expulsassem, mas eles não puderam.
41 Le Jiso woo lɛ, tee le, “E ee! Kiŋgɔkɛ ki lɔɔlɔɔ ki mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li Nyɔ-ɔ kɛ kini. Ŋgii nuuŋ bɛ beŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ, ŋkaŋ shéŋ bɛ beŋ ŋgɛɛŋ mbo buŋ?” Se tuu tee li te ŋwaŋ wulu le, “Bɛ bɛ ŋwana fɛni.”
41 Jesus exclamou:
42 Dzɔ ŋwaŋ wulu bɛ bɛ wu, kiŋkundi kilu tuu ki chofi ŋwaŋ wulu ki toŋ fɛkwiiŋ, bɛchi kakini. Jiso waŋ fiana yi tii yilu yi bo li ŋwaŋ wulu-u, se tɛmi. Jiso se nyɛ wu li tee li.
42 Quando o menino estava se aproximando, o demônio o atirou no chão e o convulsionou; mas Jesus repreendeu o espírito imundo, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Bɛniiŋ bɛchu ŋɛŋ buŋga bu nuuŋ bu Nyɔ-ɔ, wa tɛ be.
43 E todos ficaram maravilhados com a majestade de Deus. Como todos estavam admirados com tudo o que Jesus fazia, ele disse aos seus discípulos:
44 “Jɛ yini seri li bintooŋ binɛ-ɛ li fiee fi ŋgii ntee li be-eŋ fini. Bɛ gii bɛ nyɛ Ŋwanɛwi li tsaŋ yi bɛniiŋ bamu-u.”
44 — Prestem bem atenção nas seguintes palavras: o Filho do Homem está para ser entregue nas mãos dos homens.
45 Le tee lɛ, be mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi tɛ̀ tee lɛ kɛ, kifɛ fiee fimu tɛ baŋgi le be kɛɛ kɛ, le fi nuuŋ lɛ, be chɛŋ mbifu li wu kii tefɛ chilu.
45 Eles, porém, não entendiam isso, e lhes foi encoberto para que não o compreendessem. E temiam fazer perguntas a Jesus a respeito deste assunto.
46 Be tɛ̀ dza be bɛchi bitɛchinɛ li yih yi bee laa, si tɛ nuuŋ ni, ɛ noo wu nuuŋ wi wu nyɔŋa lɛ bee li lɛnti.
46 Surgiu entre os discípulos uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 Jiso kɛɛ fiee fi be beechi li shéŋ yi bee, se dzɔ ŋwaŋ wu bwi leeki fɛ wuu fɛ chiŋ,
47 Mas Jesus, sabendo o que se passava no coração deles, pegou uma criança, colocou-a junto de si
48 tee li bee le, “Ɛ wi fii ŋwaŋ si wuni li bukooŋ bweeŋ, kɛ wu fiiɔ tɛ nuuŋ mi. Wi wu fi mi, kɛ mwɛ fiɔ tɛ nuuŋ wi wu tɛ̀ toŋ mi. Fi se fiɛɛ le, wi wu guundi lɛ beeŋ lɛnti ɛ wu, wu nuuŋ wi wu nyɔŋa.”
48 e lhes disse:
49 Jɔɔŋ se dza teeŋ Jiso, be tee li wuu le, “Te Kikoo, tɛ bee tɛ ŋɛŋ wumu busi bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i li yi yi bɛniiŋ li li bukooŋ bwo-o, tɛ wamɛ wu, kifɛ ti nuuŋ yɛ wi wu kintutu kisɛŋ kɛ.”
49 João tomou a palavra e disse: — Mestre, vimos certo homem que expulsava demônios em seu nome, mas nós o proibimos de fazer isso, porque não segue conosco.
50 Jiso tuu fiee le, “Kiiŋ nɛ ni loosɛ wɛɛ wi kɛ, kifɛ ɛ wi baanini yɛ beŋ kɛ, kɛ mwɛ wɛ wi wunɛ.”
50 Mas Jesus lhe disse:
51 Fɛ mfi tɛ̀ bɛ kɔchɛ wu Nyɔ tɛ̀ wɛki le yi dzɔɔ Jiso le yi yɛɛ bɛ wu liboo, Jiso sɔnɛ le gii gɛɛŋ Jɛrosalɛŋ, se dza ŋgɛnu.
51 E aconteceu que, ao se completarem os dias em que seria elevado ao céu, Jesus manifestou, no semblante, a firme resolução de ir para Jerusalém.
52 Le ni dzɛti, toŋ bɛniiŋ bamu limfwe. Be gɛɛŋ be lɛ li kitoŋ kimu ki Samaaria le be nachɛ kintsii fe li wuu.
52 E enviou mensageiros que fossem na frente. Indo eles, entraram numa aldeia de samaritanos para lhe preparar pousada.
53 Bɛniiŋ bɛlu faaŋ bɛ kintsii le be fii yɛ wu kɛ, kifɛ be tɛ kii waaŋ le kɛtɔɔ giiŋgi nuuŋ Jɛrosalɛŋ.
53 Mas não o receberam, porque o aspecto dele era de quem, decisivamente, ia para Jerusalém.
54 Jeeŋ bee Jɔɔŋ bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ kintutu woo fiee filu, be bii li wuu laa, “Taa, ɔ wɛki le tɛ teeŋ wi li liboo wu shee wu duuri bɛniiŋ bani ni?”
54 Vendo isto, os discípulos Tiago e João perguntaram: — Senhor, quer que mandemos descer fogo do céu para os consumir?
55 Jiso tuu fiiki wamɛ be,
55 Mas Jesus, voltando-se, os repreendeu.
56 bee be dza be gɛɛŋ li kitoŋ kimu ki dee.
56 E seguiram para outra aldeia.
57 Si be gii be giiŋgi lɛ dze lɛ, nyuŋ wumu se kweeŋ li Jiso le, ŋgii ni mbiki wɛ mɔɔ ɔ giiŋgi fɛŋ le.
57 Enquanto seguiam pelo caminho, alguém disse a Jesus: — Vou segui-lo para onde quer que o senhor for.
58 Jiso tuu li wuu le, “Bijinu kɛmi ntuuŋ yi bi, muniiŋ mu jiindi liwe kɛmi yíh yi mu, se nuuŋ le Ŋwanɛwi kɛmi yɛ mɔɔ fɛ nuuŋ gɛɛ kikoo kee fe kɛ.”
58 Mas Jesus lhe respondeu:
59 Jiso se dza tee li nyuŋ wumu le, “Ɔ biki mi.” Mwɛ se tuu le, “Taa, gɛɛ mi nsaa ŋgɛɛŋ ndiyɛ taa kwɛ nse mbiee wɛ.”
59 A outro Jesus disse: Mas ele respondeu: — Senhor, deixe-me ir primeiro sepultar o meu pai.
60 Se nuuŋ le, Jiso tɛ tuu li wuu le, “Gɛɛ bɛniiŋ bɛ kwiyɛ ni be diyi biŋkwi bi bee. Li wɛ-ɛ, gɛnɛ fio ɔ ni ɔ tiifi kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
60 Mas Jesus insistiu:
61 Wi wumu tuu tee le, “Taa, ŋgii ni mbiki wɛ, se nuuŋ le, gɛɛ mi nsaa ŋgɛɛŋ n'yɛsi kini keŋ kwɛ nse mbiee wɛ.”
61 Outro lhe disse: — Senhor, quero segui-lo, mas permita que antes disso eu me despeça das pessoas da minha casa.
62 Jiso se tuu li wuu le, “Ɛ wi guumɛ bɛ jii le niŋ nimɛ, mwɛ se tuu nindi bichi lɛjiŋ, kɛ mɛɛŋɔ ki kɔchɛ kɛ le ni nuuŋ lɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ lɛnti kɛ.”
62 Mas Jesus lhe respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.