Lucas 8

asj (ASJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Lɛjiŋ lɛlu, Jiso tɛ̀ dza deŋgi li bitoŋ li bɛ li bintsii li tiifi ntoŋ wu dzeeŋ kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ. Bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ tɛ̀ biki wu,
1 Aconteceu, depois disso, que Jesus andava de cidade em cidade e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do Reino de Deus. Iam com ele os doze discípulos,
2 mɔɔ bukɛɛŋ bamu bɛ tɛ̀ wɔnchɛ chigɔŋ chi bee bɛ bamu bɛ tɛ̀ buushɛ fiana yi tii li bee. Bukɛɛŋ bani tɛ̀ nuuŋ Maariya wu bɛ tɛ̀ teenyi le Madaliŋ, wu Jiso tɛ̀ buushɛ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi li wuu bwiŋ mfomɛnyaaŋ.
2 e também algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual saíram sete demônios;
3 Joana wu kwɛɛ Chusa wu tɛ̀ nindi li Hɛrɔ-ɔ, mɔɔ Sosana bɛ bukɛɛŋ bamu bɛnɔŋa. Be tɛ̀ deŋgi lɛ, be busi biee lɛ bɛ babi bɛ bee be fii Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u lu.
3 Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes; Suzana e muitas outras, as quais, com os seus bens, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Bɛniiŋ tɛ̀ dza be buti li bitoŋ li bitoŋ li be bɛɛ fɛ Jiso-o. Le kintutu ki bɛniiŋ lɛ yisɛ fe, se wa ŋgaŋgaa chini li bee le,
4 Quando uma grande multidão se reuniu e pessoas de todas as cidades vieram até Jesus, ele disse por parábola:
5 “Wumu tɛ̀ la le gɛɛŋ tuŋ muntaaŋ mwee. Le ni tumi, mumu weyɛ lɛ dze, bɛniiŋ kɛti be dɛnchi bɛ bikaa, muniiŋ mu jiindi liwe se bɛ mu chɔchɛ. Wi tumi muntaaŋ|alt="A sower" src="lb00094c.tif" size="col" copy="Louise Bass" ref="8:5"
5 — Um semeador saiu a semear. E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 Mumu se weyɛ li bikooshu-u, le mu maŋ mu bɛchi ŋko mu wɔɔbɛ kifɛ nshɛ yi fe tɛ̀ nuuŋ siiŋ.
6 Outra parte caiu sobre a pedra e, tendo crescido, secou por falta de umidade.
7 Mumu weyɛ li bifafu-u, le mu bo mu ni mu kuu bɛ bifafu bilu, bi beeme mu, mu ba ŋko nsiŋ.
7 Outra caiu no meio dos espinhos; e os espinhos, ao crescerem com ela, a sufocaram.
8 Mumu weyɛ tɛ nuuŋ li nshɛ yi dzeeŋ li, le mu maŋ, mu ko, bɛ kɔ mu bo bɛŋkaa gwii yaa si bɛ tɛ̀ tuŋ.” Le Jiso wa ni, dzaaŋ le, “Wi wu kɛmi bintooŋ, mwɛ woo.”
8 Outra, enfim, caiu em boa terra; cresceu e produziu a cem por um. Dizendo isto, Jesus clamou:
9 Bɔɔŋ bee bɛ kintutu dza be bii li wu laa ŋgaŋgaa chini tiiti le la?
9 Então os discípulos de Jesus lhe perguntaram o que significava essa parábola.
10 Se tuu le, “Ɛ beŋ bani bɛ Nyɔ fɛ yɛ le nɛ kɛɛ bɛntsooŋ bɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ. Se nuuŋ le bɛniiŋ bamu wuki baa nuuŋ lɛ ŋgaŋgaa li, fi se fiɛɛ si fi tɛ̀ nuuŋ le,
10 Jesus respondeu:
11 Woo yɛɛŋ naanyɛ wu ŋgaŋgaa chilu.
11 — Este é o significado da parábola: a semente é a palavra de Deus.
12 Muntaaŋ mulu ɛ jɛ yi Nyɔ. Muntaaŋ mu tɛ̀ weyɛ lɛ dzeti mwɛɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, kiŋkundi se bɛ ki buu yi li shéŋ yi bee ki feti le be beŋ kɛ le yi fi be kɛ.
12 Os que estão à beira do caminho são os que a ouviram; depois vem o diabo e tira-lhes a palavra do coração, para não acontecer que, crendo, sejam salvos.
13 Mu tɛ̀ weyɛ li bikooshu-u mwɛɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, be fi yi bɛ kinɛɛtinɛ, se nuuŋ le yi tɛ̀ lii gwɛɛŋ le yi seri li shéŋ yi bee kɛ, be beenchi fefe, ɛ mɔnchɛ bɛ lɛ bee, be tuu be to lijiŋ.
13 Os que estão sobre a pedra são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria. Estes não têm raiz, creem apenas por algum tempo e, na hora da provação, se desviam.
14 Muntaaŋ mu tɛ̀ weyɛ li bifafu mwɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, si be giiŋgi lɛ bɛmfumisɛ bɛ bunɔŋa mɔɔ bujɔŋ bu biee bi li nshɛ yini-i bɛ bi yikɛ jɛ yilu yi layɛ yi tɛ ko kɛ.
14 A parte que caiu entre espinhos, estes são os que ouviram e, no decorrer dos dias, foram sufocados com as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida; os seus frutos não chegam a amadurecer.
15 Mu tɛ̀ weyɛ li nshɛ yi dzeeŋ li mwɛɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ kɛmi shéŋ yi dzeeŋ, bɛ wuki jɛ yi Nyɔ, be bɔsɛyi be gɛɛ yi li shéŋ yi bee, be se kaŋ shéŋ, be feti si yi wɛki nsiiŋ biee bi bee bi dzeeŋ yenɛ.
15 A parte que caiu na terra boa, estes são os que, tendo ouvido de bom e reto coração, retêm a palavra; estes frutificam com perseverança.
16 Wi ti tendi yɛ lambo le tuu dzɔɔ ŋkwaa kuuki lu kɛ. Kɛ le tuu dzɔɔ lii litakwiiŋ kɛ. Bɛ ti tendi lambo, bɛ tɔmi nuuŋ li fiee fi bɛ ti tɔɔmi lu-u, le bɛniiŋ bɛ lii li yi ni be ŋiŋgi kiŋ'wofu.
16 — Ninguém, depois de acender uma lamparina, a cobre com um vaso ou a põe debaixo de uma cama; pelo contrário, coloca-a num lugar em que ilumina bem, a fim de que os que entram vejam a luz.
17 Fiee fichu fi bɛ nyikɛ gii fi yenɛ, biee bi lɛjiŋ lɛjiŋ gii bi yenɛ bi bo lɛ waaŋ.
17 Não há nada oculto que não venha a ser manifesto, nem escondido que não venha a ser conhecido e revelado.
18 Bɛdɛɛni, ɛ nɛ yiki jɛ yi Nyɔ nɛ yikɛ bujɔŋ, kifɛ wi wu kɛmi fiee bɛ gii bɛ taa wu fimu. Wi wu kɛmi yɛ fiee kɛ mɔɔ nuuŋ fintɛŋ fi beechi le kɛmɔɔ bɛ gii bɛ fi li wuu.”
18 Portanto, vejam como vocês ouvem. Porque ao que tiver, mais será dado; e ao que não tiver, até aquilo que julga ter lhe será tirado.
19 Si Jiso tɛ̀ tiifi bɛniiŋ lɛ, ni bee bɛŋwaani dza be bɛ le be ŋɛŋ wu. Fi se yaa be nlɛ kifɛ bɛniiŋ tɛ̀ yaŋ lu ŋge.
19 A mãe e os irmãos de Jesus chegaram até onde ele estava, mas não podiam aproximar-se por causa da multidão.
20 Wumu se tee li wuu le, “Na bee bɛŋwaana lemi baa lɛkuuŋ be wɛki le be ŋɛŋ wɛ.”
20 E lhe comunicaram: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem vê-lo.
21 Se tuu fiee le, “Naaŋ bee bɛŋwaanɛŋ nuuŋ bɛniiŋ bɛ wuki jɛ yi Nyɔ be feti si yi wɛki.”
21 Jesus, porém, lhes respondeu:
22 Le ni nuuŋ jobɛ chimu, Jiso lɛ lɛ ŋgo-o bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tee li bee le, “Tɛ lenchi libɛ chini tɛ gɛɛŋ luwiŋ lɔɔ.” Be se bɛchi nleenchɛ.
22 Aconteceu que, num daqueles dias, Jesus entrou num barco em companhia dos seus discípulos e lhes disse: E partiram.
23 Le be ni be lenchi, Jiso dza bɛchi liiti. Mfiee yi tɛɛmi, bɛchi yi nduŋgi li dzɔɔ bɛ buŋga, dzɔɔ bɛchi yi lii lɛ ŋgo-o yi wɛki le yi yisɛ le, be gii be nuuŋ lɛ kwe wa.
23 Enquanto navegavam, ele adormeceu. E sobreveio uma tempestade de vento no lago, e eles corriam perigo.
24 Be se gɛɛŋ be kaŋgisi Jiso be tiiti le, “Te Kikoo, Te Kikoo, tɛ baa lɛ kwe wa.” Jiso kaaŋgi waŋ mfiee yi tɛɛmi mɔɔ dzɔɔ yi tɛ̀ nduŋgi yilu. Mfiee yilu mɔɔ dzɔɔ yilu se chikɛ, bintsii deŋ ni nshiiŋ.
24 Chegando-se a Jesus, os discípulos o despertaram, dizendo: — Mestre, Mestre, estamos perecendo! Levantando-se, Jesus repreendeu o vento e a fúria da água. Tudo cessou e ficou bem calmo.
25 Se bii li bee laa, “Nɛ gɛɛ shéŋ yinɛ li noo li?” Bɛ chɛnɛ mɔɔ kiŋkoofɛyi, be se bii li yi yi bee laa, “Wuni nuuŋ noo, wu wɛndi mfiee mɔɔ dzɔɔ bi wuki li wuu le?”
25 Então Jesus lhes perguntou: Eles, possuídos de temor e admiração, diziam uns aos outros: — Quem é este que até manda nos ventos e nas ondas, e lhe obedecem?
26 Le be lenchi libɛ chilu be bo kimbɛ ki Jerasɛnɛ, ki nuuŋ liwiŋ lɛ kimbɛ ki kwɛɛŋ wu Galilii.
26 Então rumaram para a terra dos gerasenos, que fica de frente para a Galileia.
27 Si Jiso tɛ̀ bo lɛ ŋgo-o leŋ lɛ buka lɛ, bee wumu wu li kitoŋ kɛɛ bikɛ, nuuŋ ɛ bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i tɛ̀ shiiŋ be ŋwɛki bɛ mwɛ. Be tɛ̀ tsi wu li bwiŋ ŋge deŋgi tiŋ kilɛrɛ, tɛ̀ tsi li yih kɛ, tsiiŋ nuuŋ lɛ dzíŋ yi bɛniiŋ li.
27 Logo que Jesus desembarcou, veio da cidade ao seu encontro um homem possuído de demônios que, havia muito, não se vestia, nem habitava em casa alguma, porém vivia nos túmulos.
28 Le ŋɛŋ Jiso, biee toŋ kitata, gɛɛŋ we wu limfwe, waŋ bɛ buŋga le, “Jiso, Ŋwanɛ Nyɔ, Nyɔ yi nuuŋ Kikoo ki Biee Bichu-u, ɔ wɛki la li mi-i? Mintemi-i ɔ kiiŋ ɔ ni nyɛ ŋgɛ li mi-i kɛ.”
28 Quando ele viu Jesus, prostrou-se diante dele, dizendo com voz forte: — O que você quer comigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Peço-lhe que não me atormente.
29 Tɛ̀ yɔ lɛ kifɛ Jiso tɛ̀ waŋ Fiana yi tii yilu yi bo li wuu. Yi tɛ̀ shiiŋ yi choofi wu li kiŋga-a li kiŋga-a bɛ keeti wu bɛ kɛndi wu bibɛnu mɔɔ bikaa bɛ bɛncha bɛ kiichi wu. Si bɛ tɛ̀ shiiŋ bɛ kɛndi wu lɛ, soomi bɛncha bɛlu, fiana yilu choofi wu letini giiŋgi libuka.
29 Porque Jesus havia ordenado ao espírito imundo que saísse do homem, pois muitas vezes se havia apoderado dele. E, embora procurassem conservá-lo preso com cadeias e correntes, despedaçava tudo e era impelido pelo demônio para o deserto.
30 Jiso se bii li wi wulu-u laa, “Bukooŋ bwo nuuŋ le noo?” Tuu le, “Bukooŋ bweŋ nuuŋ le kimbanchɛ.” Tɛ̀ tuu lɛ kifɛ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i bɛlu tɛ̀ banchɛ li yi yee li ŋge.
30 Jesus perguntou a ele: Ele respondeu: — Legião. Isto porque muitos demônios tinham entrado nele.
31 Bɛnchindaa bɛlu se sooŋ bɔ li Jiso le, kiiŋ ɔ ni tuumi bee nuuŋ lɛ kitoo ki sechi wuuŋŋ li kɛ.
31 Estes pediram a Jesus que não os mandasse para o abismo.
32 Fi tɛ̀ nuuŋ lɛ ɛ kintutu ki dzíiŋ lɛ tɛ̀ jii biee fe li mbɛmɛ-ɛ. Bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i bɛlu se sooŋ bɔ li Jiso-o le, tuumi be, be gɛɛŋ be lɛ nuuŋ li dzíiŋ yilu. Se beŋ.
32 Ora, uma grande manada de porcos estava pastando ali no monte. E os demônios pediram a Jesus que os deixasse entrar naqueles porcos. E Jesus o permitiu.
33 Bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i bɛlu se biee be bo li wi wulu-u, be dansɛ li dzíiŋ yilu-u. Kintutu ki dziiŋ lɛ kilu kichu se kɛŋ ki bɔɔ li mbɛmɛ wɛɛ ki seri lɛ libɛ-ɛ ki woŋ dzɔɔ ki kwiyɛ.
33 Tendo os demônios saído do homem, entraram nos porcos, e a manada precipitou-se despenhadeiro abaixo, para dentro do lago, e se afogou.
34 Le bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi dzíiŋ yilu ŋɛŋ fiee fi ka lɛ, be dza fe, be kifi, be gɛɛŋ be tee ntoŋ wulu li bintsii bi li bitoŋ bi fe-e.
34 Vendo o que tinha acontecido, os que tratavam dos porcos fugiram e foram anunciá-lo na cidade e pelos campos.
35 Le bɛniiŋ woo lɛ, be buti be giiŋgi le be ŋɛŋ fiee fi ka fe. Le be bɛ fɛ Jiso tɛ̀ nuuŋ, be ŋɛŋ wi wulu fe, nuuŋ ɛ bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i baa chinɛ li wuu, nuuŋ ɛ wu shee li Jiso-o lichiŋ, ɛ wu liishɛ ndú, bufii bwee nuuŋ tsaaŋ. Be se kɛmɛ chɛnɛ ŋge.
35 Então o povo saiu para ver o que tinha acontecido. Aproximando-se de Jesus, encontraram o homem de quem tinham saído os demônios, vestido, em perfeito juízo, sentado aos pés de Jesus; e temeram.
36 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ ŋɛŋ fiee fi tɛ̀ ka, tɛ̀ tiiti li bee si fi tɛ̀ nuuŋ bɛ wi wu tɛ̀ kɛmi bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i wɛ se tɛmi.
36 E algumas pessoas que tinham presenciado os fatos contaram-lhes também como o endemoniado tinha sido salvo.
37 Bɛniiŋ bɛchu bɛ lɛ bimbe bi Jerasɛnɛ-ɛ kɛmɛ jaaŋ, be biee be sooŋ bɔ li Jiso-o le dza ni giiŋgi. Jiso se biee dza fiee lɛ lɛ ŋgo-o gɛɛŋ,
37 Todo o povo da terra dos gerasenos pediu a Jesus que se retirasse, pois ficaram com muito medo. E Jesus, entrando de novo no barco, voltou.
38 Wi wu bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i tɛ̀ bo li wuu wɛ se sooŋ bɔ li Jiso le bee wu gɛɛŋ. Jiso faaŋ, tuu wu lijiŋ, tee le,
38 O homem de quem tinham saído os demônios lhe pediu que o deixasse estar com ele. Jesus, porém, o despediu, dizendo:
39 “Kaari to li yih, ɔ gɛɛŋ ɔ tee fiee fi tɛɛmi fi Nyɔ fɛ li wɛ-ɛ fini.” Si fi tɛ̀ nuuŋ lɛ, wi wulu biee to lijiŋ gɛɛŋ deŋgi li kitoŋ kilu kichu, tiiti fiee fi tɛɛmi fi Jiso fɛ li wuu fini.
39 — Volte para a sua casa e conte tudo o que Deus fez por você. Então ele foi, proclamando por toda a cidade o que Jesus lhe tinha feito.
40 Jiso lenchi libɛ chilu kaari to lijiŋ. Kintutu ki bɛniiŋ lɛ tɛ̀ nuuŋ fe, ki tɛŋgi wu.
40 Quando Jesus voltou, a multidão o recebeu com alegria, porque todos o estavam esperando.
41 Nyuŋ wumu se bɛ fe bukooŋ le Jairɔs, ɛ tɛ̀ nuuŋ te kikoo wu yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ yi fe. Tɛ̀ bɛ, we li bikaa bi Jiso, suŋgi bɔ le Jiso bɛ li wuu yih,
41 Eis que veio um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga, e, prostrando-se aos pés de Jesus, suplicou-lhe que fosse até a sua casa.
42 kifɛ ŋwani wu kwɛɛŋ mumkpaŋ wu tɛ̀ nuuŋ si biya yoofi ntsɔ bifɛ tɛ̀ nuuŋ lɛ kwe wa.
42 Pois tinha uma filha única de uns doze anos, que estava morrendo. Enquanto Jesus caminhava, as multidões o apertavam.
43 Ɛ kwɛɛŋ wumu tɛ̀ nuuŋ li bee linti wu tɛ̀ nuuŋ bɛ chigɔŋ chi mfi wu ŋɛnɛ-ɛ biya yoofi ntsɔ bifɛ. Ɛ wu biifi fiee fichu fi tɛ̀ kɛmi li bɛniiŋ bɛ ntsi-i chi yaa be wɔnchɛ.
43 Certa mulher que, havia doze anos, vinha sofrendo de uma hemorragia e que havia gastado todos os seus bens com os médicos, sem que ninguém a pudesse curar,
44 Kiiŋgi li Jiso lɛjiŋ koŋ li wooŋ wu kiŋkoŋ kee li, mfi we biee wu sondɛ.
44 veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele. E logo a hemorragia dela estancou.
45 Jiso bii laa, “Ɛ noo wu koŋ li mi-i?” Bɛniiŋ bɛchu mɛŋɛ. Pita se dza tee le, “Te Kikoo, ɔ ŋiŋgi yɛ le bɛniiŋ kɛnɛ baa wɛ lɛnti ŋge be fachi wɛ ni?”
45 Mas Jesus perguntou: Como todos negassem, Pedro disse: — Mestre, é a multidão que o rodeia e aperta!
46 Jiso tuu kweeŋ nɛɛ le, “Wumu koŋ li mi-i. Mi ŋ'woo ɔ si buŋga bo li yi yɛ-ɛŋ.”
46 Mas Jesus insistiu:
47 Kwɛɛŋ wɛ ŋɛŋ le dze yi nyimɛ nuuŋ yɛ lu kɛ, bɛ kɛɛti gɛɛŋ we li bikaa bi Jiso, lɛ bintooŋ bi bɛniiŋ bɛchu, tee fiee fi bee koŋ li Jiso-o kii fi, tee mɔɔ si bee koŋ lɛ, chigɔŋ chee ma mfwaa mumkpaŋ.
47 A mulher, vendo que não podia passar despercebida, aproximou-se trêmula e, prostrando-se diante de Jesus, declarou, à vista de todo o povo, o motivo por que havia tocado nele e como imediatamente tinha sido curada.
48 Jiso se tee li wuu le, “Ŋwaŋ wu kwɛɛŋ, shéŋ ya yi ɔ gɛɛ li mi-i fɛ yɛɛ ɔ tɛmi gɛnɛ bɛ mbɛɛŋgii.”
48 Então Jesus lhe disse:
49 Nɛɛ si Jiso tɛ̀ mɛɛŋ yeti li kwɛɛŋ wulu lɛ, wi wumu fɛsi fe, wu tɛ̀ bo li Jairɔs yih wu te Kikoo ki yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ, tee li Jairɔs le, “Ŋwana mɛɛshɔɔ wu kwi kituŋ. Ɔ fieeŋgi kɛ Wi wu Ntiifɛ wuni kɛ.”
49 Enquanto Jesus ainda falava, veio uma pessoa da casa do chefe da sinagoga, dizendo: — A sua filha já morreu; não incomode mais o Mestre.
50 Le tee lɛ, Jiso woo, tee li Jairɔs le, “Kiiŋ ɔ ni chɛŋ kɛ, beŋ li mi-i, ŋwana gii yiŋ.”
50 Mas Jesus, ouvindo isto, lhe disse:
51 Be se dza be giiŋgi fɛ Jairɔs kuuŋ, le be fɛsi fe, Jiso faaŋ le kiiŋ wi ni lɛ li yih kɛ. Dzɔ nuuŋ Pita bɛ Jeeŋ mɔɔ Jɔɔŋ mɔɔ te ŋwaŋ bɛ ni ŋwaŋ bee be lɛ.
51 Tendo chegado à casa, Jesus não permitiu que ninguém entrasse com ele, a não ser Pedro, João e Tiago, além do pai e da mãe da menina.
52 Tɛ̀ nuuŋ ɛ wi kwi wu tɛ nuuŋ fe dii kwe, kwe fuuti fe kichu. Jiso tee le, “Chikɛ yɛɛŋ bɛ kwe, ŋwaŋ wuni mɛɛŋɔ ki kwi kɛ, liitɔɔ nuuŋ chilefɛ.”
52 E todos choravam e a pranteavam. Mas Jesus disse:
53 Bɛniiŋ dza be kiiti wu nuuŋ chike, kifɛ be tɛ kii bujɔŋ le ŋwaŋ wulu bee kwi kituŋ.
53 E riam-se dele, porque sabiam que ela estava morta.
54 Jiso gɛɛŋ fɛ ŋwaŋ wulu tɛ gimi, kɛmɛ wu li kibɛnɛ teeŋ le, “Ŋwaŋ wu kwɛɛŋ, dza we!”
54 Mas Jesus, tomando-a pela mão, disse em voz alta:
55 Ŋwaŋ wulu biee yiŋ, dza we mfwaa mumkpaŋ. Jiso tee le bɛ bichɛ fiee bɛ nyɛ wu ji.
55 Voltou-lhe o espírito, ela imediatamente se levantou, e Jesus mandou que lhe dessem de comer.
56 Le ni bee tee ŋɛŋ fiee fi ka lɛ, wa tɛ̀ be. Jiso chiinsɛ le kiiŋ be ni tee li wi-i fiee fi ka fini kɛ.
56 Seus pais ficaram maravilhados, mas ele lhes advertiu que a ninguém contassem o que havia acontecido.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.