Lucas 7
asj (ASJ) vs VC
1 Si Jiso tɛ̀ mɛɛshi ntiifɛ bɛniiŋ biee bini bichu lɛ, tuu dza gɛɛŋ lɛ kitoŋ ki Kapanu-uŋ.
1 Tendo Jesus concluído todos os seus discursos ao povo que o escutava, entrou em Cafarnaum.
2 Te Kikoo wu kintutu ki bɛniiŋ bɛ nchi wu Lom tɛ̀ nuuŋ fe, kɛmi mfwa we wumu, kɔŋgisi wu ŋge. Ɛ mfwa wulu tɛ̀ gendi, nuuŋ lɛ kwe bɔ.
2 Havia lá um centurião que tinha um servo a quem muito estimava e que estava à morte.
3 Le te kikoo wulu woo kii Jiso, toŋ bɛkaaŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ wu Bɛjuu, le be gɛɛŋ be lɛkɛ Jiso le bɛ wɔnchɛ mfwa we wuni.
3 Tendo ouvido falar de Jesus, enviou-lhe alguns anciãos dos judeus, rogando-lhe que o viesse curar.
4 Be se gɛɛŋ be ŋɛŋ Jiso, be sooŋ bɔ li wuu, be tee le, “Mintemii bɛ ɔ gɛɛŋ ɔ fi wi wusɛŋ wuni, wɛ nuuŋ wi wu ɔ nuuŋ nɛɛ ɔ fi wu.
4 Aproximando-se eles de Jesus, rogavam-lhe encarecidamente: Ele bem merece que lhe faças este favor,
5 Kɔŋgisi kwɛɛŋ wusɛŋ ŋge, ɛ wu wu tɛ̀ gwaŋ yih yisɛŋ yi kintaashɛ.”
5 pois é amigo da nossa nação e foi ele mesmo quem nos edificou uma sinagoga.
6 Jiso se dza bee be giiŋgi. Fɛ be tɛ̀ nuuŋ tsɛkɛtsɛkɛ li mbochu fɛ yih yi Te Kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi wɛɛ, toŋ nsáŋ yee yimi le yi gɛɛŋ yi loosɛ Jiso. Be se gɛɛŋ, be bikɛ bɛ wu, be laŋɛ li wuu le, “Taa, Te Kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi teeɔ le, kiiŋ ɔ ni fieeŋgi yi ya le ɔ bɛ kɛ. Le mɛɛŋɔ ki kɔchɛ kɛ wi wu ɔ nuuŋ ɔ lɛ li wuu yih kɛ.
6 Jesus então foi com eles. E já não estava longe da casa, quando o centurião lhe mandou dizer por amigos seus: Senhor, não te incomodes tanto assim, porque não sou digno de que entres em minha casa;
7 Le fiɛɛ fiee fi fɛ se mɛɛŋ ki bɛ kɛ bɛ bikaa biee le ŋɛŋ wɛ kɛ. Se nuuŋ le, ɔ yɔ nɛɛ nuuŋ jɛ kwaa bɛ kimfimɛ ko, kɛ ŋwani wu nimɛ gii tɛmi.
7 por isso nem me achei digno de chegar-me a ti, mas dize somente uma palavra e o meu servo será curado.
8 Mi ŋ'wɛ tɛ lɛ buŋga bu wi wumu lɛkwiiŋ, bɛniiŋ bɛ nchi-i nuuŋ tɛ lɛ mi-i lɛkwiiŋ. Mbɛɛ ɛ mi ntee li wumu le, ‘Ɔ giiŋgi,’ mwɛ gɛɛŋ, ɛ mi ntuu mi ntee li wumu le, ‘Bɛ,’ mwɛ bɛ nɛɛ. Ɛ mi ntee tɛ li mfwa wɛ-ɛŋ le, ‘Fɛrɛ fini’ fɛ nɛɛ tɛ lɛ.”
8 Pois também eu, simples subalterno, tenho soldados às minhas ordens; e digo a um: Vai ali! E ele vai; e a outro: Vem cá! E ele vem; e ao meu servo: Faze isto! E ele o faz.
9 Le Jiso woo ntoŋ wulu, wa tɛ wu, se fiiki yi tee li kimbanchɛ ki bɛniiŋ lɛ ki tɛ̀ biki wu kɛɛ le, “Ntee beŋ le, mɛɛŋɔ nsaa ki ŋɛŋ kɛ wi wu kɛmi ŋwaani kini kimbeenchɛ li mi-i mɔɔ nuuŋ li kwɛɛŋ wu Isɛlɛɛ li kɛ.”
9 Ouvindo estas palavras, Jesus ficou admirado. E, voltando-se para o povo que o ia seguindo, disse: Em verdade vos digo: nem mesmo em Israel encontrei tamanha fé.
10 Le bɛniiŋ bɛ te kikoo wu bɛniiŋ bɛ nchi tɛ̀ toŋ baa tuu be kaari be to li yih, be ŋɛŋ mfwa wulu ɛ wu tɛmi.
10 Voltando para a casa do centurião os que haviam sido enviados, encontraram o servo curado.
11 Lɛjiŋ lɛlu, Jiso bɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu dza be giiŋgi li kitoŋ kimu ki bɛ teenyi le Nayiŋ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ biki wu lɛ jiŋ.Bɛ buti bɛ gwini chi wi-i|alt="A dead man being carried out" src="DN00449b.tif" size="col" loc="11-17" copy="Darwin Dunham" ref="7:11"
11 No dia seguinte dirigiu-se Jesus a uma cidade chamada Naim. Iam com ele diversos discípulos e muito povo.
12 Si be tɛ̀ giiŋgi lɛ, le be buti fɛ fweeŋ wu mbaŋ wu tɛ̀ lii li kitoŋ kilu, le be bichi lɔɔ be ŋɛŋ si bɛ too gwini chi wi bɛ buti bɛ chi. Wi wulu tɛ̀ nuuŋ wu kwaa lɛ ni bɔ. Ɛ ni tɛ̀ nuuŋ kwɛɛ ŋku. Si be tɛ̀ buti lɛ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ bɛ li kitoŋ kilu tɛ̀ biki ni ŋwaŋ wulu.
12 Ao chegar perto da porta da cidade, eis que levavam um defunto a ser sepultado, filho único de uma viúva; acompanhava-a muita gente da cidade.
13 Le Taa tuu ŋɛŋ kwɛɛŋ wulu, nshiiŋ kɔɔ wu, tee li wuu le, “Kiiŋ ɔ ni tuu ɔ de kɛ.”
13 Vendo-a o Senhor, movido de compaixão para com ela, disse-lhe: Não chores!
14 Fɛ tɛ̀ tee lɛ, ka gɛɛŋ koŋ li kidaŋ ki bɛ tɛ̀ too gwini chilu fe. Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ too gwini chilu baa se leŋ. Tee le, “Sɔɔnɛ nyuŋ, ntiitɔɔ li wɛɛ dzatsɛ we!”
14 E aproximando-se, tocou no esquife, e os que o levavam pararam. Disse Jesus: Moço, eu te ordeno, levanta-te.
15 Biee dza we shee, bɛchi n'yɔru. Jiso kɛmɛ li wu nyɛ li ni-i.
15 Sentou-se o que estivera morto e começou a falar, e Jesus entregou-o à sua mãe.
16 Bɛniiŋ bɛchu ŋɛŋ lɛ, wa tɛ be. Be se guumɛ be yɔɔnchi Nyɔ be tiiti le, “Ntomfɔŋ wu Nyɔ wu nyɔŋa busɔɔ lɛ bee li lɛnti. Nyɔ bɛ yɛ le yi fi bɛniiŋ bee.”
16 Apoderou-se de todos o temor, e glorificavam a Deus, dizendo: Um grande profeta surgiu entre nós: Deus voltou os olhos para o seu povo.
17 Ntoŋ wuni wu kii Jiso se saaŋgɛ wu gɛɛŋ li kwɛɛŋ wu Judiya kwikwi mɔɔ bitoŋ bi nuuŋ li kwɛɛŋ wulu lichiŋ.
17 A notícia deste fato correu por toda a Judéia e por toda a circunvizinhança.
18 Bɔɔŋ bɛ kintutu-u bɛ Jɔɔŋ lɛ woo biee bini bichu, be gɛɛŋ be tee li wuu. Teeŋ bamu bɛfɛ,
18 Os discípulos de João referiram-lhe todas estas coisas.
19 toŋ be lɛ Taa li le be gɛɛŋ be bii li wuu laa ɛ wu wu tɛ̀ nuuŋ le gii bɛ mɔɔ, be ni be tɛŋgi wi wumu le?
19 E João chamou dois dos seus discípulos e enviou-os a Jesus, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
20 Be gɛɛŋ be ŋɛŋ Jiso be tee li wuu le, “Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ toŋ wɛ bee le tɛ bii li wɛ laa, ɛ wɛ wu tɛ̀ nuuŋ le ɔ gii ɔ bɛ mɔɔ, be ni be tɛŋgi wi wumu le?”
20 Chegando estes homens a ele, disseram: João Batista enviou-nos a ti, perguntando: És tu o que há de vir ou devemos esperar por outro?
21 Be tɛ̀ biiti lɛ, nuuŋ li mfi wu Jiso tɛ̀ wɔnchi chigɔŋ bɛ chigɔŋ chichu, busi mɔɔ Fiana yi tii li bɛniiŋ li, gwiyi lii yi binyɛɛ ŋge.
21 Ora, naquele momento Jesus havia curado muitas pessoas de enfermidades, de doenças e de espíritos malignos, e dado a vista a muitos cegos.
22 Jiso tuu li bee le, “Kaari yɛɛŋ nɛ gɛɛŋ nɛ tee li Jɔɔŋ li biee bi nɛ ŋɛŋ mɔɔ bi nɛ woo. Binyɛɛ ŋɛŋ biɛɛ biee, bimbonyɛ deŋgi biɛɛ tsaaŋ, bɛniiŋ bɛ gendi bɛ chigɔŋ chi nɔŋa tɛmi baa. Binchiinchi wuki biɛɛ biee, bɛniiŋ bɛ kwiyɛ kaari be bo li kwe-e, be tuu be tiifi tɛ ntoŋ wu Nyɔ wu dzeeŋ li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ.
22 Respondeu-lhes ele: Ide anunciar a João o que tendes visto e ouvido: os cegos vêem, os coxos andam, os leprosos ficam limpos, os surdos ouvem, os mortos ressuscitam, aos pobres é anunciado o Evangelho;
23 Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa kɛɛ ki wi wu mɛɛŋ ki mɛŋɛ kɛ mi kɛ.”
23 e bem-aventurado é aquele para quem eu não for ocasião de queda!
24 Mfi wu bɛniiŋ bɛ Jɔɔŋ tɛ̀ toŋ baa tɛ̀ dza, Jiso se biee bɛchi tiiti li kimbanchɛ ki bɛniiŋ lɛ, kii Jɔɔŋ, biiti laa, “Nɛ tuu nɛ shiiŋ nɛ buti nɛ giiŋgi libuka le nɛ gɛɛŋ nɛ ŋɛŋ tɛ nuuŋ la? Kitɔɔ ki mbaandze kɛti ki sɛɛsi ni?
24 Depois que se retiraram os mensageiros de João, ele começou a falar de João ao povo: Que fostes ver no deserto? Um caniço agitado pelo vento?
25 Ɛ nuuŋ yɛ lɛ kɛ nɛ se tɛ̀ shiiŋ nɛ buti nɛ giiŋgi le nɛ ŋɛŋ tɛ nuuŋ la? Wi wu chuumɛ yi yee bɛ ndú yi shaaŋ ni? Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, bɛniiŋ bɛ chumini yi yi be bɛ ndú yi tɛɛmi mɔɔ bɛ tsiiŋ ntsɛ wu shaaŋ ti nuuŋ nuuŋ lɛ bɛntɔ-ɔ.
25 Mas que fostes ver? Um homem vestido de roupas finas? Mas os que vestem roupas preciosas e vivem no luxo estão nos palácios dos reis.
26 Nɛ se tɛ̀ giiŋgi le nɛ ŋɛŋ tɛ nuuŋ la? Ntomfɔŋ wu Nyɔ ni? Iiŋ, ntee beŋ le, wu yaaɔ ntomfɔŋ wu Nyɔ.
26 Mas, enfim, que fostes ver? Um profeta? Sim, digo-vos, e mais do que profeta.
27 Ɛ wu wu bɛ tɛ̀ tsɛɛ kii wu, Nyɔ tiiti le,
27 Este é aquele de quem está escrito: Eis que envio o meu mensageiro ante a tua face; ele preparará o teu caminho diante de ti {Ml 3,1}.
28 Ntee beŋ le, lɛnti lɛ bɛniiŋ bɛ bukɛɛŋ biɛ, wi nuuŋ yɛ lu wu ko wu yaa Jɔɔŋ kɛ. Se nuuŋ le, wi wu nuuŋ wi wu ŋkwɛŋ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ wɛ ɛ wu wu ko wu yaa Jɔɔŋ”.
28 Pois vos digo: entre os nascidos de mulher não há maior que João. Entretanto, o menor no Reino de Deus é maior do que ele.
29 Bɛniiŋ bɛchu mɔɔ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kundi kiŋwaati woo si Jiso tee le tɛ̀ nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ, be pia bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ le bu nuuŋ tsaaŋ kifɛ be tɛ̀ beŋ Jɔɔŋ lii be lidzɔɔ.
29 Ouvindo-o todo o povo, e mesmo os publicanos, deram razão a Deus, fazendo-se batizar com o batismo de João.
30 Se nuuŋ le, Bɛfarasii mɔɔ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gbɛŋgi be kii bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ faaŋ fi bee ntaŋ wu Nyɔ tɛ̀ bɛ bɛ wu wɛ kifɛ be tɛ̀ faaŋ le kiiŋ Jɔɔŋ ni lii be lidzɔɔ kɛ.
30 Os fariseus, porém, e os doutores da lei, recusando o seu batismo, frustraram o desígnio de Deus a seu respeito.
31 Jiso dza tee le, “Ɛ la fi nnuuŋ mmaa bɛ kiŋgɔkɛ ki bɛniiŋ bɛ dɛɛni kini? Be baa si la?
31 A quem compararei os homens desta geração? Com quem se assemelham?
32 Ntee beŋ fiee fi be baa si fi. Be baa si bɔɔŋ bɛ bwi bɛ shiiti fɛ kintsii ki wa-aŋ, bamu teenyi bamu be biiti laa, ‘Tɛ teh teŋgi tebi nɛ tɛ̀ biŋ kɛ, tɛ nyɛ juuŋ yi kwe nɛ de kɛ kii la?’
32 São semelhantes a meninos que, sentados na praça, falam uns com os outros, dizendo: Tocamos a flauta e não dançastes; entoamos lamentações e não chorastes.
33 Ɛ nɛɛ lɛ si Jɔɔŋ Nlisulidzɔɔ tɛ̀ bɛ, shiiŋ bɛ dzeeŋ tɛ̀ woŋ mbiiŋ kɛ, nɛ tee le kɛmɔɔ bɔɔŋ bɛ kiŋkundi-i li wuu bwiŋ.
33 Pois veio João Batista, que nem comia pão nem bebia vinho, e dizeis: Ele está possuído do demônio.
34 Ŋwanɛwi bɛɛɔ, jii biee, wundi biee, nɛ tee le, bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ wi wuni deŋgɔɔ wuti biee, wundi mbiiŋ piɛndi, tuu shiiŋ mɔɔ nsáŋ bɛ bɛniiŋ bɛ kundi kiŋwaati mɔɔ bɛniiŋ bɛ bifi bamu.
34 Veio o Filho do Homem, que come e bebe, e dizeis: Eis um comilão e beberrão, amigo dos publicanos e libertinos.
35 Se nuuŋ le, bufii ti doonchi yi nuuŋ li bɔɔŋ bee bɛchu-u.”
35 Mas a sabedoria foi justificada por todos os seus filhos.
36 Wi wu Bɛfarasii wumu tɛ̀ dza teeŋ Jiso le bɛ ji biee li wuu yih. Jiso beŋ, gɛɛŋ be shee be jii biee.
36 Um fariseu convidou Jesus a ir comer com ele. Jesus entrou na casa dele e pôs-se à mesa.
37 Se nuuŋ le kinjikwiiŋ kimu tɛ̀ nuuŋ li kitoŋ kilu. Ki woo le Jiso jiiɔ biee li wi Bɛfarasii wɛ yih, ki se dzɔ fika fi mɛɛŋ mamu mɛ sɛɛndi bujɔŋ ki gɛɛŋ bɛ me fe,
37 Uma mulher pecadora da cidade, quando soube que estava à mesa em casa do fariseu, trouxe um vaso de alabastro cheio de perfume;
38 ki se gɛɛŋ ki leŋ Jiso lɛjiŋ, ki bɛchi ki dii, musu sɛyi Jiso li bikaa li. Ki biee ki guumɛ, ki bɛɛki kikoo ki kii ki wɔɔyi bikaa bi Jiso bɛ yi yi ki yi lifa, ki nyɔɔchɛ wu, ki fwa bɛ mɛɛŋ malu.
38 e, estando a seus pés, por detrás dele, começou a chorar. Pouco depois suas lágrimas banhavam os pés do Senhor e ela os enxugava com os cabelos, beijava-os e os ungia com o perfume.
39 Le wi Bɛfarasii wu tɛ̀ teeŋ Jiso le bɛ ji biee wɛ ŋɛŋ lɛ, beechɛ li shéŋ yee li le, ɛ wi wuni bee nuuŋ ntomfɔŋ wu Nyɔ, bee nuuŋ wu kɛɛ le ŋwaani wuni kwɛɛŋ, ɛ kinjikwiiŋ.
39 Ao presenciar isto, o fariseu, que o tinha convidado, dizia consigo mesmo: Se este homem fosse profeta, bem saberia quem e qual é a mulher que o toca, pois é pecadora.
40 Jiso dza tee li wi wu Bɛfarasii wɛ-ɛ le, “Simu, ŋkɛmɔɔ fiee fi ŋgii ntee li wɛɛ.”
40 Então Jesus lhe disse: Simão, tenho uma coisa a dizer-te. Fala, Mestre, disse ele.
41 Jiso bɛchi le, “Wi wumu tɛ̀ fɔɔ bɛniiŋ bɛfɛ kwa, fɔɔ wumu bɛ danali gii tiŋ, fɔɔ wumu bɛdanali mbaanshiŋ.
41 Um credor tinha dois devedores: um lhe devia quinhentos denários e o outro, cinqüenta.
42 Wu tɛ̀ yaa be nsomfu, se tuu chinɛ kwa wulu li bee. Se nuuŋ le, lɛ bee lɛnti ɛ wu la wu gii ni kɔŋgisi wu ŋge?”
42 Não tendo eles com que pagar, perdoou a ambos a sua dívida. Qual deles o amará mais?
43 Simu tuu le, “Fi nuuŋ fi nuuŋ wi wu bɛ tɛ̀ fɔɔ wu kwa wu nyɔŋa wɛ.” Jiso se kweeŋ le, ɔ saaɔ chɛɛŋ.
43 Simão respondeu: A meu ver, aquele a quem ele mais perdoou. Jesus replicou-lhe: Julgaste bem.
44 Si kweŋgi lɛ, fiiki yi bichɛ kwɛɛŋ wɛɛ, biee tee li Simu le, “Ɔ ŋɛŋ kwɛɛŋ wuni ni? Si mbee mbɛ li wɛɛ yih, ɔ bee mɛɛŋ mɔɔ ki nyɛɛ mi dzɔɔ le ntsootsɛ bikaa bieŋ kɛ. Se nuuŋ le, kwɛɛŋ wuni tsootsɔɔ bikaa bieŋ nuuŋ bɛ musu mee mɛ lɛ lii, wu wɔɔyɛ bɛ yi ye yi lifa.
44 E voltando-se para a mulher, disse a Simão: Vês esta mulher? Entrei em tua casa e não me deste água para lavar os pés; mas esta, com as suas lágrimas, regou-me os pés e enxugou-os com os seus cabelos.
45 Ɔ bee ɔ mɛɛŋ ki kokɛ kɛ mi le ɔ nyɔɔchɛ bikaa bieŋ kɛ. Se nuuŋ le, si mbee mbɛ fɛni, ɛ nɛɛ kwɛɛŋ wuni kwaa wu nyɔɔchɛ bikaa bieŋ.
45 Não me deste o ósculo; mas esta, desde que entrou, não cessou de beijar-me os pés.
46 Ɔ bee mɛɛŋ mɔɔ ki fwa kɛ kikoo keŋ bɛ mɛɛŋ kɛ. Se nuuŋ le, ɛ nɛɛ kwɛɛŋ wuni kwaa wu fwaɔ bikaa bieŋ bɛ mɛɛŋ mɛ sɛɛndi ni shuuŋŋ.
46 Não me ungiste a cabeça com óleo; mas esta, com perfume, ungiu-me os pés.
47 Se nuuŋ le, ntee wɛ le, kwɛɛŋ wuni bee doonchɛ kiŋkɔŋgisɛ ki ŋge, bɛ gii bɛ feeki bibifi biee bi ŋge. Se nuuŋ le, wi wu bɛ feeki bibifi biee bi niiŋ doonchi kiŋkɔŋgisɛ ki niiŋ.”
47 Por isso te digo: seus numerosos pecados lhe foram perdoados, porque ela tem demonstrado muito amor. Mas ao que pouco se perdoa, pouco ama.
48 Jiso se biee tee li kwɛɛŋ wulu-u le, “Bɛ feeki baa bibifi bio.”
48 E disse a ela: Perdoados te são os pecados.
49 Bɛniiŋ bɛ bee be tɛ̀ jii biee baa tuu be bɛchi be ŋuŋini li yi yi bee, be tiiti laa, “Wuni nuuŋ noo kibɛɛ wu fekisi bibifi bi bɛniiŋ le?”
49 Os que estavam com ele à mesa começaram a dizer, então: Quem é este homem que até perdoa pecados?
50 Jiso se mɛɛshi tee li kwɛɛŋ wulu-u le, “Gɛnɛ fio bɛ mbɛɛŋgii, shéŋ ya yi ɔ gɛɛ li mi-i soo yɛɛ wɛ.”
50 Mas Jesus, dirigindo-se à mulher, disse-lhe: Tua fé te salvou; vai em paz.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.