Lucas 4
asj (ASJ) vs NAA
1 Jiso tɛ̀ dza fɛ Dzɔɔ yi Joodaaŋ, ɛ wu yisɛ bɛ Fiana yi Waaŋ. Yi dzɔ wu gɛɛŋ tsiiŋ libuka.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 Tɛ̀ tsi le jo mbaanyɛɛ, Kiŋkundi mɔnchi wu. Tɛ̀ nuuŋ lɛ njɛ fiee nsiŋ. Le jo yɛɛ ka, dzeeŋ se bɛchi yi wuu wu.
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 Kiŋkundi kilu se dza ki tee li wuu le, “Ɔɔ nuuŋ Ŋwanɛ Nyɔ, ɔ tee le tɛtɛ chini to bijɛ.”
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Jiso tuu li ki-i le, “Bɛ tsɛɛ baa le,
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 Kiŋkundi kilu dzɔ wu ki yɛɛ bɛ wu fɛ kintsii kimu-u fɛwe, ki doonchɛ wu bitoŋ bi li kikoo ki nshɛ-ɛ bichu. Jiso ŋɛŋ bi ni ŋwaaŋŋ.
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 Kiŋkundi kilu se tee li wuu le, “Bɛ nyɛ baa kikoo ki nshɛ-ɛ kini li mi-i kichu, nnuuŋ nɛɛ nnyɛ li wi wu ŋkɔŋgisi-i. Ŋgii nnyɛ li wɛɛ ɔ ni ɔ sɛki, ɔ ni ɔ kɛmi bunɔŋa bɛ buŋga bintsii bichu.
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 Fi fiɛɛ kwaa le ɔ guuŋ mi, nse nyɛ biee bichu li wɛ-ɛ.”
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Jiso tuu li kii le, “Bɛ tsɛɛ baa le,
8 Mas Jesus respondeu:
9 Kiŋkundi kilu se dzɔ wu ki gɛɛŋ bɛ wu li kitoŋ ki Jɛrosalɛŋ ki leeki wu fɛ kigɔ ki yih yi muntofi-i, ki tee li wuu le, “Ɔɔ nuuŋ Ŋwanɛ Nyɔ, ɔ jiiŋ lɛkwiiŋ,
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 kifɛ bɛ tsɛɛ baa le,
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 Fi tuu fi nuuŋ ɛ bɛ tɛ̀ tsɛɛ le,
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Jiso tuu li ki-i le, “Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ tiiti kɛɛ tɛ le,
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Le kiŋkundi kilu mɛɛshi dzé chichi yi ki tɛ nuuŋ le ki mɔnchɛ Jiso le, ki se dza ki gɛɛŋ ki tɛŋgi mfi wumu.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 Jiso tɛ̀ dza to lijiŋ Galilii, ɛ tɛ̀ yisɛ bɛ buŋga bu Fiana yi Waaŋ lɛ. Ntoŋ wu kii wu se saaŋgɛ gɛɛŋ bimbɛ bi tɛɛŋ lɛ bichu.
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 Tɛ̀ tiifi bɛniiŋ li yíh yi lɛkɛ li Nyɔ-ɔ, bɛniiŋ bɛchu se piɛti wu.
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 Jiso tɛ̀ dza gɛɛŋ li kitoŋ ki Nasarɛ-ɛ fɛ tɛ̀ ko. Le ni nuuŋ jobɛ chi bɛshiinshi, se dza gɛɛŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ nɛɛ si tɛ̀ shiiŋ giiŋgi. Tɛ̀ dza leŋ we le teeŋ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ.
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 Bɛ tɛ̀ nyɛ wu kiŋwaati ki Ɛsaya-a ntomfɔŋ wu Nyɔ tɛ̀ tsɛɛ. Le ni teenyi, ŋɛŋ kintsii kimu ki bɛ tsɛɛ fe le,
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 “Fiana yi Taa Nyɔ yɛɛ li yi yɛ-ɛŋ, kifɛ yi be yi tsaa mi kituŋ le mbɛ
18 “O Espírito do Senhor
19 nse ntee kiya
19 e proclamar o ano aceitável
20 Le Jiso teeŋ ki ni, baaŋ kiŋwaati kilu nyɛ li wi wu tɛ shiiŋ kiichi ki-i gɛɛŋ shee fɛkwiiŋ. Bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ nuuŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ yilu-u, toŋ lii li wuu.
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 Se bɛchi naanyi li bee le, “Fiee fi nɛ woo lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ fini bɛ fiɛɛ fi kɔchɛ bɛŋ.”
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Bɛniiŋ yikɛ jɛ yilu yi dzɔɔŋ fɛ bee ŋge, be se kɛmɛ chɛnɛ li n'yɔru wu dzeeŋ wu buti lɛ wuu wa. Se nuuŋ le, be tɛ̀ ya wa, be biiti laa, “Wuni nuuŋ nɛɛ ŋwanɛ Jɔsɛ ni?”
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Jiso se tee li bee le, “Ɛ fiee fi mɛŋinɛ kɛ, le nɛ gii nɛ wa ŋgaŋgaa chini li mi-i le, ‘Wi wu wɔnchi bɛniiŋ, wɔnchɛ yi ya.’ Fiee fi tɛ tɛ̀ woo le ɔ fɛɔ Kapanuŋ, fɛrɛ fi fɛni li kwɛɛŋ waa tɛ.”
23 Então Jesus disse:
24 Jiso tuu tee li bee le, “Ntee li be-eŋ chɛɛŋ le, bɛ ti naa guundi yɛ ntomfɔŋ wu Nyɔ li kwɛɛŋ wee li kɛ.
24 E Jesus prosseguiu:
25 Bɛ chɛɛŋ, ntee li be-eŋ le tɛ̀ nuuŋ li mfi wu ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Ɛlaja-a dzaaŋ tɛ̀ ba liwe li biya bitɛɛtu bɛ kii busɔɔ, dzeeŋ kɔɔ kwɛɛŋ kwi. Bukɛɛŋ bɛɛŋku-u tɛ̀ nuuŋ li kwɛɛŋ wu Isɛlɛɛ li mfi wulu ŋge.
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 Nyɔ tɛ̀ mɛɛŋ ki toŋ kɛ Ɛlaja lɛ bee kɛ, yi tɛ̀ toŋ wu nuuŋ lɛ kwɛɛ ŋku wu tɛ̀ nuuŋ Sarefa-a kwaa, li kwɛɛŋ wu Sidɔ-ɔŋ.
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Nɛ kɛɛ tɛ le, tɛ̀ nuuŋ li mfi wu ntomfɔŋ wu Nyɔ wu Ɛlisha-a, bɛniiŋ tɛ̀ nuuŋ Isɛlɛɛ ŋge bɛ tɛ̀ kɛmi chigɔŋ chi nɔŋa, bɛ se tɛ̀ mɛɛŋ wumu li bee linti ki wɔnchɛ kɛ. Ɛ Naama kwaa li kwɛɛŋ wu Siliya wu bɛ tɛ̀ wɔnchɛ, woo.”
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Le Jiso tee lɛ, bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ nuuŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ woo, shéŋ tɔŋ be ŋge.
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 Be se dza we, be chiiŋ wu, be bo bɛ wu li kwɛɛŋ wulu-u, be miri bɛ wu fɛ ŋkumɛ fɛfwa wu tɛ̀ nuuŋ li kitoŋ ki bee, be tɛ̀ wɛki le be lɔŋ wu le we lɛ ba bɛ kikoo.
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 Se nuuŋ le, tɛ̀ ka be kintikinti gɛɛŋ fiee.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Jiso tɛ̀ dza bɔɔ Kapanuŋ, kitoŋ kimu ki Galilii. Le ni nuuŋ jobɛ chi bɛshiinshi, gɛɛŋ tiifi bɛniiŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ.
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 Bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ yiki tɛ̀ kɛmɛ chɛnɛ li ntiifɛ we-e, kifɛ ntiifɛ we tɛ̀ kɛmi buŋga.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 Wumu tɛ̀ nuuŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ yilu-u, ɛ Fiana yi tii tɛ̀ nuuŋ li wuu bwiŋ. Tɛ̀ dza dzɛŋgi lɛwe ŋge le,
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 “Hebee Jiso wu Nasarɛ, ɔ wɛki la li bee li? Ɔ bɛ le ɔ lɛɛ bee ni? Ŋkiiɔ wi wu nuuŋ wɛ. Ɔ nuuŋ wi wu waaŋ wu buti fɛ Nyɔ-ɔ.”
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Jiso waŋ Fiana yi tii yilu, tee le, “Makɛ, bochɛ li wi wuni.” Le yi tsaaki wi wulu yi toŋ wu fɛkwiiŋ lɛ bɛniiŋ lii, yi bo li wuu bwiŋ, se nuuŋ le, yi ti mɛɛŋ ki kpɔɔshɛ kɛ wu kɛ.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Bɛniiŋ bɛchu ŋɛŋ, bimfimu wondɛ be, be ta maa, be biiti laa, “Wuni n'yɔru nuuŋ wu niŋ wu wi wuni yɔ le? Kɛmɔɔ buŋga bu nɔŋa bu wanɛ Fiana yi tii yi buti li bɛniiŋ li.”
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Ntoŋ wu kii Jiso dɛndɛ li bitoŋ bichu bi lɛ kimbɛ ki le-e.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Jiso dza bo li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ yilu-u, gɛɛŋ lɛ li Simu yi. Tɛ̀ nuuŋ ɛ mwɛsɛ Simu tɛ̀ gendi bɛ kiŋkɛŋkɛ. Be se lɛkɛ le Jiso fi wu.
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 Jiso gɛɛŋ fɛ tɛ̀ gimi, leŋ lɛ wuu lɛwe, waŋ kiŋkɛŋkɛ kilu. Ki se chinɛ li wuu tɛmi. Mfwaa mumkpaŋ, kwɛɛŋ wulu dza we, bichɛ fiee fijɛ nyɛ be.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Le jobɛ ni chi sechi, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kɛmi bɛniiŋ bɛ gendi bɛ chigɔŋ chichi chichi be dzeti be bɛɛ bɛ be fɛ Jiso-o. Se kundi li bee bɛchu-u, be tɛɛmi.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 Bɛnchindaa bɛ kiŋkundi-i baa tɛ̀ buti li bɛniiŋ bamu ŋge be dzɛŋgi le, “Ɛ wɛ Ŋwanɛ Nyɔ.” Se nuuŋ le Jiso waŋ le kiiŋ nɛ ni nɛ yeti kɛ, kifɛ be tɛ̀ kii le ɛ wu Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ.
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Le butuu woo, Jiso bo gɛɛŋ fɛ kintsii kimu wuu mbiiŋ. Bɛniiŋ shɛ be bɛchi be wɛki wu. Le be ŋɛŋ wu, ɛ tɛ̀ wɛki le dza li kitoŋ kilu-u. Be tɛ̀ wɛki dzé le ba bɛ be.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Se nuuŋ le tɛ̀ faaŋ tee li bee le, “Ŋkɛmi le ntifi ntoŋ wu dzeeŋ wu kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ li bitoŋ bimu-u tɛ, kifɛ ɛ fiee fi Nyɔ toŋ mi le mbɛ mfɛ.”
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Tuu dza gɛɛŋ deŋgi fenjisi ntoŋ wu dzeeŋ wulu li yíh yi kintaashɛ li kwɛɛŋ wu Judiya-a kwikwi.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.