Lucas 22

asj (ASJ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mfi tɛ̀ bɛɛ tsɛkɛtsɛkɛ li tsɔnɔ chi Kibele ki bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ kishee le kɛ, chi bɛ teenyi le tsɔnɔ chi N'yafuwee.
1 Faltava pouco tempo para a Festa dos Pães sem Fermento , chamada Páscoa .
2 Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ, tɛ̀ wɛki dzé yibe gii be wo Jiso le lɛ munyiikɔɔ li, kifɛ be tɛ̀ chɛndi bɛniiŋ.
2 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito para matar Jesus em segredo porque tinham medo do povo.
3 Sataŋ se lɛ li shéŋ yi Judas, wu bɛ tɛ̀ teenyi le Iskaliyɔ, wu tɛ̀ nuuŋ wi wu li kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa.
3 Então Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze discípulos.
4 Se dza gɛɛŋ fɛ bɛte muntofi bɛnɔŋa mɔɔ bɛte bikoo bi nchi bi tɛ̀ kiichi yih yi muntofi. Bee be se tuu be nachɛ si gii kabɛ Jiso li bee.
4 Judas foi falar com os chefes dos sacerdotes e com os oficiais da guarda do Templo para combinar a maneira como ele ia lhes entregar Jesus.
5 Be tɛ̀ woo bujɔŋ bɛ wu, be se nachɛ le be gii be sooŋ wu kwa.
5 Eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele.
6 Tɛ̀ beŋ, se gɛɛŋ bɛchi wɛki dzé yi gii nyɛ Jiso li tsaŋ yi bee mfi wu kintutu ki bɛniiŋ lɛ nuuŋ yɛ fe kɛ.
6 Judas aceitou e começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus a eles, sem que o povo ficasse sabendo.
7 Jobɛ chi tsɔnɔ chi Kibele ki bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ kishee le kɛ, chi bɛ ti sɛɛti ŋwaanɛ kiŋkɔ li tsɔnɔ chi N'yafuwee chini tɛ̀ bɛ chi kɔchɛ.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento , dia em que os judeus matavam carneirinhos para comemorar a Páscoa .
8 Jiso se biee toŋ Pita bee Jɔɔŋ tee le, “Gɛnɛ yɛɛŋ nɛ nachɛ biee bi tɛ gii tɛ ji tsɔnɔ chini lu.”
8 Então Jesus deu a Pedro e a João a seguinte ordem:
9 Be bii li wu laa, “Ɔ wɛki le tɛ gɛɛŋ tɛ nachɛ nuuŋ fɛŋ?”
9 Eles perguntaram: — Onde o senhor quer que a gente prepare o jantar?
10 Tuu le, “Woo yɛɛŋ, mfi wu nɛ giiŋgi nɛ lii li kito-oŋ, nɛ gii nɛ ŋɛŋ wumu ɛ wu too dzɔɔ lɛ tɛnɛ-ɛ, nɛ biee wu li yih yi gii gɛɛŋ lɛ lu-u.
10 Jesus respondeu:
11 Nɛ biee nɛ tee li te yih wulu le, Wi wu ntiifɛ biitɔɔ laa lo-oŋ wu bɛniiŋ bɛ ndɛndɛ wu bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu gii be ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee lu nuuŋ fɛŋ le?
11 e digam ao dono dela: “O Mestre mandou perguntar a você onde fica a sala em que ele e os seus discípulos vão comer o jantar da Páscoa.”
12 Gii doonchɛ beŋ loŋ wu nyɔŋa lɛ yih yi lɛwe-e ɛ bɛ bɔsɛyi bɛ nachɛ, nɛ se nachɛ biee bijɛ bilu lu.”
12 Então ele mostrará a vocês uma grande sala mobiliada, no andar de cima. Preparem ali o jantar.
13 Be tɛ̀ gɛɛŋ be ŋɛŋ biee nɛɛ yɛɛŋ si Jiso tɛ̀ tee be. Be se biee be nachɛ biee bijɛ bi Tsɔnɔ chi N'yafuwee lu.
13 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
14 Le mfi bɛ kɔchɛ, Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ ntoŋ bɛ be shee be jii biee.
14 Quando chegou a hora, Jesus sentou-se à mesa com os apóstolos
15 Dza tee li bee le, “Ntuu ŋkɔŋgisi ŋge le nji Tsɔnɔ chi N'yafuwee chini bɛ beŋ nse ŋɛŋ ŋgɛ wu bɛɛ.
15 e lhes disse:
16 Nɛ kɛɛ le, mɛɛŋ yɛ nji Tsɔnɔ chini kɛ nsiiŋ fi bɛ fi kɔchɛ mfi wu Nyɔ gii yi ni yi sɛki bumfɔŋ bwee.”
16 Pois eu digo a vocês que nunca comerei este jantar até que eu coma o verdadeiro jantar que haverá no
17 Dzɔ fika, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ tee le, “Kɔ yɛɛŋ nɛ woŋ beŋ bɛchu nɛ tasɛ.
17 Então Jesus pegou o cálice de vinho, deu graças a Deus e disse:
18 Ntee beŋ le, mbɛɛchɛ li dɛɛni ŋgɛnu limfwe, mɛɛŋ yɛ ntuu ŋ'woŋ mbiiŋ mɛ gwɛɛŋ wu kiti ki lɛɛndi-i mani kɛ, nsiiŋ gɛɛŋ bo mfi wu bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ naa bu bɛ.”
18 Pois eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até que chegue o Reino de Deus.
19 Dzɔ kibele, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, booyɛ nyɛ li bee tee le, “Yiiŋ yi yɛŋ yi mi nyɛ kii beŋ. Nɛ feti yɛɛŋ ni, nɛ se ni nɛ kiimi mi.”
19 Depois pegou o pão e deu graças a Deus. Em seguida partiu o pão e o deu aos apóstolos, dizendo:
20 Se nuuŋ le, si be tɛ̀ mɛɛshi njɛ, dzɔ fika kweeŋ le, “Fika fini nuuŋ leh wu fwɛŋ wu Nyɔ ji bɛ ŋgɔŋ meŋ mɛ bo kii beŋ.
20 Depois do jantar, do mesmo modo deu a eles o cálice de vinho, dizendo:
21 Se nuuŋ le, yikɛ yɛɛŋ nɛ woo! Wi wu gii kabɛ mi njiiɔ biee fɛni tɛɛ wu!
21 Mas vejam: o traidor está aqui sentado comigo à mesa!
22 Nɛ kɛɛ le, Ŋwanɛwi gii gɛɛŋ nɛɛ si Nyɔ tɛ̀ nachɛ. Se nuuŋ le, ŋgɛ wu nyɔŋa wɛ wu wi wu kabɛ wu.”
22 Pois o
23 Be se bɛchi be biiti li yi yi bee laa, wi wu nuuŋ fɛ ŋwaani fini fiee lɛ bee lɛnti nuuŋ noo le?
23 Então os apóstolos começaram a perguntar uns aos outros quem seria o traidor.
24 Be tɛ̀ dza be bɛchi bitɛchinɛ li yi yi bee laa, ɛ noo wu nuuŋ wi wu nyɔŋa lɛ bee lɛnti le?
24 Os apóstolos tiveram uma forte discussão sobre qual deles deveria ser considerado o mais importante.
25 Jiso se tee li bee le, “Bɛmfɔŋ bɛ laaŋkwiiŋ kɛmi buŋga lɛ bɛniiŋ bɛ bee lɛwe, bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ se tiiti le bɛ ni bɛ teenyi be le bintɔɔŋ bi bɛniiŋ lɛ.
25 Então Jesus disse:
26 Se nuuŋ le, nuuŋ fi tɛ nuuŋ lɛ bɛ beŋ kɛ. Wi wu nyɔŋa lɛ be-eŋ lɛnti ni dzeti le ɛ wu ŋwaŋ wu bwi, wi wu nuuŋ kikoo ni nuuŋ si wi wu nindi li beŋ bɛchu-u.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, o mais importante deve ser como o menos importante; e o que manda deve ser como o que é mandado.
27 Wi wu nyɔŋa nuuŋ wu la, ɛ wi wu yemi jii biee mɔɔ, wi wu deeki le? Ɛ nɛɛ wi wu yemi jii biee ni? Se nuuŋ le, mi wɛ lɛ be-eŋ lɛnti si wi wu nindi li be-eŋ.
27 Quem é o mais importante? É o que está sentado à mesa para comer ou é o que está servindo? Claro que é o que está sentado à mesa. Mas entre vocês eu sou como aquele que serve.
28 Si nshiiŋ ŋiŋgi bumfa mfi kwi ni, ɛ nɛɛ beŋ bani bɛ ti nuuŋ bɛ mi.
28 — Vocês têm estado sempre comigo nos meus sofrimentos.
29 Fi fiɛɛ le, nɛɛ si Baa wɛŋ nyɛ mi bumfɔŋ le ni nsɛki, mi nyɛɔ tɛ bumfɔŋ li be-eŋ le nɛ ni nɛ sɛki.
29 Por isso, assim como o meu Pai me deu o direito de governar, eu também dou o mesmo direito a vocês.
30 Mi nyɛɔ le ke nɛ ni nɛ jii, nɛ wundi biee kintsii kimumkpaŋ lɛ ntɔ wɛŋ, nɛ se shee li bɛkabara, nɛ ni nɛ sɛki Bini bi Isɛlɛɛ bi yoofi ntsɔ bifɛ.”
30 Vocês vão comer e beber à minha mesa no meu
31 Jiso dza teeŋ Pita le, “Simu, Simu, bichɛ ɔ ŋɛŋ, Sataŋ fiɔ buŋga buchɛkinɛ beŋ bɛchu le buu bamu nɛɛ si wi ti fɛɛti giiŋ buu mumfɛɛ lɛ.
31 Jesus continuou:
32 Se nuuŋ le, nlɛkɔɔ Nyɔ li wɛɛ le, kiiŋ shéŋ ya ni bo li mi-i kɛ; Mfi wɔɔ kaari ɔ teeŋ bufii bwo, ɔ nyɛ buŋga li bɛŋwaana-a.”
32 Mas eu tenho orado por você, Simão, para que não lhe falte fé. E, quando você voltar para mim, anime os seus irmãos.
33 Pita tee le, “Taa, ɛ fi nuuŋ le ŋgɛɛŋ ncha kɛ le ŋkwi, kɛ mi wɛ nɛɛ tɛɛ wɛ.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Estou pronto para ser preso e morrer com o senhor!
34 Jiso tee li wuu le, “Pita, woo ntee wɛ, Nyinɛshee gii ke yi teŋgi bɛŋ, nuuŋ ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ le ɔ kii yɛ mi kɛ.”
34 Então Jesus afirmou:
35 Jiso dza bii li bee laa, “Nɛ kiimi mfi wu ntɛ̀ ntoŋ beŋ babi wu kwa nsiŋ, bɛbabi bɛ bikpɔ nsiŋ, si nɛ tɛ deŋgi lɛ, nɛ tɛ foo fiee ni?” Be tuu le, “Wohoo, tɛ tɛ̀ fuki yɛ fiee kɛ.”
35 Depois Jesus perguntou aos discípulos: — Não faltou nada! — responderam eles.
36 Se tee li bee le, “Li dɛɛni, ɛ wi kɛmi babi wu kwa, kɛ babi, mwɛ dzɔ. Ɛ wi kɛmi yɛ nyɔ yi dziŋ kɛ, mwɛ kabɛ ndu ye go nyɔ.
36 Então Jesus disse:
37 Ntiitɔɔ fini ni kifɛ fiee fi bɛ tɛ̀ tsɛɛ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ le,
37 Pois as
38 Be biee be dzakɛ be tee le, “Taa bichɛ ɔ ŋɛŋ, tɛ̀ kɛmi baa nyɔ́ yi dziŋ fiɛtu.” Tuu le, “Gɛɛ yɛŋ lɛ.”
38 Aí os seus discípulos disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas.
39 Jiso dza bo li kitoŋ kilu bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu be bɛchi be yɛki li ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if, nɛɛ si tɛ̀ shiiŋ feti.
39 Jesus saiu e foi, como de costume, ao monte das Oliveiras; e os seus discípulos foram com ele.
40 Le be yɛɛ be bo fɛ be tɛ̀ giiŋgi, tee li bee le, “Nɛ lɛki yɛɛŋ li Nyɔ-ɔ le kiiŋ mɔnchɛ ni bɛ lɛ be-eŋ, yaa beŋ kɛ.”
40 Quando chegou ao lugar escolhido, Jesus disse:
41 Si tɛ̀ tee lɛ, tuu kiiŋgi gɛɛŋ bo nɛɛ si nuuŋ wi lɔŋ tɛtɛ chi gɛɛŋ chi bo lɛ, se toŋ núŋ fɛkwiiŋ lɛki li Nyɔ-ɔ le,
41 Então se afastou a uma distância de mais ou menos trinta metros. Ajoelhou-se e começou a orar,
42 “Baa wɛŋ, ɔɔ kɔŋgisi lɔ, ɔ tsaaki fika fi ŋgɛ fini li mi-i. Se nuuŋ le, fɛrɛ nɛɛ si ɔ kɔŋgisi, ɔ fɛ kɛ si ŋkɔŋgisi kɛ.” [
42 dizendo:
43 Le lɛkɛ lɛ, nchindaa wu Nyɔ shee liboo bɛ li wuu, nyɛ wu buŋga.
43 [Então um anjo do céu apareceu e o animava.
44 Jiso tɛ̀ nuuŋ, ɛ shéŋ yee tɛ̀ bee ŋge. Tɛ tuu lɛki li Nyɔ-ɔ bɛ buŋga, liŋgisi, kiyubɛ kee sɛyi fɛkwiiŋ si bitetee bi ŋgɔ-ɔŋ.]
44 Cheio de uma grande aflição, Jesus orava com mais força ainda. O seu suor era como gotas de sangue caindo no chão.]
45 Le lɛkɛ li Nyɔ-ɔ mɛɛshi, to lijiŋ fɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu, ŋɛŋ si nshiiŋ fɛ be fiɔɔŋ be liiti.
45 Depois de orar, ele se levantou, voltou para o lugar onde os discípulos estavam e os encontrou dormindo, pois a tristeza deles era muito grande.
46 Se bii li bee laa, “Nɛ tuu liiti lɔɔ ni? Dzatsɛ yɛɛŋ we nɛ lɛkɛ li Nyɔ-ɔ kii mɔnchɛ ni bɛ lɛ be-eŋ, yaa beŋ.”
46 E disse:
47 Nɛɛ si tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, kintutu ki bɛniiŋ lɛ busɛ ɛ tɛ̀ nuuŋ Judas wu wi kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa wu tɛ̀ tuuti mbaaŋ. Gɛɛŋ li Jiso lichiŋ le kokɛ wu.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou uma multidão. Judas, um dos doze discípulos, que era quem guiava aquela gente, chegou perto de Jesus para beijá-lo.
48 Se nuuŋ le, Jiso bii li Judas laa, “Ɔ wɛki le ɔ kokɛ Ŋwanɛwi, le ɔ doonchɛ le bɛ kɔɔ wu ni?”
48 Mas Jesus disse:
49 Bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ tɛ nuuŋ li wuu lichiŋ ŋɛŋ fiee fi tɛ̀ kɛti, be tuu be bii laa, “Taa, tɛ wachɛ bɛniiŋ bani ni?”
49 Quando os discípulos que estavam com Jesus viram o que ia acontecer, disseram: — Senhor, devemos atacar essa gente com as nossas espadas?
50 Wumu lɛ bee lɛnti, kɛri kintooŋ ki kigɔŋɛ ki mfwa wu kikoo ki bɛte muntofi.
50 Um deles feriu com a espada o empregado do Grande Sacerdote , cortando a sua orelha direita.
51 Jiso waŋ le, “Kiiŋ wi ni tuu mɔŋ kɛ,” biee koŋ li kintooŋ ki wi wulu ki biee ki kobɛ.
51 Mas Jesus ordenou: Aí tocou na orelha do homem e o curou.
52 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ bɛɛ le be kɔɔ Jiso tɛ̀ nuuŋ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa, bɛ bikoo bi bɛniiŋ nchi bɛ tɛ̀ kiichi yih yi muntofi mɔɔ bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ. Bii li bee laa, “Nɛ bɛ le nɛ kɔɔ mi nɛ bɛɛ bɛ nyɔ́ mɔɔ bimboki kɛɛ nɛ bɛɛ le nɛ kɔɔ nuuŋ wih ni?
52 Em seguida disse aos chefes dos sacerdotes, aos oficiais da guarda do Templo e aos líderes judeus que tinham vindo para prendê-lo:
53 Ntuu nuuŋ tɛɛbeŋ li jo li jo fɛ yih yi muntofi nɛ tɛ koŋ li mi-i kɛ kii la? Se nuuŋ le, wuuŋ mfi wu nuuŋ nɛ fɛ fiee fimu, mfi wu buŋga bu kijibɛ-ɛ.”
53 Eu estava com vocês todos os dias no pátio do Templo, e vocês não tentaram me prender. Mas esta é a hora de vocês e também a hora do poder da escuridão.
54 Bɛniiŋ bɛlu biee be kɔɔ Jiso be giiŋgi bɛ wu fɛ la wu kikoo ki te muntofi-i, Pita se biki lɛjiŋ mfiiŋ.
54 Eles prenderam Jesus e o levaram até a casa do Grande Sacerdote . E Pedro os seguia de longe.
55 Be gɛɛŋ be kukɛ wi la kintikinti be shee be wɔɔnsi. Pita se bɛ shee tɛ bee be.
55 Quando acenderam uma fogueira no meio do pátio, Pedro foi e sentou-se com os que estavam em volta do fogo.
56 Si wi tɛ̀ duti lɛ, ŋwaŋ wu nimɛ wu kwɛɛŋ wumu wu tɛ̀ nindi fɛ la wulu-u dza ŋɛŋ Pita ɛ wu shee. Bichɛ wu li lii bujɔŋ tee le, “Wi wuni bee nuuŋ tɛ bee wi wulu.”
56 Uma das empregadas o viu sentado ali perto da fogueira, olhou bem para ele e disse: — Este homem também estava com Jesus!
57 Pita biee faaŋ tee le, “Kwɛɛŋ wuni, ŋkii yɛ wi wulu kɛ.”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, eu nem conheço esse homem!
58 Le mfi tuu kiiŋgi niiŋ, wi wumu tuu ŋɛŋ wu, tuu tee le, “Ɔ nuuŋ tɛ wumu li kintutu ki bee.” Se nuuŋ le Pita tee le, “Nyuŋ, nuuŋ yɛ wi wu be kɛ.”
58 Pouco tempo depois, um homem o viu ali e disse: — Você também é um deles! Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sou um deles.
59 Le mfi tuu gɛɛŋ bo si ntaŋ mumkpaŋ lɛ, wi wumu tuu sɔnɛ le, “Chɛɛŋ, chɛɛŋ wi wuni bee nuuŋ bee wu, kifɛ nuuŋ tɛ wi wu Galilii.”
59 Mais ou menos uma hora depois, outro insistiu: — Você estava mesmo com ele porque também é galileu.
60 Pita tuu faaŋ tee le, “Nyuŋ wuni, ŋkii yɛ fiee fiɔɔ tiiti kɛ.” Si tɛ̀ mɛɛŋ yeti lɛ, mfwaa mumkpaŋ nyinɛshee biee yi tɔɔŋ.
60 Mas Pedro respondeu: — Homem, eu não sei do que é que você está falando! Naquele instante, enquanto ele falava, o galo cantou.
61 Le Taa fiiki yi, lii yee bikɛ bɛ yi Pita. Pita kimi n'yɔru wu Taa bee yɔ li wuu le, “Fɛ nyinɛshee gii yi tɔɔŋ bɛŋ, nuuŋ ɔɔ faaŋ mi kiŋga kitɛɛtɛ le ɔ kii yɛ mi kɛ.”
61 Então o Senhor virou-se e olhou firme para Pedro, e ele lembrou das palavras que o Senhor lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.”
62 Dza fe bo lɛkuuŋ, de kwe ŋge.
62 Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
63 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kɛmi li Jiso-o se bɛchi be yɛndi, be tuki wu,
63 Os homens que estavam guardando Jesus zombavam dele e batiam nele.
64 Be kaŋ wu ndu li bushi, be tee li wuu le, “Dɛɛni doonchɛ kintomfɔŋ ki Nyɔ-ɔ ko. Ɔ tee wi wu sooŋ wɛ.”
64 Taparam os olhos dele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe!
65 Be tuu be tsuki wu bɛ ntsooŋ ŋge be bifisi wu.
65 E diziam muitas outras coisas para insultá-lo.
66 Le butuu woo, bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ bɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa, mɔɔ bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi bɛ Nyɔ-ɔ banchɛ yi bɛchu. Si be tɛ̀ banchɛ lɛ, be biee be dzɔ Jiso be gɛɛŋ bɛ wu fɛ be tɛ̀ shiiŋ be sɛki bɛnsa fe.
66 Quando amanheceu, alguns líderes dos judeus, alguns chefes dos sacerdotes e alguns mestres da Lei se reuniram. Depois mandaram levar Jesus diante do Conselho Superior .
67 Le be gɛɛŋ bɛ wu lɛ, be tee li wuu le, “Ɔɔ nuuŋ Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ kɛɛ, ɔ tee bee.” Tuu li bee le, “Ɛ mi ntee beŋ, nɛ tɛ beŋ kɛ.
67 Então lhe disseram: — Diga para nós se você é o Ele respondeu:
68 Ɛ mi mbii fiee li be-eŋ, nɛ tɛ tuu kɛ.
68 E, se eu fizer uma pergunta, vocês não vão responder.
69 Se nuuŋ le, mbɛɛchɛ li dɛɛni Ŋwanɛwi gii shee lɛ kibɛnɛ ki kigɔŋɛ ki Nyɔ yi buŋga-a.”
69 Mas de agora em diante o
70 Be dzakɛ be bɛchu be bii laa, “Ɛ wɛ wu nuuŋ Ŋwanɛ Nyɔ ni?” Tuu li bee le, “Fi fiɛɛ si nɛ tee lɛ.”
70 Aí todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 Be se tee le, “Tɛ tuu tɛ geendi wumu le bɛ tee bee la. Tɛ woo baa fiee fi wu kweeŋ kituŋ bɛ kimfimɛ kee.”
71 E eles disseram: — Não precisamos mais de testemunhas. Nós mesmos ouvimos o que ele disse.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.