Lucas 18
asj (ASJ) vs NTLH
1 Jiso wa ŋgaŋgaa chimu le tifi bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, le be kɛmi le be ni be lɛki li Nyɔ-ɔ mfi kwi mfiɔŋu nsiŋ.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Tee le, “Wi wu sɛki bɛnsa wumu tɛ̀ nuuŋ li kitoŋ kimu-u, tɛ̀ chɛndi yɛ Nyɔ kɛ, dzeti yɛ tɛ wi li fiee li kɛ.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Kwɛɛŋku wumu tɛ̀ nuuŋ tɛ li kitoŋ kilu-u. Tɛ shiiŋ giiŋgi mfi kwi suuŋgi bɔ li wi wu sɛki bɛnsa wɛ-ɛ le, mwɛ fi wu sondɛ nsa wu bee wi we wu mbani.
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Wi wulu tɛ̀ nyɛɛ yɛ bintooŋ le kɛ, kwɛɛ ŋku wɛ ba bɛɛ fe jo chi. Lɛjiŋ lɛ lu wi wulu tee le, ‘Mɔɔ nuuŋ le nchɛndi yɛ Nyɔ kɛ, ndzeti yɛ wi li fiee li kɛ,
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 se nuuŋ le si kwɛɛ ŋku wuni bɛɛ nyɛɛ mi ŋgɛ ni, ŋgii ŋɛŋ le nsondɛ nsa we wuni si wɛki, ɛ foo lɛ siŋ, ba ni bɛɛ fieŋgisi mi, ntaa ndza ŋkwi lɛ wuu bɔ.’”
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Le Taa wa lɛ, tuu tee le, “Woo yɛɛŋ fiee fi wi wu sɛki bɛnsa bɛ kimfi wuni tɛ̀ tee.
6 E o Senhor continuou:
7 Si tɛ̀ fi kwɛɛ ŋku wɛ lɛ, Nyɔ gii se leeki fi kɛ tɛ bɛniiŋ bee bɛ tɛ̀ tsaa bɛ dii li yi-i butuu mɔɔ fɛnshaaŋ ni? Yi gii se tuu yi chee yi ni?
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Ntee beŋ le Nyɔ gii yi sondɛ nsa wu be tsɛkɛ. Se nuuŋ le Ŋwanɛwi gii ke karisi bɛɛ ŋɛŋ nɛɛ ɛ bɛniiŋ gɛɛ shéŋ li Nyɔ-ɔ laaŋkwiiŋ nɛɛ lɛ ni?”
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Jiso tuu dza wa ŋgaŋgaa chimu nuuŋ li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ ŋiŋgi yi yibe le be baa bɛniiŋ bɛ tsaaŋ, be se nyamisi bɛniiŋ bamu.
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 Tee le, “Bɛniiŋ bamu bɛfɛ tɛ̀ dza be yɛɛ li yih yi muntofi-i le be lɛkɛ li Nyɔ-ɔ. Wumu tɛ̀ nuuŋ wi Bɛfarasii, wumu se nuuŋ wi wu kundi kiŋwaati.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Be gɛɛŋ be lɛ, wi Bɛfarasii wɛ gɛɛŋ leŋ fiee wuu mbiiŋ lɛki li Nyɔ-ɔ le, ‘Nyɔ, nyɛɛɔ kiyɔɔni li wɛ-ɛ kifɛ nnuuŋ yɛ si bɛniiŋ bamu kɛ. Lii ti yɛchi yɛ mi bɛ biee kɛ. Nti mfeti yɛ kimfi kɛ. Nti mbiki yɛ bukɛɛŋ bɛ bɛniiŋ lɛ kɛ, nnuuŋ yɛ si wi wu kundi kiŋwaati wɛɛ kɛ.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Nti njiti biee bijɛ jo faa li fuu li. Nti nyɛɛ kimbɛ kimumkpaŋ li wɛ-ɛ lɛnti lɛ bimbe yoofi bi biee bichu bi kɛmi-i.’
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Se nuuŋ le, wi wu tɛ̀ kundi kiŋwaati wɛ tɛ̀ leŋ fiee mfiiŋ, ti mɛɛŋ mɔɔ liwe ki bichi kɛ, chiŋ kikoo, lɔŋ ki tuu lɛki le, ‘Hooo Nyɔ, nnuuŋ fieŋ wi wu bifi, kɔɔ nshiiŋ bɛ mi.’”
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Le Jiso wa ni, biee tee le, “Ntee li be-eŋ le wi wu tɛ̀ kundi kiŋwaati wɛ tɛ̀ bo beki li wuu yih nuuŋ tsaaŋ lɛ Nyɔ lii nuuŋ yɛ si wi wu Bɛfarasii wɛ kɛ. Fi fiɛɛ nɛɛ lɛ le wi kwikwi wu yɛkisi yi yee bɛ gii bɛ shiiki wu, se wi kwikwi wu shiiki yi yee, bɛ gii bɛ yɛɛki wu.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Bɛniiŋ tɛ̀ dza be bɛɛ bɛ bɔɔŋ bɛ bwi lɛ Jiso le koŋ li bee. Le bɔɔŋ bee bɛ kintutu ŋɛŋ lɛ, be bɛchi be wami be.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Se nuuŋ le, Jiso teeŋ bɔɔŋ bɛlu le be ni be bɛɛ, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le, “Gɛɛ yɛɛŋ bɔɔŋ bɛ bwi ni be bɛɛ lɛ mi-i. Nɛ baŋɛ kɛ be kɛ, kifɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bwɛɛ nuuŋ li bɛniiŋ si bani-i.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Ntee beŋ chɛɛŋ le, ɛ wi mɛɛŋ ki fi kɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ si ŋwaŋ wu bwi kɛ, mwɛ tɛ̀ naa mɔɔ lɛ lɛ bumfɔŋ bulu-u kɛ.”
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Wi wu nyɔŋa wumu bii li Jiso laa, “Wi wu ntiifɛ wu dzeeŋ, fiee fi ŋkɛmi le mfɛ nse ŋkɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ nuuŋ la?”
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Jiso bii li wu laa, “Ɔ teenyi mi le wi wu dzeeŋ kii la? Wi nuuŋ yɛ lu wu nuuŋ wi wu dzeeŋ kɛ. Ɛ nɛɛ Nyɔ kwaa yi nuuŋ wi wu dzeeŋ.
19 Jesus respondeu:
20 Se nuuŋ le, li nto jiŋ li fiee fi ɔ bee ɔ bii li, ɔ kii bɛnchi bɛ tiiti le,
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Mwɛ tuu le, “Bɛnchi bani bɛchu ntɛ̀ mbɛchi kii be fɛ ntɛ̀ mɛɛŋ sɔnɛwi.”
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Le Jiso woo lɛ, tee li wuu le, “Fiee shɛ fiɛɛ fimumkpaŋ fi ɔ mɛɛŋɔ le ɔ fɛ. Gɛnɛ ɔ kabɛ biee bio bichu, ɔ gachɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ, ɔ se kɛmɛ bulofu liboo, ɔɔ fɛ lɛ, ɔ se biee mi.”
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Le mwɛ woo lɛ, yi bee wu, kifɛ tɛ kɛmi biee ŋge.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Jiso bichɛ wu, tee le, “Fi tɛɛmi ŋge fɛ wi wu biee nuuŋ lɛ lɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Fi fiɛɛ tsɛkɛ fɛ kikuŋ nuuŋ ki lɛ lɛ fiooŋ yi nsara-a yɛki fɛ wi wu kwa nuuŋ lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Le bɛniiŋ bɛ gii be nuuŋ fe woo lɛ, be biee be bii laa, “Ɛ fi nuuŋ lɛ, noo se naa bo lu?”
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Jiso se tuu le, “Fiee fi yɛki bɛniiŋ le be fɛ, fi nuuŋ tɛ yaa Nyɔ mfɛru kɛ”.
27 Jesus respondeu:
28 Pita tee li wuu le, “Bichɛ ɔ ŋɛŋ, tɛ chinɛ baa biee bisɛŋ, tɛ biki wɛ.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le wi lu kɛ wu chinɛ la we, kɛ kwɛsi, kɛ bɛŋwaani, kɛ tee bee ni, kɛ bɔɔŋ bee kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ,
29 Jesus respondeu:
30 wu nuuŋ tɛ kɛmɛ bɛniiŋ bɛ biee ŋge li ntsɛ wuni, yaa bi wu shɛ kɛ. Ke fɛ nuuŋ li mfi wu bɛɛ li, gii kɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ.”
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Jiso dza dzɔ bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa bee be waaki yi. Tee li bee le, “Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, tɛ yɛki baa Jɛrosalɛŋ, ke tɛ yɛɛ tɛ bo fe, fiee fichu fi bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ tsɛki kii Ŋwanɛwi bɛ fi kɔchɛ.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Fi fiɛɛ le bɛ gii bɛ nyɛ wu li tsaŋ yi mfo-oŋ, be ni be yɛndi wu, be ni be gaashi wu, be kwiyi wu bɛ budii li bushi-i.
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 Be gii be fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ, be wo wu, ke bo jo taa, bo li kwe-e.”
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Jiso tee lɛ, fi fuumi be, be mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ laa wu tee le la le kɛ, kifɛ fiee fimu tɛ gii fi feti le kiiŋ be ni kɛɛ kɛ.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Le Jiso ni fɛɛshi kitoŋ li ki Jɛriko-o, ɛ kinyɛɛ kimu tɛ̀ shee li ŋgemɛ yi dze-e ki lɛki biee.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Ki woo si kintutu ki bɛniiŋ lɛ kimu kɛti, ki bii laa, “Ɛ la fi kɛti le?”
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Bɛ se tuu li ki-i le ɛ Jiso wu Nasarɛ wu kɛti.
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Ki se bɛchi ki wɛndi le, “Jiso, ŋwanɛ kini ki mfɔŋ Daafi-i, kɔɔ nɛɛ nshiiŋ bɛ mi.”
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ giiŋgi limfwe waŋ ki be tee le makɛ. Se nuuŋ le ki tɛ̀ tuu ki mɛɛshi ki waŋ lɛwe ŋge le, “Ŋwanɛ kini ki mfɔŋ Daafi-i, kɔɔ nɛɛ nshiiŋ bɛ mi.”
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Jiso woo leŋ, tee le bɛ yɛɛŋ bɛ ki. Be bɛ bɛ ki, Jiso bii li ki-i laa,
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 “Ɔ wɛki le mfɛ la li wɛ-ɛ?” Mwɛ tuu le, “Taa, fɛrɛ le ŋɛŋ biee.”
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Jiso se tee li ki-i le, “Ɔ ŋiŋgi biee lɛ. Shéŋ ya yɔɔ gɛɛ li mi-i fɛ yɛɛ lii ya gwiyɛ kituŋ.”
42 Então Jesus disse:
43 Mfwaa mumkpaŋ, nɛɛ lɛ mwɛ bɛchi ŋiŋgi biee. Dza biee Jiso guumɛ lɛki li Nyɔ-ɔ. Bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ nuuŋ fe ŋɛŋ lɛ, be nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.