Lucas 18
asj (ASJ) vs ARC
1 Jiso wa ŋgaŋgaa chimu le tifi bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, le be kɛmi le be ni be lɛki li Nyɔ-ɔ mfi kwi mfiɔŋu nsiŋ.
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca desfalecer,
2 Tee le, “Wi wu sɛki bɛnsa wumu tɛ̀ nuuŋ li kitoŋ kimu-u, tɛ̀ chɛndi yɛ Nyɔ kɛ, dzeti yɛ tɛ wi li fiee li kɛ.
2 dizendo: Havia numa cidade
3 Kwɛɛŋku wumu tɛ̀ nuuŋ tɛ li kitoŋ kilu-u. Tɛ shiiŋ giiŋgi mfi kwi suuŋgi bɔ li wi wu sɛki bɛnsa wɛ-ɛ le, mwɛ fi wu sondɛ nsa wu bee wi we wu mbani.
3 Havia também naquela mesma cidade
4 Wi wulu tɛ̀ nyɛɛ yɛ bintooŋ le kɛ, kwɛɛ ŋku wɛ ba bɛɛ fe jo chi. Lɛjiŋ lɛ lu wi wulu tee le, ‘Mɔɔ nuuŋ le nchɛndi yɛ Nyɔ kɛ, ndzeti yɛ wi li fiee li kɛ,
4 E, por algum tempo, não quis; mas, depois, disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 se nuuŋ le si kwɛɛ ŋku wuni bɛɛ nyɛɛ mi ŋgɛ ni, ŋgii ŋɛŋ le nsondɛ nsa we wuni si wɛki, ɛ foo lɛ siŋ, ba ni bɛɛ fieŋgisi mi, ntaa ndza ŋkwi lɛ wuu bɔ.’”
5 todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte e me importune muito.
6 Le Taa wa lɛ, tuu tee le, “Woo yɛɛŋ fiee fi wi wu sɛki bɛnsa bɛ kimfi wuni tɛ̀ tee.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Si tɛ̀ fi kwɛɛ ŋku wɛ lɛ, Nyɔ gii se leeki fi kɛ tɛ bɛniiŋ bee bɛ tɛ̀ tsaa bɛ dii li yi-i butuu mɔɔ fɛnshaaŋ ni? Yi gii se tuu yi chee yi ni?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Ntee beŋ le Nyɔ gii yi sondɛ nsa wu be tsɛkɛ. Se nuuŋ le Ŋwanɛwi gii ke karisi bɛɛ ŋɛŋ nɛɛ ɛ bɛniiŋ gɛɛ shéŋ li Nyɔ-ɔ laaŋkwiiŋ nɛɛ lɛ ni?”
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Quando, porém, vier o Filho do Homem, porventura, achará fé na terra?
9 Jiso tuu dza wa ŋgaŋgaa chimu nuuŋ li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ ŋiŋgi yi yibe le be baa bɛniiŋ bɛ tsaaŋ, be se nyamisi bɛniiŋ bamu.
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 Tee le, “Bɛniiŋ bamu bɛfɛ tɛ̀ dza be yɛɛ li yih yi muntofi-i le be lɛkɛ li Nyɔ-ɔ. Wumu tɛ̀ nuuŋ wi Bɛfarasii, wumu se nuuŋ wi wu kundi kiŋwaati.
10 Dois homens subiram ao templo, a orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 Be gɛɛŋ be lɛ, wi Bɛfarasii wɛ gɛɛŋ leŋ fiee wuu mbiiŋ lɛki li Nyɔ-ɔ le, ‘Nyɔ, nyɛɛɔ kiyɔɔni li wɛ-ɛ kifɛ nnuuŋ yɛ si bɛniiŋ bamu kɛ. Lii ti yɛchi yɛ mi bɛ biee kɛ. Nti mfeti yɛ kimfi kɛ. Nti mbiki yɛ bukɛɛŋ bɛ bɛniiŋ lɛ kɛ, nnuuŋ yɛ si wi wu kundi kiŋwaati wɛɛ kɛ.
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou, porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 Nti njiti biee bijɛ jo faa li fuu li. Nti nyɛɛ kimbɛ kimumkpaŋ li wɛ-ɛ lɛnti lɛ bimbe yoofi bi biee bichu bi kɛmi-i.’
12 Jejuo duas vezes na semana
13 Se nuuŋ le, wi wu tɛ̀ kundi kiŋwaati wɛ tɛ̀ leŋ fiee mfiiŋ, ti mɛɛŋ mɔɔ liwe ki bichi kɛ, chiŋ kikoo, lɔŋ ki tuu lɛki le, ‘Hooo Nyɔ, nnuuŋ fieŋ wi wu bifi, kɔɔ nshiiŋ bɛ mi.’”
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Le Jiso wa ni, biee tee le, “Ntee li be-eŋ le wi wu tɛ̀ kundi kiŋwaati wɛ tɛ̀ bo beki li wuu yih nuuŋ tsaaŋ lɛ Nyɔ lii nuuŋ yɛ si wi wu Bɛfarasii wɛ kɛ. Fi fiɛɛ nɛɛ lɛ le wi kwikwi wu yɛkisi yi yee bɛ gii bɛ shiiki wu, se wi kwikwi wu shiiki yi yee, bɛ gii bɛ yɛɛki wu.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 Bɛniiŋ tɛ̀ dza be bɛɛ bɛ bɔɔŋ bɛ bwi lɛ Jiso le koŋ li bee. Le bɔɔŋ bee bɛ kintutu ŋɛŋ lɛ, be bɛchi be wami be.
15 E traziam-lhe também crianças, para que ele as tocasse; e os discípulos, vendo isso, repreendiam-nos.
16 Se nuuŋ le, Jiso teeŋ bɔɔŋ bɛlu le be ni be bɛɛ, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le, “Gɛɛ yɛɛŋ bɔɔŋ bɛ bwi ni be bɛɛ lɛ mi-i. Nɛ baŋɛ kɛ be kɛ, kifɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ bwɛɛ nuuŋ li bɛniiŋ si bani-i.
16 Mas Jesus, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim os pequeninos e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
17 Ntee beŋ chɛɛŋ le, ɛ wi mɛɛŋ ki fi kɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ si ŋwaŋ wu bwi kɛ, mwɛ tɛ̀ naa mɔɔ lɛ lɛ bumfɔŋ bulu-u kɛ.”
17 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança não entrará nele.
18 Wi wu nyɔŋa wumu bii li Jiso laa, “Wi wu ntiifɛ wu dzeeŋ, fiee fi ŋkɛmi le mfɛ nse ŋkɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ nuuŋ la?”
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Jiso bii li wu laa, “Ɔ teenyi mi le wi wu dzeeŋ kii la? Wi nuuŋ yɛ lu wu nuuŋ wi wu dzeeŋ kɛ. Ɛ nɛɛ Nyɔ kwaa yi nuuŋ wi wu dzeeŋ.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um,
20 Se nuuŋ le, li nto jiŋ li fiee fi ɔ bee ɔ bii li, ɔ kii bɛnchi bɛ tiiti le,
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Mwɛ tuu le, “Bɛnchi bani bɛchu ntɛ̀ mbɛchi kii be fɛ ntɛ̀ mɛɛŋ sɔnɛwi.”
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 Le Jiso woo lɛ, tee li wuu le, “Fiee shɛ fiɛɛ fimumkpaŋ fi ɔ mɛɛŋɔ le ɔ fɛ. Gɛnɛ ɔ kabɛ biee bio bichu, ɔ gachɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ, ɔ se kɛmɛ bulofu liboo, ɔɔ fɛ lɛ, ɔ se biee mi.”
22 E, quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa: vende tudo quanto tens, reparte-
23 Le mwɛ woo lɛ, yi bee wu, kifɛ tɛ kɛmi biee ŋge.
23 Mas, ouvindo ele isso, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Jiso bichɛ wu, tee le, “Fi tɛɛmi ŋge fɛ wi wu biee nuuŋ lɛ lɛ bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
25 Fi fiɛɛ tsɛkɛ fɛ kikuŋ nuuŋ ki lɛ lɛ fiooŋ yi nsara-a yɛki fɛ wi wu kwa nuuŋ lɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ.”
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 Le bɛniiŋ bɛ gii be nuuŋ fe woo lɛ, be biee be bii laa, “Ɛ fi nuuŋ lɛ, noo se naa bo lu?”
26 E os que ouviram isso disseram: Logo, quem pode salvar-se?
27 Jiso se tuu le, “Fiee fi yɛki bɛniiŋ le be fɛ, fi nuuŋ tɛ yaa Nyɔ mfɛru kɛ”.
27 Mas ele respondeu: As
28 Pita tee li wuu le, “Bichɛ ɔ ŋɛŋ, tɛ chinɛ baa biee bisɛŋ, tɛ biki wɛ.”
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ le wi lu kɛ wu chinɛ la we, kɛ kwɛsi, kɛ bɛŋwaani, kɛ tee bee ni, kɛ bɔɔŋ bee kii bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ,
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos pelo Reino de Deus
30 wu nuuŋ tɛ kɛmɛ bɛniiŋ bɛ biee ŋge li ntsɛ wuni, yaa bi wu shɛ kɛ. Ke fɛ nuuŋ li mfi wu bɛɛ li, gii kɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ.”
30 e não haja de receber muito mais neste mundo e, na idade vindoura, a vida eterna.
31 Jiso dza dzɔ bɔɔŋ bee bɛ kintutu bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa bee be waaki yi. Tee li bee le, “Yikɛ yɛɛŋ nɛ woo, tɛ yɛki baa Jɛrosalɛŋ, ke tɛ yɛɛ tɛ bo fe, fiee fichu fi bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ tsɛki kii Ŋwanɛwi bɛ fi kɔchɛ.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do Homem tudo o que pelos profetas foi escrito.
32 Fi fiɛɛ le bɛ gii bɛ nyɛ wu li tsaŋ yi mfo-oŋ, be ni be yɛndi wu, be ni be gaashi wu, be kwiyi wu bɛ budii li bushi-i.
32 Pois há de ser entregue aos gentios e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Be gii be fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ, be wo wu, ke bo jo taa, bo li kwe-e.”
33 e, havendo-
34 Jiso tee lɛ, fi fuumi be, be mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ laa wu tee le la le kɛ, kifɛ fiee fimu tɛ gii fi feti le kiiŋ be ni kɛɛ kɛ.
34 E eles nada disso entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 Le Jiso ni fɛɛshi kitoŋ li ki Jɛriko-o, ɛ kinyɛɛ kimu tɛ̀ shee li ŋgemɛ yi dze-e ki lɛki biee.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Ki woo si kintutu ki bɛniiŋ lɛ kimu kɛti, ki bii laa, “Ɛ la fi kɛti le?”
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Bɛ se tuu li ki-i le ɛ Jiso wu Nasarɛ wu kɛti.
37 E disseram-lhe que Jesus, o Nazareno, passava.
38 Ki se bɛchi ki wɛndi le, “Jiso, ŋwanɛ kini ki mfɔŋ Daafi-i, kɔɔ nɛɛ nshiiŋ bɛ mi.”
38 Então, clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
39 Bɛniiŋ bɛ tɛ̀ giiŋgi limfwe waŋ ki be tee le makɛ. Se nuuŋ le ki tɛ̀ tuu ki mɛɛshi ki waŋ lɛwe ŋge le, “Ŋwanɛ kini ki mfɔŋ Daafi-i, kɔɔ nɛɛ nshiiŋ bɛ mi.”
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Jiso woo leŋ, tee le bɛ yɛɛŋ bɛ ki. Be bɛ bɛ ki, Jiso bii li ki-i laa,
40 Então, Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 “Ɔ wɛki le mfɛ la li wɛ-ɛ?” Mwɛ tuu le, “Taa, fɛrɛ le ŋɛŋ biee.”
41 dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 Jiso se tee li ki-i le, “Ɔ ŋiŋgi biee lɛ. Shéŋ ya yɔɔ gɛɛ li mi-i fɛ yɛɛ lii ya gwiyɛ kituŋ.”
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 Mfwaa mumkpaŋ, nɛɛ lɛ mwɛ bɛchi ŋiŋgi biee. Dza biee Jiso guumɛ lɛki li Nyɔ-ɔ. Bɛniiŋ bɛchu bɛ tɛ̀ nuuŋ fe ŋɛŋ lɛ, be nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ.
43 E logo viu e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.