Lucas 12
asj (ASJ) vs VC
1 Si Jiso tɛ̀ yeti lɛ, bintutu bi bɛniiŋ lɛ tɛ̀ banchi bi bɛɛ li bɛnchuki-i li bɛnchuki-i bi fakini. Bamu denchi bikaa bi bamu. Jiso se dza bɛchi tiiti li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le, “Dzɔɔ yɛɛŋ mfi kii kishee ki Bɛfarasii lɛ ki ti nuuŋ fiee fi biee bi bee bi be ti tiiti chichi, be feti chichi.
1 Enquanto isso, os homens se tinham reunido aos milhares em torno de Jesus, de modo que se atropelavam uns aos outros. Jesus começou a dizer a seus discípulos: Guardai-vos do fermento dos fariseus, que é a hipocrisia.
2 Nɛ kɛɛ le fiee fimu nuuŋ yɛ lu fi bɛ baanyɛ fi nuuŋ fi tɛ yenɛ kɛ. Fiee nuuŋ yɛ lu tɛ fi bɛ nyikɛ fi bɛ nuuŋ tɛ kɛɛ kɛ.
2 Porque não há nada oculto que não venha a descobrir-se, e nada há escondido que não venha a ser conhecido.
3 Nɛ kɛɛ le fiee fichu fi nɛ tiiti butuu fiɛɛ fi bɛ gii bɛ woo fɛnshaaŋ. Fiee fichu fi nɛ shiiŋ nɛ bɛŋi kigoo nɛ tsuundi lɛ munyiikɔɔ li, bɛ gii bɛ dzaaŋ fɛ kigɔ ki yi-ih.
3 Pois o que dissestes às escuras será dito à luz; e o que falastes ao ouvido, nos quartos, será publicado de cima dos telhados.
4 Nsáŋ yɛŋ, ntiitɔɔ li be-eŋ le, kiiŋ nɛ ni nɛ chɛndi bɛniiŋ bɛ wuu nyaŋ yi li bwiiŋ kwaa, be se tɛ tuu le be fɛ fiee fimu kɛ.
4 Digo-vos a vós, meus amigos: não tenhais medo daqueles que matam o corpo e depois disto nada mais podem fazer.
5 Ŋgii ntee beŋ wi wu nɛ nuuŋ nɛ chɛŋ. Chɛŋ yɛɛŋ nuuŋ Nyɔ kifɛ ɛ yi yi kɛmi buŋga bu yi nuuŋ yi wo wi yi tuu yi lɔŋ mwɛ fɛ wi wu duti nyimu siŋ. Ntiitɔɔ beŋ chɛɛŋ le ɛ yi kwaa yi nɛ nuuŋ nɛ chɛŋ.
5 Mostrar-vos-ei a quem deveis temer: temei àquele que, depois de matar, tem poder de lançar no inferno; sim, eu vo-lo digo: temei a este.
6 Ɛ nɛɛ munchaandi muntiinu mu bɛ ti kabini li munini mumfɛɛntu ni? Se nuuŋ le, finchaandi fimumkpaŋ nuuŋ yɛ mɔɔ lu fi Nyɔ ti daayi lɛ fi-i kɛ.
6 Não se vendem cinco pardais por dois asses? E, entretanto, nem um só deles passa despercebido diante de Deus.
7 Li be-eŋ, Nyɔ fa yɛ yi chichi yi nuuŋ beŋ li fa. Kiiŋ nɛ ni nɛ chɛndi kɛ. Nɛ yaa baa munchaandi kiŋga ŋge.
7 Até os cabelos da vossa cabeça estão todos contados. Não temais, pois. Mais valor tendes vós do que numerosos pardais.
8 Ntuu ntee li be-eŋ le, wi kwikwi wu beŋ lɛ bɛniiŋ lii le kii mi, kɛ Ŋwanɛwi gii beŋ tɛ li bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ limfwe le kii wu.
8 Digo-vos: todo o que me reconhecer diante dos homens, também o Filho do Homem o reconhecerá diante dos anjos de Deus;
9 Se nuuŋ le, ɛ wi faaŋ mi li bɛniiŋ li limfwe, kɛ ŋgii faaŋ tɛ mwɛ lɛ bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ lɛnti.
9 mas quem me negar diante dos homens será negado diante dos anjos de Deus.
10 Fi se tuu fi nuuŋ le, Nyɔ nuuŋ yi feeki jɛ́ yi bifi chichi yi wi tiiti kii Ŋwanɛwi, se nuuŋ le, Nyɔ nuuŋ tɛ naa feeki jɛ yi bifi yi wi tiiti kii Fiana yi Waaŋ kɛ.
10 Todo aquele que tiver falado contra o Filho do Homem obterá perdão, mas aquele que tiver blasfemado contra o Espírito Santo não alcançará perdão.
11 Mfi wu bɛ kɔɔ beŋ bɛ gɛɛŋ bɛ beŋ li yíh yi lɛkɛ li Nyɔ-ɔ, mɔɔ nuuŋ li bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ lɛ limfwe, mɔɔ nuuŋ li bɛniiŋ bɛ kɛmi buŋga bu nsawuu limfwe, le be gɛɛŋ be saa beŋ, kiiŋ nɛ ni nɛ buki kii fiee fi nɛ gii nɛ gɛɛŋ nɛ ku kɛ, mɔɔ nuuŋ ntefu kɛ,
11 Quando, porém, vos levarem às sinagogas, perante os magistrados e as autoridades, não vos preocupeis com o que haveis de falar em vossa defesa,
12 kifɛ Fiana yi Waaŋ gii yi tifi beŋ fiee fi nɛ gii nɛ tee li mfi wulu.”
12 porque o Espírito Santo vos inspirará naquela hora o que deveis dizer.
13 Si Jiso tɛ̀ tiifi bɔɔŋ bee bɛ kintutu lɛ, wi wumu li kimbanchɛ kilu se dza tee li wuu le, “Wi wu ntiifɛ, tee li ŋwaanɛŋ le gatɛ bishɛyɛ bi tɛɛ wu nyɛ bieŋ.”
13 Disse-lhe então alguém do meio do povo: Mestre, dize a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 Jiso se bii li wuu laa, “Nyuŋ, ɛ noo wu gɛɛ mi le ni le ni nuuŋ kinsondinɛ bɛnsa kinɛ, ntuu ŋgatini mɔɔ bishɛyɛ binɛ?”
14 Jesus respondeu-lhe: Meu amigo, quem me constituiu juiz ou árbitro entre vós?
15 Si tɛ̀ bii lɛ, biee tee li wi kwikwi le, “Bɔsɛ yɛɛŋ yi nɛ dzɔɔ mfi le, kiiŋ lii ni yi yɛchi beŋ li biee li kɛ, kifɛ ntsɛ wu wi ti nuuŋ yɛ kii biee bi mwɛ kɛmi kɛ, mɔɔ mwɛ loo niŋ le.”
15 E disse então ao povo: Guardai-vos escrupulosamente de toda a avareza, porque a vida de um homem, ainda que ele esteja na abundância, não depende de suas riquezas.
16 Le tee lɛ, biee wa ŋgaŋgaa chini le, “Wi wu biee wumu tɛ̀ kɛmi wɛ wee wu biee tɛ̀ dzɔɔŋ lu ŋge.
16 E propôs-lhe esta parábola: Havia um homem rico cujos campos produziam muito.
17 Se bɛchi beechi lɛ wuu shéŋ laa gii geeŋ le? Laa gii se gɛɛ bijinɛ biee fɛŋ le?
17 E ele refletia consigo: Que farei? Porque não tenho onde recolher a minha colheita.
18 Se dzɔ ntaŋ lɛ wuu shéŋ le, ‘Fiiŋ fiee fi ŋgii mfɛ: Ŋgii nsaa bigɔɔnu bieŋ, ŋkaari mgbɛŋɛ bi, nse ŋgɛɛ bijinɛ bɛ biee bieŋ lu bichu.
18 Disse então ele: Farei o seguinte: derrubarei os meus celeiros e construirei maiores; neles recolherei toda a minha colheita e os meus bens.
19 Ke mi mfɛ lɛ, nse ntuu ntee li yi yɛ-ɛŋ le mi ŋ'wɛ wi wu kishi. Ŋkɛmɔɔ biee bi ŋgii ni njii li biya-a ŋgee li. Mɛɛŋ yɛ ntuu ni mbuki kɛ. Ŋgii ni njii ŋ'wundi ŋ'wuki bujɔŋ.’
19 E direi à minha alma: ó minha alma, tens muitos bens em depósito para muitíssimos anos; descansa, come, bebe e regala-te.
20 Si tɛ nachi lɛ, Nyɔ se teeŋ wu le, ‘Kibere kini! Butuu bu bɛŋ buni ŋgii ŋkaari mfi ntsɛ wa. Biee bichu bi ɔ nachɛ ɔ gɛɛ bini gii bi to bi noo lɛ?’”
20 Deus, porém, lhe disse: Insensato! Nesta noite ainda exigirão de ti a tua alma. E as coisas, que ajuntaste, de quem serão?
21 Le Jiso tee lɛ, biee kweeŋ le, “Ɛ nɛɛ lɛ si fi gii fi nuuŋ li wi kwikwi wu banchɛ bulofu li yi yee li se tɛ kɛmɛ bulofu lɛ kimbɛ ki Nyɔ-ɔ kɛ.”
21 Assim acontece ao homem que entesoura para si mesmo e não é rico para Deus.
22 Jiso tuu dza kweeŋ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Kiiŋ nɛ ni nɛ buki yi kii ntsɛ wunɛ laa nɛ gii nɛ ji la, mɔɔ laa nɛ gii nɛ lii la le kɛ.
22 Jesus voltou-se então para seus discípulos: Portanto vos digo: não andeis preocupados com a vossa vida, pelo que haveis de comer; nem com o vosso corpo, pelo que haveis de vestir.
23 Nɛ kɛɛ le ntsɛ wu wi yɛki biee bijɛ, yi yi wi yɛki ndú.
23 A vida vale mais do que o sustento e o corpo mais do que as vestes.
24 Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ bigɔ, bi ti fiee tɔyi yɛ kɛ se bo ŋ'wechɛ. Bi ti kɛmi yɛ bɛ sambwa bɛ kichɛ biee lu, kɛ dɛɛ kɛ. Nyɔ se nyɛki nɛɛ bi bichu. Nɛ kii yɛ le nɛ yɛki baa muniiŋ kɛ ni?
24 Considerai os corvos: eles não semeiam, nem ceifam, nem têm despensa, nem celeiro; entretanto, Deus os sustenta. Quanto mais valeis vós do que eles?
25 Ɛ noo lɛ be-eŋ lɛnti wu buki yi, wu nuuŋ tondɛ mfi mumkpaŋ li ntsɛ we-e?
25 Mas qual de vós, por mais que se preocupe, pode acrescentar um só côvado à duração de sua vida?
26 Ɛ nuuŋ nɛ tɛ fɛ mɔɔ nuuŋ fi niiŋ fini kɛ, ɛ la fi fɛ nɛ buki yi yinɛ kii biee bimu?
26 Se vós, pois, não podeis fazer nem as mínimas coisas, por que estais preocupados com as outras?
27 Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ si bɛflaaba ti kuu be nuuŋ. Bɛflaaba ti nindi yɛ, kɛ le be taa ndú kii yi yi be kɛ. Nɛɛ lɛ, ntee beŋ le mɔɔ nuuŋ Mfɔŋ Salimu, li bunɔŋa bwee buchu bu tɛ kɛmi, ti mɛɛŋɔ saa ki chuumɛ kɛ yi yee bɛ ndú le kɔchɛ bujɔɔŋ bu flaaba wumu-u kɛ.
27 Considerai os lírios, como crescem; não fiam, nem tecem. Contudo, digo-vos: nem Salomão em toda a sua glória jamais se vestiu como um deles.
28 Ɛ Nyɔ ti chuumini kitɔɔ ki kuu libuka, kitɔɔ ki kuu bɛŋ, ɛ bo fwaa bɛ kukɛ ki fɛtaaŋ, yi gii se lee ki chuumɛ kɛ beŋ bɛ ndú yi yaa ki ni? Hooo beŋ bɛniiŋ bɛ kɛmi kimbeenchɛ kintɛŋ bani!
28 Se Deus, portanto, veste assim a erva que hoje está no campo e amanhã se lança ao fogo, quanto mais a vós, homens de fé pequenina!
29 Fi se fiɛɛ le kiiŋ nɛ ni nɛ buki yi kii fiee fi nɛ gii nɛ ji bɛ fi nɛ gii nɛ woŋ kɛ,
29 Não vos inquieteis com o que haveis de comer ou beber; e não andeis com vãs preocupações.
30 kifɛ bini biee beechi nɛɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ li nshɛ-ɛ bɛ kii yɛ Nyɔ kɛ. Nɛ kɛɛ le Baa wunɛ kiiɔ le nɛ wɛki baa biee bini bichu.
30 Porque os homens do mundo é que se preocupam com todas estas coisas. Mas vosso Pai bem sabe que precisais de tudo isso.
31 Gɛɛ yɛɛŋ bufii bunɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ kwɛ, yi se tuu yi ni yi nyɛɛ biee bini bichu li be-eŋ.
31 Buscai antes o Reino de Deus e a sua justiça e todas estas coisas vos serão dadas por acréscimo.
32 Kintutu keŋ si nɛ sendɛ ni, nɛ chɛŋ kɛ yɛɛŋ fiee kɛ, kifɛ Nyɔ yi nuuŋ Baa wunɛ tsaa yɛ le yi nyɛ bumfɔŋ bwee li be-eŋ.
32 Não temais, pequeno rebanho, porque foi do agrado de vosso Pai dar-vos o Reino.
33 Kabɛ yɛɛŋ biee bi nɛ kɛmi, nɛ nyɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ. Nɛ bichɛ bɛbabi bɛ kwa-a bɛnɛ bɛ nuuŋ tɛ gaamɛ kɛ, nɛ kichi yɛɛŋ bulofu bunɛ nuuŋ liboo, fɛ bu nuuŋ tɛ naa ma kɛ, fɛ wih nuuŋ tɛ bo fe kɛ, mɔɔ le mun'yoo yoo kɛ.
33 Vendei o que possuís e dai esmolas; fazei para vós bolsas que não se gastam, um tesouro inesgotável nos céus, aonde não chega o ladrão e a traça não o destrói.
34 Nɛ ni nɛ kii le fɛ wi kiri bulofu bwee fe, ɛ nɛɛ fe fɛ shéŋ yee gii yi ni yi nuuŋ.
34 Pois onde estiver o vosso tesouro, ali estará também o vosso coração.
35 Kanɛ yɛɛŋ bitsaa binɛ, nɛ tɔŋ bɛlambo nɛ ni nɛ lemi nɛ tɛŋgi nimɛ,
35 Estejam cingidos os vossos rins e acesas as vossas lâmpadas.
36 si bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ bɛ tɛŋgi te kikoo wube wu karisi lɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ. Ke wu kaari wu bɛ wu koŋ kigoo, be gwiyɛ le lɛ.
36 Sede semelhantes a homens que esperam o seu senhor, ao voltar de uma festa, para que, quando vier e bater à porta, logo lha abram.
37 Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa gii ki nuuŋ ki bɔɔŋ bɛ nimɛ bɛ te kikoo wube gii ke wu fɛsi ŋɛŋ si be nuuŋ we be tɛŋgi wu. Ntee li be-eŋ chɛɛŋ le, gii kɛnchi ndú kaŋ li tiŋ, be se shee yɛ fɛkwiiŋ, bɛ se bɛ bɛ bijɛ gachɛ be.
37 Bem-aventurados os servos a quem o senhor achar vigiando, quando vier! Em verdade vos digo: cingir-se-á, fá-los-á sentar à mesa e servi-los-á.
38 Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa gii ki nuuŋ ki bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ fɛ wu fɛsi wu chiiŋ be, be tɛŋgi wu butuu ntaaŋ mɔɔ nuuŋ lɛ ŋwori.
38 Se vier na segunda ou se vier na terceira vigília e os achar vigilantes, felizes daqueles servos!
39 Nɛ kɛɛ le ɛ te yih kii mfi wu wih gii bɛ, kɛ gii ni kiichi. Nuuŋ tɛ chinɛ le bɛ bondɛ yih ye kɛ.
39 Sabei, porém, isto: se o senhor soubesse a que hora viria o ladrão, vigiaria sem dúvida e não deixaria forçar a sua casa.
40 Mɔɔ beŋ tɛ, nɛ kɛmi le nɛ ni nɛ tɛŋgi, kifɛ Ŋwanɛwi gii naa kaari bɛ nuuŋ li mfi wu nɛ kii yɛ kɛ-ɛ.”
40 Estai, pois, preparados, porque, à hora em que não pensais, virá o Filho do Homem.
41 Pita se dza bii li wuu laa, “Taa, ɔ wa ŋgaŋgaa chini nuuŋ li bee li, mɔɔ li bɛniiŋ bɛchu-u le?”
41 Disse-lhe Pedro: Senhor, propões esta parábola só a nós ou também a todos?
42 Taa se tuu le, “Ŋwaŋ wu nimɛ wu nuuŋ tsaaŋ wu kɛmi bufii se nuuŋ wu la? Ɛ nɛɛ wɛɛ wu te kikoo we gɛɛ le ni kiichi yih ye, le ke mfi kɔchɛ se nyɛ biee bijɛ li bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ lɛ mfi lɛ wa ni?
42 O Senhor replicou: Qual é o administrador sábio e fiel que o senhor estabelecerá sobre os seus operários para lhes dar a seu tempo a sua medida de trigo?
43 Kinɛɛtinɛ kinɔŋa gii ki nuuŋ ki ŋwanɛ nimɛ wu te kikoo we gii ke wu bɛ ŋɛŋ ɛ wu fɛ nimɛ tsaaŋ si bee gɛɛ.
43 Feliz daquele servo que o senhor achar procedendo assim, quando vier!
44 Ntee beŋ chɛɛŋ le te kikoo we gii bɛ yɛɛki wu ni bichi lɛ biee biee bichu-u.
44 Em verdade vos digo: confiar-lhe-á todos os seus bens.
45 Se nuuŋ le, ɛ ŋwaŋ wu nimɛ wulu dza wu tuu wu tee li yi yee li le, ‘Te Kikoo wɛŋ nuuŋ tɛ bɛ tsɛkɛ kɛ,’ wu bɛchi tuu tuki bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ bɛ buniŋ mɔɔ bɛ bukɛɛŋ, jii biee tuu wundi biee bi keeti wu,
45 Mas, se o tal administrador imaginar consigo: Meu senhor tardará a vir, e começar a espancar os servos e as servas, a comer, a beber e a embriagar-se,
46 te kikoo wu ŋwanɛ nimɛ wɛ gii taa bɛ nuuŋ jobɛ chi tɛ beechi yɛ kɛ, mɔɔ mfi wu tɛ gii kii yɛ kɛ. Gii ke wu fɛsi lɛ, gii wachɛ ŋwaŋ wu nimɛ wulu-u, tuumi wu gɛɛŋ chiiŋ nuuŋ bɛniiŋ bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ kɛ.
46 o senhor daquele servo virá no dia em que não o esperar e na hora em que ele não pensar, e o despedirá e o mandará ao destino dos infiéis.
47 Ŋwaŋ wu nimɛ wu kii fiee fi te kikoo we wɛki le fɛ, mɛɛŋ nachɛ kɛ le ni feti kɛ, kɛ bɛ gii bɛ fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ ŋge
47 O servo que, apesar de conhecer a vontade de seu senhor, nada preparou e lhe desobedeceu será açoitado com numerosos golpes.
48 Ŋwaŋ wu nimɛ wu kii yɛ fiee fi te kikoo we wɛki le fɛ kɛ, ɛ wu fɛ fiee fi bɛ nuuŋ bɛ fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ ŋge, kɛ bɛ gii bɛ fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ niiŋ kwaa. Wi wu bɛ nyɛ biee li wuu ŋge, kɛ bɛ gii bɛ fi ŋge li wuu. Wi wu bɛ gɛɛ biee li tsaŋ yee li ŋge, bɛ gii bɛ bii ŋge li wuu.”
48 Mas aquele que, ignorando a vontade de seu senhor, fizer coisas repreensíveis será açoitado com poucos golpes. Porque, a quem muito se deu, muito se exigirá. Quanto mais se confiar a alguém, dele mais se há de exigir.
49 Jiso se tuu tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le, “Mi mbɛɛɔ le ŋkukɛ nuuŋ wi li nshɛ yini. Bɛ dzɔɔ le wu duti wɛ kituŋ.
49 Eu vim lançar fogo à terra, e que tenho eu a desejar se ele já está aceso?
50 Ŋkɛmɔɔ ŋwaani ŋgɛ wu mkpaaŋ wumu le nlɛ li wuu, shéŋ yɛŋ gii yi fufɛ nuuŋ nɛɛ mfi wu mi nlɛ li wuu.
50 Mas devo ser batizado num batismo; e quanto anseio até que ele se cumpra!
51 Nɛ beechi le mi mbɛ nuuŋ bɛ mbɛɛŋgii li nshɛ yini-i ni? Wohoo, nɛ kɛɛ le mi mbɛɛɔ nuuŋ bɛ buga.
51 Julgais que vim trazer paz à terra? Não, digo-vos, mas separação.
52 Mbɛɛchɛ li mfi wuni ŋgɛnu limfwe, yih yi kɛmi bɛniiŋ bɛtiinu gii yi gatɛ. Bɛniiŋ bɛ bɛtɛɛtu gii be gatɛ bɛ bɛfɛ, bɛ bɛfɛ se gatɛ bɛ bɛtɛɛtu.
52 Pois de ora em diante haverá numa mesma casa cinco pessoas divididas, três contra duas, e duas contra três;
53 Te ŋwaŋ gii gatɛ bee ŋwani wu nyuŋ, ŋwaŋ wu nyuŋ se gatɛ bee tee. Ni ŋwaŋ gatɛ bee ŋwani wu kwɛɛŋ ŋwaakwɛɛŋ se gatɛ bee ni. Ni nyuŋ gii gatɛ bee kwɛɛ ŋwani, kwɛɛ ŋwaŋ se gatɛ bee ni nyumi.”
53 estarão divididos: o pai contra o filho, e o filho contra o pai; a mãe contra a filha, e a filha contra a mãe; a sogra contra a nora, e a nora contra a sogra.
54 Jiso kɔɔ tee li kimbanchɛ ki bɛniiŋ lɛ le, “Mfi wu nɛ ŋɛŋ si kikuŋ yɛki kimbɛ ki jobɛ sechi, nɛ tuu nɛ tee le, ‘Dzaŋ gii yi we.’ Yi se biee yi we.
54 Dizia ainda ao povo: Quando vedes levantar-se uma nuvem no poente, logo dizeis: Aí vem chuva. E assim sucede.
55 Ɛ nɛ ŋɛŋ tɛ si mfiee fɛɛti nuuŋ kimbɛ litɛ, nɛ tuu nɛ kweeŋ le, ‘Kiyubɛ ki kinɔŋa gii ki nuuŋ lu.’ Ki se nuuŋ lu.
55 Quando vedes soprar o vento do sul, dizeis: Haverá calor. E assim acontece.
56 Beŋ bɛniiŋ bɛ nimi-i bani, si nɛ bichi kiboo bɛ nshɛ nɛ tuu nɛ kii si kikuuŋ gii ki nuuŋ lɛ, nɛ se tɛ kɛɛ tɛ biee bi Nyɔ doonchi li mfi wuni kɛ ni?
56 Hipócritas! Sabeis distinguir os aspectos do céu e da terra; como, pois, não sabeis reconhecer o tempo presente?
57 Nuuŋ nɛ tɛ beechɛ fiee fi tsaaŋ fi nuuŋ nɛ ni nɛ sɛki ni?
57 Por que também não julgais por vós mesmos o que é justo?
58 Ɛ wi dzɔ wɛ giiŋgi bɛ wɛ li yih yi nsa-a, ɔ gwenɛ le nɛɛ wu nɛ nachɛ nɛ mɛɛŋ lɛ dze, kii ni chee wɛ gɛɛŋ nyɛ wɛ li tsaŋ yi wi wu sɛki bɛnsa-a, tuu nyɛ wɛ li tsaŋ yi bɛniiŋ bɛ nchi-i, be se fa wɛ li yih yi ncha-a.
58 Ora, quando fores com o teu adversário ao magistrado, faze o possível para entrar em acordo com ele pelo caminho, a fim de que ele te não arraste ao juiz, e o juiz te entregue ao executor, e o executor te ponha na prisão.
59 Ntee wɛ le ɔ nuuŋ tɛ bo lu fuki fɛɔ mɛɛshi ɔ sooŋ finini fichu fi bɛ wɛki nsiŋ kɛ.”
59 Digo-te: não sairás dali, até pagares o último centavo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.