Lucas 12
asj (ASJ) vs NAA
1 Si Jiso tɛ̀ yeti lɛ, bintutu bi bɛniiŋ lɛ tɛ̀ banchi bi bɛɛ li bɛnchuki-i li bɛnchuki-i bi fakini. Bamu denchi bikaa bi bamu. Jiso se dza bɛchi tiiti li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le, “Dzɔɔ yɛɛŋ mfi kii kishee ki Bɛfarasii lɛ ki ti nuuŋ fiee fi biee bi bee bi be ti tiiti chichi, be feti chichi.
1 Visto que milhares de pessoas se aglomeraram, a ponto de se atropelarem umas às outras, Jesus começou a dizer, antes de tudo, aos seus discípulos:
2 Nɛ kɛɛ le fiee fimu nuuŋ yɛ lu fi bɛ baanyɛ fi nuuŋ fi tɛ yenɛ kɛ. Fiee nuuŋ yɛ lu tɛ fi bɛ nyikɛ fi bɛ nuuŋ tɛ kɛɛ kɛ.
2 Não há nada encoberto que não venha a ser revelado, nem oculto que não venha a ser conhecido.
3 Nɛ kɛɛ le fiee fichu fi nɛ tiiti butuu fiɛɛ fi bɛ gii bɛ woo fɛnshaaŋ. Fiee fichu fi nɛ shiiŋ nɛ bɛŋi kigoo nɛ tsuundi lɛ munyiikɔɔ li, bɛ gii bɛ dzaaŋ fɛ kigɔ ki yi-ih.
3 Porque tudo o que vocês disseram às escuras será ouvido em plena luz; e o que disseram ao pé do ouvido no interior da casa será proclamado dos telhados.
4 Nsáŋ yɛŋ, ntiitɔɔ li be-eŋ le, kiiŋ nɛ ni nɛ chɛndi bɛniiŋ bɛ wuu nyaŋ yi li bwiiŋ kwaa, be se tɛ tuu le be fɛ fiee fimu kɛ.
4 — Digo a vocês, meus amigos: não temam os que matam o corpo e, depois disso, nada mais podem fazer.
5 Ŋgii ntee beŋ wi wu nɛ nuuŋ nɛ chɛŋ. Chɛŋ yɛɛŋ nuuŋ Nyɔ kifɛ ɛ yi yi kɛmi buŋga bu yi nuuŋ yi wo wi yi tuu yi lɔŋ mwɛ fɛ wi wu duti nyimu siŋ. Ntiitɔɔ beŋ chɛɛŋ le ɛ yi kwaa yi nɛ nuuŋ nɛ chɛŋ.
5 Eu, porém, vou mostrar a quem vocês devem temer: temam aquele que, depois de matar, tem poder para lançar no inferno. Sim, digo que a esse vocês devem temer.
6 Ɛ nɛɛ munchaandi muntiinu mu bɛ ti kabini li munini mumfɛɛntu ni? Se nuuŋ le, finchaandi fimumkpaŋ nuuŋ yɛ mɔɔ lu fi Nyɔ ti daayi lɛ fi-i kɛ.
6 — Não se vendem cinco pardais por duas moedinhas? Entretanto, Deus não se esquece de nenhum deles.
7 Li be-eŋ, Nyɔ fa yɛ yi chichi yi nuuŋ beŋ li fa. Kiiŋ nɛ ni nɛ chɛndi kɛ. Nɛ yaa baa munchaandi kiŋga ŋge.
7 Até os cabelos da cabeça de vocês estão todos contados. Não temam! Vocês valem bem mais do que muitos pardais.
8 Ntuu ntee li be-eŋ le, wi kwikwi wu beŋ lɛ bɛniiŋ lii le kii mi, kɛ Ŋwanɛwi gii beŋ tɛ li bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ limfwe le kii wu.
8 — Digo mais a vocês: todo aquele que me confessar diante dos outros, também o Filho do Homem o confessará diante dos anjos de Deus;
9 Se nuuŋ le, ɛ wi faaŋ mi li bɛniiŋ li limfwe, kɛ ŋgii faaŋ tɛ mwɛ lɛ bɛnchindaa bɛ Nyɔ-ɔ lɛnti.
9 mas o que me negar diante das pessoas será negado diante dos anjos de Deus.
10 Fi se tuu fi nuuŋ le, Nyɔ nuuŋ yi feeki jɛ́ yi bifi chichi yi wi tiiti kii Ŋwanɛwi, se nuuŋ le, Nyɔ nuuŋ tɛ naa feeki jɛ yi bifi yi wi tiiti kii Fiana yi Waaŋ kɛ.
10 Todo aquele que disser uma palavra contra o Filho do Homem, isso lhe será perdoado; mas, para o que blasfemar contra o Espírito Santo, não haverá perdão.
11 Mfi wu bɛ kɔɔ beŋ bɛ gɛɛŋ bɛ beŋ li yíh yi lɛkɛ li Nyɔ-ɔ, mɔɔ nuuŋ li bɛniiŋ bɛ sɛki kwɛɛŋ lɛ limfwe, mɔɔ nuuŋ li bɛniiŋ bɛ kɛmi buŋga bu nsawuu limfwe, le be gɛɛŋ be saa beŋ, kiiŋ nɛ ni nɛ buki kii fiee fi nɛ gii nɛ gɛɛŋ nɛ ku kɛ, mɔɔ nuuŋ ntefu kɛ,
11 — Quando levarem vocês às sinagogas ou à presença de governadores e autoridades, não se preocupem quanto à maneira como irão responder, nem quanto às coisas que tiverem de falar.
12 kifɛ Fiana yi Waaŋ gii yi tifi beŋ fiee fi nɛ gii nɛ tee li mfi wulu.”
12 Porque o Espírito Santo lhes ensinará, naquela mesma hora, as coisas que vocês devem dizer.
13 Si Jiso tɛ̀ tiifi bɔɔŋ bee bɛ kintutu lɛ, wi wumu li kimbanchɛ kilu se dza tee li wuu le, “Wi wu ntiifɛ, tee li ŋwaanɛŋ le gatɛ bishɛyɛ bi tɛɛ wu nyɛ bieŋ.”
13 Nesse ponto, um homem que estava no meio da multidão disse a Jesus: — Mestre, diga a meu irmão que reparta comigo a herança.
14 Jiso se bii li wuu laa, “Nyuŋ, ɛ noo wu gɛɛ mi le ni le ni nuuŋ kinsondinɛ bɛnsa kinɛ, ntuu ŋgatini mɔɔ bishɛyɛ binɛ?”
14 Mas Jesus lhe respondeu:
15 Si tɛ̀ bii lɛ, biee tee li wi kwikwi le, “Bɔsɛ yɛɛŋ yi nɛ dzɔɔ mfi le, kiiŋ lii ni yi yɛchi beŋ li biee li kɛ, kifɛ ntsɛ wu wi ti nuuŋ yɛ kii biee bi mwɛ kɛmi kɛ, mɔɔ mwɛ loo niŋ le.”
15 Então lhes recomendou:
16 Le tee lɛ, biee wa ŋgaŋgaa chini le, “Wi wu biee wumu tɛ̀ kɛmi wɛ wee wu biee tɛ̀ dzɔɔŋ lu ŋge.
16 E Jesus lhes contou ainda uma parábola, dizendo:
17 Se bɛchi beechi lɛ wuu shéŋ laa gii geeŋ le? Laa gii se gɛɛ bijinɛ biee fɛŋ le?
17 Então ele começou a pensar: “Que farei, pois não tenho onde armazenar a minha colheita?”
18 Se dzɔ ntaŋ lɛ wuu shéŋ le, ‘Fiiŋ fiee fi ŋgii mfɛ: Ŋgii nsaa bigɔɔnu bieŋ, ŋkaari mgbɛŋɛ bi, nse ŋgɛɛ bijinɛ bɛ biee bieŋ lu bichu.
18 Até que disse: “Já sei! Destruirei os meus celeiros, construirei outros maiores e aí armazenarei todo o meu produto e todos os meus bens.
19 Ke mi mfɛ lɛ, nse ntuu ntee li yi yɛ-ɛŋ le mi ŋ'wɛ wi wu kishi. Ŋkɛmɔɔ biee bi ŋgii ni njii li biya-a ŋgee li. Mɛɛŋ yɛ ntuu ni mbuki kɛ. Ŋgii ni njii ŋ'wundi ŋ'wuki bujɔŋ.’
19 Então direi à minha alma: ‘Você tem em depósito muitos bens para muitos anos; descanse, coma, beba e aproveite a vida.’”
20 Si tɛ nachi lɛ, Nyɔ se teeŋ wu le, ‘Kibere kini! Butuu bu bɛŋ buni ŋgii ŋkaari mfi ntsɛ wa. Biee bichu bi ɔ nachɛ ɔ gɛɛ bini gii bi to bi noo lɛ?’”
20 Mas Deus lhe disse: “Louco! Esta noite lhe pedirão a sua alma; e o que você tem preparado, para quem será?”
21 Le Jiso tee lɛ, biee kweeŋ le, “Ɛ nɛɛ lɛ si fi gii fi nuuŋ li wi kwikwi wu banchɛ bulofu li yi yee li se tɛ kɛmɛ bulofu lɛ kimbɛ ki Nyɔ-ɔ kɛ.”
21 — Assim é o que ajunta tesouros para si mesmo, mas não é rico para com Deus.
22 Jiso tuu dza kweeŋ li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Kiiŋ nɛ ni nɛ buki yi kii ntsɛ wunɛ laa nɛ gii nɛ ji la, mɔɔ laa nɛ gii nɛ lii la le kɛ.
22 A seguir, Jesus se dirigiu aos seus discípulos, dizendo:
23 Nɛ kɛɛ le ntsɛ wu wi yɛki biee bijɛ, yi yi wi yɛki ndú.
23 Porque a vida é mais do que o alimento, e o corpo, mais do que as roupas.
24 Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ bigɔ, bi ti fiee tɔyi yɛ kɛ se bo ŋ'wechɛ. Bi ti kɛmi yɛ bɛ sambwa bɛ kichɛ biee lu, kɛ dɛɛ kɛ. Nyɔ se nyɛki nɛɛ bi bichu. Nɛ kii yɛ le nɛ yɛki baa muniiŋ kɛ ni?
24 Observem os corvos, que não semeiam, não colhem, não têm despensa nem celeiros; contudo, Deus os sustenta. Vocês valem muito mais do que as aves!
25 Ɛ noo lɛ be-eŋ lɛnti wu buki yi, wu nuuŋ tondɛ mfi mumkpaŋ li ntsɛ we-e?
25 Quem de vocês, por mais que se preocupe, pode acrescentar um côvado ao curso da sua vida?
26 Ɛ nuuŋ nɛ tɛ fɛ mɔɔ nuuŋ fi niiŋ fini kɛ, ɛ la fi fɛ nɛ buki yi yinɛ kii biee bimu?
26 Portanto, se não podem fazer nada quanto às coisas mínimas, por que se preocupam com as outras?
27 Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ si bɛflaaba ti kuu be nuuŋ. Bɛflaaba ti nindi yɛ, kɛ le be taa ndú kii yi yi be kɛ. Nɛɛ lɛ, ntee beŋ le mɔɔ nuuŋ Mfɔŋ Salimu, li bunɔŋa bwee buchu bu tɛ kɛmi, ti mɛɛŋɔ saa ki chuumɛ kɛ yi yee bɛ ndú le kɔchɛ bujɔɔŋ bu flaaba wumu-u kɛ.
27 Observem como crescem os lírios: eles não trabalham, nem fiam. Eu, porém, afirmo a vocês que nem Salomão, em toda a sua glória, se vestiu como qualquer deles.
28 Ɛ Nyɔ ti chuumini kitɔɔ ki kuu libuka, kitɔɔ ki kuu bɛŋ, ɛ bo fwaa bɛ kukɛ ki fɛtaaŋ, yi gii se lee ki chuumɛ kɛ beŋ bɛ ndú yi yaa ki ni? Hooo beŋ bɛniiŋ bɛ kɛmi kimbeenchɛ kintɛŋ bani!
28 Ora, se Deus veste assim a erva que hoje está no campo e amanhã é lançada no forno, muito mais fará por vocês, homens de pequena fé!
29 Fi se fiɛɛ le kiiŋ nɛ ni nɛ buki yi kii fiee fi nɛ gii nɛ ji bɛ fi nɛ gii nɛ woŋ kɛ,
29 Portanto, não fiquem perguntando o que irão comer ou beber e não fiquem preocupados com isso.
30 kifɛ bini biee beechi nɛɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ li nshɛ-ɛ bɛ kii yɛ Nyɔ kɛ. Nɛ kɛɛ le Baa wunɛ kiiɔ le nɛ wɛki baa biee bini bichu.
30 Porque os gentios de todo o mundo é que procuram estas coisas; mas o Pai de vocês sabe que vocês precisam delas.
31 Gɛɛ yɛɛŋ bufii bunɛ li bumfɔŋ bu Nyɔ-ɔ kwɛ, yi se tuu yi ni yi nyɛɛ biee bini bichu li be-eŋ.
31 Busquem, antes de tudo, o seu Reino, e estas coisas lhes serão acrescentadas.
32 Kintutu keŋ si nɛ sendɛ ni, nɛ chɛŋ kɛ yɛɛŋ fiee kɛ, kifɛ Nyɔ yi nuuŋ Baa wunɛ tsaa yɛ le yi nyɛ bumfɔŋ bwee li be-eŋ.
32 — Não tenha medo, ó pequenino rebanho; porque o Pai de vocês se agradou em dar-lhes o seu Reino.
33 Kabɛ yɛɛŋ biee bi nɛ kɛmi, nɛ nyɛ kwa wulu li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ. Nɛ bichɛ bɛbabi bɛ kwa-a bɛnɛ bɛ nuuŋ tɛ gaamɛ kɛ, nɛ kichi yɛɛŋ bulofu bunɛ nuuŋ liboo, fɛ bu nuuŋ tɛ naa ma kɛ, fɛ wih nuuŋ tɛ bo fe kɛ, mɔɔ le mun'yoo yoo kɛ.
33 Vendam os seus bens e deem esmola; façam para vocês mesmos bolsas que não desgastem, tesouro inesgotável nos céus, onde o ladrão não chega, nem a traça corrói,
34 Nɛ ni nɛ kii le fɛ wi kiri bulofu bwee fe, ɛ nɛɛ fe fɛ shéŋ yee gii yi ni yi nuuŋ.
34 porque, onde estiver o tesouro de vocês, aí estará também o seu coração.
35 Kanɛ yɛɛŋ bitsaa binɛ, nɛ tɔŋ bɛlambo nɛ ni nɛ lemi nɛ tɛŋgi nimɛ,
35 — Estejam preparados, com o corpo cingido e as lamparinas acesas.
36 si bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ bɛ tɛŋgi te kikoo wube wu karisi lɛ tsɔnɔ chi bugoo lɛ. Ke wu kaari wu bɛ wu koŋ kigoo, be gwiyɛ le lɛ.
36 Façam como os homens que esperam pelo seu senhor, ao voltar ele das festas de casamento; para que logo abram a porta, quando vier e bater.
37 Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa gii ki nuuŋ ki bɔɔŋ bɛ nimɛ bɛ te kikoo wube gii ke wu fɛsi ŋɛŋ si be nuuŋ we be tɛŋgi wu. Ntee li be-eŋ chɛɛŋ le, gii kɛnchi ndú kaŋ li tiŋ, be se shee yɛ fɛkwiiŋ, bɛ se bɛ bɛ bijɛ gachɛ be.
37 Bem-aventurados aqueles servos a quem o senhor, quando vier, encontrar vigilantes. Em verdade lhes digo que ele há de cingir-se, dar-lhes lugar à mesa e, aproximando-se, os servirá.
38 Kinɛɛtinɛ ki kinɔŋa gii ki nuuŋ ki bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ fɛ wu fɛsi wu chiiŋ be, be tɛŋgi wu butuu ntaaŋ mɔɔ nuuŋ lɛ ŋwori.
38 Quer ele venha à meia-noite ou de madrugada, bem-aventurados serão eles, se os encontrar vigilantes.
39 Nɛ kɛɛ le ɛ te yih kii mfi wu wih gii bɛ, kɛ gii ni kiichi. Nuuŋ tɛ chinɛ le bɛ bondɛ yih ye kɛ.
39 Porém, considerem isto: se o pai de família soubesse a que hora viria o ladrão, não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
40 Mɔɔ beŋ tɛ, nɛ kɛmi le nɛ ni nɛ tɛŋgi, kifɛ Ŋwanɛwi gii naa kaari bɛ nuuŋ li mfi wu nɛ kii yɛ kɛ-ɛ.”
40 Estejam também vocês preparados, porque o Filho do Homem virá à hora em que vocês menos esperam.
41 Pita se dza bii li wuu laa, “Taa, ɔ wa ŋgaŋgaa chini nuuŋ li bee li, mɔɔ li bɛniiŋ bɛchu-u le?”
41 Então Pedro perguntou: — Senhor, esta parábola é só para nós ou também para todos?
42 Taa se tuu le, “Ŋwaŋ wu nimɛ wu nuuŋ tsaaŋ wu kɛmi bufii se nuuŋ wu la? Ɛ nɛɛ wɛɛ wu te kikoo we gɛɛ le ni kiichi yih ye, le ke mfi kɔchɛ se nyɛ biee bijɛ li bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ lɛ mfi lɛ wa ni?
42 O Senhor respondeu:
43 Kinɛɛtinɛ kinɔŋa gii ki nuuŋ ki ŋwanɛ nimɛ wu te kikoo we gii ke wu bɛ ŋɛŋ ɛ wu fɛ nimɛ tsaaŋ si bee gɛɛ.
43 Bem-aventurado aquele servo a quem seu senhor, quando vier, achar fazendo assim.
44 Ntee beŋ chɛɛŋ le te kikoo we gii bɛ yɛɛki wu ni bichi lɛ biee biee bichu-u.
44 Em verdade lhes digo que lhe confiará todos os seus bens.
45 Se nuuŋ le, ɛ ŋwaŋ wu nimɛ wulu dza wu tuu wu tee li yi yee li le, ‘Te Kikoo wɛŋ nuuŋ tɛ bɛ tsɛkɛ kɛ,’ wu bɛchi tuu tuki bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ bɛ buniŋ mɔɔ bɛ bukɛɛŋ, jii biee tuu wundi biee bi keeti wu,
45 Mas o que acontecerá se aquele servo disser consigo mesmo: “Meu senhor demora para vir”, e começar a espancar os empregados e as empregadas, a comer, a beber e a embriagar-se?
46 te kikoo wu ŋwanɛ nimɛ wɛ gii taa bɛ nuuŋ jobɛ chi tɛ beechi yɛ kɛ, mɔɔ mfi wu tɛ gii kii yɛ kɛ. Gii ke wu fɛsi lɛ, gii wachɛ ŋwaŋ wu nimɛ wulu-u, tuumi wu gɛɛŋ chiiŋ nuuŋ bɛniiŋ bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ kɛ.
46 Virá o senhor daquele servo, em dia em que não o espera e em hora que não sabe, e irá aplicar-lhe um castigo severo, condenando-o com os infiéis.
47 Ŋwaŋ wu nimɛ wu kii fiee fi te kikoo we wɛki le fɛ, mɛɛŋ nachɛ kɛ le ni feti kɛ, kɛ bɛ gii bɛ fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ ŋge
47 — Aquele servo que conheceu a vontade de seu senhor e não se aprontou, nem fez segundo a sua vontade, será punido com muitos açoites.
48 Ŋwaŋ wu nimɛ wu kii yɛ fiee fi te kikoo we wɛki le fɛ kɛ, ɛ wu fɛ fiee fi bɛ nuuŋ bɛ fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ ŋge, kɛ bɛ gii bɛ fiaaŋ wu bɛ muŋwaaŋ niiŋ kwaa. Wi wu bɛ nyɛ biee li wuu ŋge, kɛ bɛ gii bɛ fi ŋge li wuu. Wi wu bɛ gɛɛ biee li tsaŋ yee li ŋge, bɛ gii bɛ bii ŋge li wuu.”
48 Aquele, porém, que não soube a vontade do seu senhor e fez coisas dignas de reprovação levará poucos açoites. Mas àquele a quem muito foi dado, muito lhe será exigido; e àquele a quem muito se confia, muito mais lhe pedirão.
49 Jiso se tuu tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu le, “Mi mbɛɛɔ le ŋkukɛ nuuŋ wi li nshɛ yini. Bɛ dzɔɔ le wu duti wɛ kituŋ.
49 — Eu vim para lançar fogo sobre a terra, e bem que eu gostaria que já estivesse aceso.
50 Ŋkɛmɔɔ ŋwaani ŋgɛ wu mkpaaŋ wumu le nlɛ li wuu, shéŋ yɛŋ gii yi fufɛ nuuŋ nɛɛ mfi wu mi nlɛ li wuu.
50 Mas existe um batismo pelo qual tenho de passar, e como me angustio até que o mesmo se cumpra!
51 Nɛ beechi le mi mbɛ nuuŋ bɛ mbɛɛŋgii li nshɛ yini-i ni? Wohoo, nɛ kɛɛ le mi mbɛɛɔ nuuŋ bɛ buga.
51 Vocês pensam que vim para dar paz à terra? Eu afirmo a vocês que não; pelo contrário, vim para trazer divisão.
52 Mbɛɛchɛ li mfi wuni ŋgɛnu limfwe, yih yi kɛmi bɛniiŋ bɛtiinu gii yi gatɛ. Bɛniiŋ bɛ bɛtɛɛtu gii be gatɛ bɛ bɛfɛ, bɛ bɛfɛ se gatɛ bɛ bɛtɛɛtu.
52 Porque, daqui em diante, estarão cinco divididos numa casa: três contra dois e dois contra três.
53 Te ŋwaŋ gii gatɛ bee ŋwani wu nyuŋ, ŋwaŋ wu nyuŋ se gatɛ bee tee. Ni ŋwaŋ gatɛ bee ŋwani wu kwɛɛŋ ŋwaakwɛɛŋ se gatɛ bee ni. Ni nyuŋ gii gatɛ bee kwɛɛ ŋwani, kwɛɛ ŋwaŋ se gatɛ bee ni nyumi.”
53 Estarão divididos: pai contra filho, filho contra pai; mãe contra filha, filha contra mãe; sogra contra nora e nora contra sogra.
54 Jiso kɔɔ tee li kimbanchɛ ki bɛniiŋ lɛ le, “Mfi wu nɛ ŋɛŋ si kikuŋ yɛki kimbɛ ki jobɛ sechi, nɛ tuu nɛ tee le, ‘Dzaŋ gii yi we.’ Yi se biee yi we.
54 Jesus disse ainda às multidões:
55 Ɛ nɛ ŋɛŋ tɛ si mfiee fɛɛti nuuŋ kimbɛ litɛ, nɛ tuu nɛ kweeŋ le, ‘Kiyubɛ ki kinɔŋa gii ki nuuŋ lu.’ Ki se nuuŋ lu.
55 E, quando notam que sopra o vento sul, dizem que fará calor, e assim acontece.
56 Beŋ bɛniiŋ bɛ nimi-i bani, si nɛ bichi kiboo bɛ nshɛ nɛ tuu nɛ kii si kikuuŋ gii ki nuuŋ lɛ, nɛ se tɛ kɛɛ tɛ biee bi Nyɔ doonchi li mfi wuni kɛ ni?
56 Hipócritas! Vocês sabem interpretar a aparência da terra e do céu, mas não sabem discernir esta época?
57 Nuuŋ nɛ tɛ beechɛ fiee fi tsaaŋ fi nuuŋ nɛ ni nɛ sɛki ni?
57 — E por que não julgam também por vocês mesmos o que é justo?
58 Ɛ wi dzɔ wɛ giiŋgi bɛ wɛ li yih yi nsa-a, ɔ gwenɛ le nɛɛ wu nɛ nachɛ nɛ mɛɛŋ lɛ dze, kii ni chee wɛ gɛɛŋ nyɛ wɛ li tsaŋ yi wi wu sɛki bɛnsa-a, tuu nyɛ wɛ li tsaŋ yi bɛniiŋ bɛ nchi-i, be se fa wɛ li yih yi ncha-a.
58 Quando você for com o seu adversário ao magistrado, faça o possível para chegar a um acordo com ele enquanto vocês estão a caminho, para não acontecer que ele arraste você ao juiz, o juiz entregue você ao oficial de justiça e o oficial de justiça ponha você na prisão.
59 Ntee wɛ le ɔ nuuŋ tɛ bo lu fuki fɛɔ mɛɛshi ɔ sooŋ finini fichu fi bɛ wɛki nsiŋ kɛ.”
59 Digo-lhe que você não sairá dali enquanto não pagar o último centavo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.