João 8
asj (ASJ) vs VC
1 Jiso dza yɛɛ fiee nuuŋ li Ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if.
1 Dirigiu-se Jesus para o monte das Oliveiras.
2 Butuu bo bu woo, se tuu kaari gɛɛŋ fɛ yih yi muntofi-i. Bɛniiŋ bɛchu banchɛ li wuu lichiŋ, se shee fɛkwiiŋ tiifi be.
2 Ao romper da manhã, voltou ao templo e todo o povo veio a ele. Assentou-se e começou a ensinar.
3 Bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi mɔɔ Bɛfarasii dza be bɛ bɛ kwɛɛŋ wumu ɛ bɛ tɛ̀ kɔɔ wu gimi bɛ nyumɛ wumu. Si be tɛ̀ bɛ bɛ wu lɛ, be leeki wu limfwe,
3 Os escribas e os fariseus trouxeram-lhe uma mulher que fora apanhada em adultério.
4 be tee li Jiso-o le, “Wi wu ntiifɛ, kwɛɛŋ wuni wɛ ɛ bɛ kɔɔ wu gimi bɛ nyumɛ wumu.
4 Puseram-na no meio da multidão e disseram a Jesus: Mestre, agora mesmo esta mulher foi apanhada em adultério.
5 Lɛ bɛnchi-i, Mɔɔsɛ tɛ̀ tee le wuni kwɛɛŋ bɛ gii bɛ tomɛ wu bɛ ta butomɛ kwi. Ɔ tee fio le la?”
5 Moisés mandou-nos na lei que apedrejássemos tais mulheres. Que dizes tu a isso?
6 Be tɛ̀ feti lɛ be teeki Jiso bu teekɛ le fiimfɛ bɛ jɛ be se kɛmɛ fiee fi be gii be kɔɔ wu li fi-i. Se nuuŋ le, Jiso tɛ guumɛ tsɛki fiee fɛkwiiŋ bɛ kwaŋ.
6 Perguntavam-lhe isso, a fim de pô-lo à prova e poderem acusá-lo. Jesus, porém, se inclinou para a frente e escrevia com o dedo na terra.
7 Be ba nɛɛ be lemi fe be fieŋgisi wu. Se dza leŋ we tee li bee le, “Ɛ wi nuuŋ lu li be-eŋ linti wu kɛmi yɛ bubiɛɛ kɛ, saa nuuŋ wi wu ŋkosi wu gii toŋ kwɛɛŋ wuni bɛ tɛtɛ.”
7 Como eles insistissem, ergueu-se e disse-lhes: Quem de vós estiver sem pecado, seja o primeiro a lhe atirar uma pedra.
8 Si Jiso tɛ̀ tee lɛ, tuu kaari guumɛ tsɛki fiee fɛkwiiŋ bɛ kwaŋ.
8 Inclinando-se novamente, escrevia na terra.
9 Le be woo fiee fi Jiso tee, be bɛchi be saaŋgini mumkpaŋ mumkpaŋ mbɛɛchɛ li bɛkaaŋ li. Be saaŋgɛ, se shɛ nɛɛ kwɛɛŋ wɛ kwaa lemi fe bee Jiso.
9 A essas palavras, sentindo-se acusados pela sua própria consciência, eles se foram retirando um por um, até o último, a começar pelos mais idosos, de sorte que Jesus ficou sozinho, com a mulher diante dele.
10 Jiso kaari leŋ we, bii li kwɛɛŋ wɛɛ laa, “Kwɛɛŋ, be fɛŋ? Wi mɛɛŋ ki nuuŋ kɛ lu wu tee le ɔ kɛmi nɛɛ le ɔ kwi kɛ ni?”
10 Então ele se ergueu e vendo ali apenas a mulher, perguntou-lhe: Mulher, onde estão os que te acusavam? Ninguém te condenou?
11 Se tuu le, “Wi mɛɛŋɔ ki nuuŋ kɛ lu kɛ, Taa.” Jiso biee tee le, “Nuuŋ ntɛ ntee tɛ le ɔ kɛmi le ɔ kwi kɛ. Ɔ giiŋgi, bɛdɛɛni kiiŋ ɔ ni tuu ɔ fɛ bibifi kɛ.”
11 Respondeu ela: Ninguém, Senhor. Disse-lhe então Jesus: Nem eu te condeno. Vai e não tornes a pecar.
12 Jiso tuu kweeŋ li bɛniiŋ bɛlu-u le, “Ɛ mi kiŋ'wofu ki li nshɛ yini-i. Mɔɔ nuuŋ noo wu biki mi le, nuuŋ tɛ̀ naa le ni deŋgi li kijibɛ-ɛ kɛ. Gii ni kɛmi kiŋ'wofu ki nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ li.”
12 Falou-lhes outra vez Jesus: Eu sou a luz do mundo; aquele que me segue não andará em trevas, mas terá a luz da vida.
13 Bɛfarasii se tee li wuu le, “Ɔ lemɔɔ lɛ nsa lɛjiŋ kii kikoo ko. Fiee fi ɔ tiiti kɔchini yɛ kɛ.”
13 A isso, os fariseus lhe disseram: Tu dás testemunho de ti mesmo; teu testemunho não é digno de fé.
14 Jiso tuu li bee le, “Mɔɔ nuuŋ le nlemɔɔ lɛjiŋ lɛ nsa-a fɛ kikoo ke-eŋ, kɛ fiee fi ntiiti kɔchini fiɛɛ, kifɛ ŋkii fɛ mi ndza fe, ŋkii tɛ fɛ ŋgiiŋgi fe. Se nuuŋ le nɛ kii yɛ fɛ mi ndza mɔɔ fɛ ŋgiiŋgi fe kɛ.
14 Respondeu-lhes Jesus: Embora eu dê testemunho de mim mesmo, o meu testemunho é digno de fé, porque sei de onde vim e para onde vou; mas vós não sabeis de onde venho nem para onde vou.
15 Nɛ sɛki baa bɛniiŋ si bɛniiŋ bɛ bɔ. Nti nsɛki yɛ fieŋ wi kɛ.
15 Vós julgais segundo a aparência; eu não julgo ninguém.
16 Se nuuŋ le, ɛ nuuŋ le nsɛkɔɔ wi, kɛ nsɛkɔɔ lɛ dze yi tsaaŋ li, kifɛ nsɛki yɛ mi mbiiŋ kɛ. Nsɛkɔɔ tɛɛ Baa wɛŋ wu toŋ mi.
16 E, se julgo, o meu julgamento é conforme a verdade, porque não estou sozinho, mas comigo está o Pai que me enviou.
17 Lɛ kiŋwaati kinɛ ki bɛnchi-i, bɛ tsɛɛ baa le, ɛ bɛniiŋ lemi lɛ nsa jiŋ bɛfɛ, kɛ chɛɛŋ.
17 Ora, na vossa lei está escrito: O testemunho de duas pessoas é digno de fé {Dt 19,15}.
18 Nlemi lɛ nsa jiŋ kii kikoo keŋ, Baa wɛŋ wu toŋ mi lemi tɛ lɛ nsa wɛ-ɛŋ lɛjiŋ.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo; e meu Pai, que me enviou, o dá também.
19 Be se bii li wuu laa, “Baa wa nuuŋ fɛŋ?” Jiso tuu le, “Nɛ kii yɛ mi, kɛ Baa wɛŋ kɛ. Bee le nɛ ni nɛ kii mi, bee nɛ kii tɛ Baa wɛŋ.”
19 Perguntaram-lhe: Onde está teu Pai? Respondeu Jesus: Não conheceis nem a mim nem a meu Pai; se me conhecêsseis, certamente conheceríeis também a meu Pai.
20 Jiso tɛ̀ tiiti biee bini ɛ tɛ̀ tiifi bɛniiŋ li yih yi muntofi-i lichiŋ fɛ kintsii ki bɛ tɛ̀ shiiŋ bɛ nyɛɛ kwa fe li yih yi muntofi-i. Se nuuŋ le, wi ti mɛɛŋ wu ki kɔɔ kɛ, kifɛ mfi we ti mɛɛŋ ki kɔchɛ kɛ.
20 Estas palavras proferiu Jesus ensinando no templo, junto aos cofres de esmola. Mas ninguém o prendeu, porque ainda não era chegada a sua hora.
21 Jiso tuu tee li bee le, “Ŋgiiŋgɔɔ, nɛ gii nɛ shɛ nɛ gɔɔŋ mi nɛ kwiyɛ li bibifi binɛ-ɛ. Fɛ ŋgiiŋgi fe, nuuŋ nɛ tɛ bɛ fe kɛ.”
21 Jesus disse-lhes: Eu me vou, e procurar-me-eis e morrereis no vosso pecado. Para onde eu vou, vós não podeis ir.
22 Bɛjuu se bii laa, “Gii wo yi yee ni, se tiiti le fɛ giiŋgi nuuŋ tɛɛbeŋ tɛ tɛ̀ bɛ fe kɛ?”
22 Perguntavam os judeus: Será que ele se vai matar, pois diz: Para onde eu vou, vós não podeis ir?
23 Jiso tee li bee le, “Nɛ dza laaŋkwiiŋ, mi dza fieŋ liboo. Nɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ li kwɛɛŋ wuni-i. Nnuuŋ yɛ wi wu li kwɛɛŋ wuni-i kɛ.
23 Ele lhes disse: Vós sois cá de baixo, eu sou lá de cima. Vós sois deste mundo, eu não sou deste mundo.
24 Mi nteeɔ beŋ le nɛ gii nɛ kwiyɛ li bibifi binɛ-ɛ linti. Nɛ kɛɛ le nɛ gii nɛ kwiyɛ li bibifi binɛ-ɛ fɛ nɛ mɛɛŋ ki beŋ kɛ le ɛ mi wulu kɛ.”
24 Por isso vos disse: morrereis no vosso pecado; porque, se não crerdes o que eu sou, morrereis no vosso pecado.
25 Be se bii li wuu laa, “Ɛ wɛ noo?” Jiso tuu le, “Nnuuŋ wi wu ntuu tiiti kii wu li be-eŋ fɛ mbɛɛchɛ wɛ.
25 Quem és tu?, perguntaram-lhe eles então. Jesus respondeu: Exatamente o que eu vos declaro.
26 Ŋkɛmɔɔ biee ŋge bi nuuŋ ntee kii beŋ mɔɔ biee ŋge bi nuuŋ nsaa beŋ lu. Se nuuŋ le, nnuuŋ ntɛ mfɛ lɛ kɛ, wi wu toŋ mi, nuuŋ wi wu chɛɛŋ. Fiee fi ntiiti li nshɛ yini-i nuuŋ fi mi ŋ'woo li wuu.”
26 Tenho muitas coisas a dizer e a julgar a vosso respeito, mas o que me enviou é verdadeiro e o que dele ouvi eu o digo ao mundo.
27 Si tɛ̀ tee lɛ, be ti mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ le tiiti li bee nuuŋ kii Baa we kɛ.
27 Eles, porém, não compreenderam que ele lhes falava do Pai.
28 Nɛɛ lɛ, Jiso se tee li bee le, “Mfi wu nɛ shiŋɛ Ŋwanɛwi liwe, nɛ se kɛɛ le ɛ mi wulu, mɔɔ le mfeti yɛ fiee fimu li buŋga bwe-eŋ kɛ, le ntiiti ni nuuŋ si Baa wɛŋ tifi mi.
28 Jesus então lhes disse: Quando tiverdes levantado o Filho do Homem, então conhecereis quem sou e que nada faço de mim mesmo, mas falo do modo como o Pai me ensinou.
29 Wi wu toŋ mi wɛ bɛ mi. Mɛɛŋɔ ki chinɛ kɛ mi le ni nuuŋ mi mbiiŋ kɛ, kifɛ nti mfeti biee mfi kwi nuuŋ bi dzeeŋ fɛ wu-u.”
29 Aquele que me enviou está comigo; ele não me deixou sozinho, porque faço sempre o que é do seu agrado.
30 Si Jiso tɛ̀ tee biee bini ni, bɛniiŋ ŋge gɛɛ shéŋ li wu-u.
30 Tendo proferido essas palavras, muitos creram nele.
31 Jiso se tee nuuŋ li Bɛjuu bɛ tɛ̀ gɛɛ shéŋ li wuu le, “Ɛ nɛ ba nɛ lemi li jɛ yɛ-ɛŋ, nɛ ni nɛ nuuŋ bɛniiŋ beŋ bɛ chɛɛŋ bɛ kintutu-u,
31 E Jesus dizia aos judeus que nele creram: Se permanecerdes na minha palavra, sereis meus verdadeiros discípulos;
32 nɛ gii nɛ kɛɛ chɛɛŋ, chɛɛŋ wulu wu se fɛ nɛ bo li bumfa-a.”
32 conhecereis a verdade e a verdade vos livrará.
33 Be tuu li wuu le, “Tɛ nuuŋ kini ki Abraha-aŋ, tɛ ti mɛɛŋ baa mɔɔ saa ki nuuŋ kɛ bɛmfa li tsaŋ yi wumu-u kɛ. Fi geeŋ fi ɔ tuu tiiti le tɛ gii tɛ bo li bumfa-a?”
33 Replicaram-lhe: Somos descendentes de Abraão e jamais fomos escravos de alguém. Como dizes tu: Sereis livres?
34 Jiso tuu li bee le, “Ntiitɔɔ beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le wi kwikwi wu feti bibifi nuuŋ mfwa wu bibifi.
34 Respondeu Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: todo homem que se entrega ao pecado é seu escravo.
35 Mfwa nuuŋ tɛ ba le ni nuuŋ ŋwanɛ yih yi nuuŋ lu mfi kwi kɛ. Ɛ ŋwanɛ yih kwaa wu ti bɛɛ ba ŋwanɛ yih mfi kwi.
35 Ora, o escravo não fica na casa para sempre, mas o filho sim, fica para sempre.
36 Bɛdɛɛni, ɛ Ŋwaŋ buu beŋ li bumfa-a, kɛ nɛ gbɛɛŋ baa nɛ bo li buu chɛɛŋ.
36 Se, portanto, o Filho vos libertar, sereis verdadeiramente livres.
37 Ŋkiiɔ nɛɛ le nɛ nuuŋ kini ki Abraha-aŋ, se nuuŋ le, nɛ wɛki baa nɛɛ le nɛ wo mi kifɛ jɛ yɛŋ kɛmi yɛ kintsii li yi yinɛ-ɛ kɛ.
37 Bem sei que sois a raça de Abraão; mas quereis matar-me, porque a minha palavra não penetra em vós.
38 Ntiitɔɔ nuuŋ fiee fi ŋiŋgi li Baa wɛ-ɛŋ, nɛ se feti finɛ tɛ nuuŋ fiee fi nɛ woo li chaa wunɛ-ɛ.”
38 Eu falo o que vi junto de meu Pai; e vós fazeis o que aprendestes de vosso pai.
39 Be se tuu li wuu le, “Baa wusɛŋ nuuŋ Abrahaŋ.” Jiso tee li bee le, “Ɛ nɛ tɛ̀ nuuŋ bɔɔŋ bɛ Abraha-aŋ, kɛ bee nuuŋ nɛ feti fiee fi Abrahaŋ tɛ̀ feti.
39 Nosso pai, replicaram eles, é Abraão. Disse-lhes Jesus: Se fôsseis filhos de Abraão, faríeis as obras de Abraão.
40 Nnuuŋ wi wu teeɔ beŋ chɛɛŋ wu mi ŋ'woo li Nyɔ-ɔ. Se nuuŋ le, nɛ se wɛki baa le nɛ wo mi dɛɛni, fini nuuŋ yɛ fiee fi Abrahaŋ tɛ̀ feti kɛ.
40 Mas, agora, procurais tirar-me a vida, a mim que vos falei a verdade que ouvi de Deus! Isso Abraão não o fez.
41 Nɛ feti baa nuuŋ fiee fi baa wunɛ feti.” Be tee li wuu le, “Tɛ̀ nuuŋ yɛ bɔɔŋ bɛ bɛ biɛ kwiiŋ kɛ. Tɛ kɛmi Baa wusɛŋ mumkpaŋ, wu nuuŋ Nyɔ.”
41 Vós fazeis as obras de vosso pai. Retrucaram-lhe eles: Nós não somos filhos da fornicação; temos um só pai: Deus.
42 Jiso tee li bee le, “Ɛ Nyɔ bee yi nuuŋ baa wunɛ, bee nɛ kɔŋgisi mi, kifɛ mi ndza nuuŋ fɛ Nyɔ-ɔ mi nse mbɛ. Mɛɛŋɔ ki mbɛ kɛ fɛni li buŋga bwe-eŋ kɛ. Ɛ yi yi toŋ mi.
42 Jesus replicou: Se Deus fosse vosso pai, vós me amaríeis, porque eu saí de Deus. É dele que eu provenho, porque não vim de mim mesmo, mas foi ele quem me enviou.
43 Fi geeŋ fi nɛ mɛɛŋ ki woo kɛ fiee fi ntiiti kɛ? Fi fiɛɛ nɛɛ kifɛ nɛ kɔŋgisi yɛ le nɛ woo jɛ yɛŋ kɛ ni?
43 Por que não compreendeis a minha linguagem? É porque não podeis ouvir a minha palavra.
44 Nɛ nuuŋ bɔɔŋ bɛ chaa wunɛ wu Kiŋkundi-i, fiee fi nɛ kɔŋgisi nuuŋ le nɛ fɛ fiee fi chaa wunɛ wɛki. Tɛ̀ nuuŋ wi wu woyi bɛniiŋ fɛ mbɛɛchɛ. Kɛmi yɛ fiee fi fɛrɛ bɛ chɛɛŋ kɛ, kifɛ chɛɛŋ nuuŋ yɛ li wuu kɛ dududu. Mfi wu yɛŋgi binsɛɛ tiiti nɛɛ si kiŋge kee ti nuuŋ, kifɛ ti nuuŋ wi wu binsɛɛ tuu nuuŋ te binsɛɛ.
44 Vós tendes como pai o demônio e quereis fazer os desejos de vosso pai. Ele era homicida desde o princípio e não permaneceu na verdade, porque a verdade não está nele. Quando diz a mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Se nuuŋ le, ntiitɔɔ fieŋ nuuŋ chɛɛŋ, fiɛɛ fiee fi nɛ mɛɛŋ baa ki beŋ kɛ mi kɛ.
45 Mas eu, porque vos digo a verdade, não me credes.
46 Ɛ noo li be-eŋ linti wu nuuŋ doonchɛ bibifi bi mi mfɛ? Si fiee fi ntiiti li be-eŋ nuuŋ chɛɛŋ, fi ge la fi nɛ mɛɛŋ ki beŋ kɛ mi kɛ?
46 Quem de vós me acusará de pecado? Se vos falo a verdade, por que me não credes?
47 Wi wu nuuŋ wi wu Nyɔ ti wuki jɛ yi Nyɔ. Fiee fi nɛ ti wuki yɛ jɛ yi Nyɔ nuuŋ kifɛ nɛ nuuŋ yɛ bɛniiŋ bɛ Nyɔ-ɔ kɛ.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus, e se vós não as ouvis é porque não sois de Deus.
48 Bɛjuu se tee li Jiso le, “Tɛ bee tɛ mɛɛŋ ki tee kɛ chɛɛŋ le ɔ nuuŋ wi wu Samaaria bɔɔŋ bɛ Kiŋkundi-i se nuuŋ li wɛ-ɛ ni?”
48 Responderam então os judeus: Não dizemos com razão que és samaritano, e que estás possesso de um demônio?
49 Jiso tuu li bee le, “Nchindaa wu Kiŋkundi nuuŋ yɛ li mi-i kɛ. Ŋguundi fieŋ nuuŋ Baa wɛŋ, bɛdɛɛni nɛ se guundi yɛ mi kɛ.
49 Respondeu-lhes Jesus: Eu não estou possesso de demônio, mas honro a meu Pai. Vós, porém, me ultrajais!
50 Fi nuuŋ yɛ le ŋ'wɛkɔɔ bukooŋ bu nɔŋa li yi yɛŋ. Wi wɛ lu mumkpaŋ wu wɛki bu, ɛ wu wu sondini bɛnsa.
50 Não busco a minha glória. Há quem a busque e ele fará justiça.
51 Ntiitɔɔ beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le ɛ wi wuki jɛ yɛɛŋ, tɛ naa woo kintsi ki kwe-e kɛ.”
51 Em verdade, em verdade vos digo: se alguém guardar a minha palavra, não verá jamais a morte.
52 Bɛjuu tee li wuu le, “Tɛ kɛɛ baa dɛɛni le bɔɔŋ bɛ Kiŋkundi-i baa li wɛ-ɛ. Abrahaŋ tɛ̀ kwi, bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ kwiyɛ tɛ, ɔ se kweŋgi le wi wu wuki jɛ ya, tɛ naa woo kintsi ki kwe-e kɛ.
52 Disseram-lhe os judeus: Agora vemos que és possuído de um demônio. Abraão morreu, e também os profetas. E tu dizes que, se alguém guardar a tua palavra, jamais provará a morte...
53 Ɔ yɛki taa wusɛŋ wu Abrahaŋ wu tɛ̀ kwi, ɔ yɛki bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ bɛ tɛ̀ kwiyɛ tɛ ni? Ɔ gbɛŋgi ɔ beechi le ɔ nuuŋ la?”
53 És acaso maior do que nosso pai Abraão? E, entretanto, ele morreu... e os profetas também. Quem pretendes ser?
54 Jiso tuu le, “Ɛ ntsakisi yi yɛɛŋ, kɛ fi fiɛɛ nuuŋ yee. Ɛ Baa wɛŋ wu tsakisi mi, se nuuŋ wu wu nɛ kweŋgi le ɛ wu Nyɔ-ɔ yinɛ.
54 Respondeu Jesus: Se me glorifico a mim mesmo, a minha glória não é nada; meu Pai é quem me glorifica, aquele que vós dizeis ser o vosso Deus
55 Se nuuŋ le, nɛ kii yɛ yi kɛ. Ɛ nɛɛ mi kwaa wu ŋkii yi. Ɛ mi ndza mi ntee le ŋkii yɛ yi kɛ, kɛ mi wɛ nuuŋ wi wu binsɛɛ si beŋ. Se nuuŋ le, si fi nuuŋ ni, ŋkii yi, ŋ'wuki jɛ ye.
55 e, contudo, não o conheceis. Eu, porém, o conheço e, se dissesse que não o conheço, seria mentiroso como vós. Mas conheço-o e guardo a sua palavra.
56 Baa wunɛ wu Abrahaŋ tɛ̀ nɛki le gii ŋɛŋ jo yɛŋ. Tɛ̀ ŋɛŋ, se nɛɛtɛ.”
56 Abraão, vosso pai, exultou com o pensamento de ver o meu dia. Viu-o e ficou cheio de alegria.
57 Bɛjuu se dzakɛ be bɛchi be tiiti le, “Ɔ mɛɛŋɔ ki bo kɛ biya mbaanshiŋ kɛ, ɔ se tiiti le ɔ tɛ̀ ŋɛŋ Abrahaŋ ni?”
57 Os judeus lhe disseram: Não tens ainda cinqüenta anos e viste Abraão!...
58 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le, fɛ Abrahaŋ tɛ̀ nuuŋ, nnuuŋ.”
58 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: antes que Abraão fosse, eu sou.
59 Le be woo lɛ, be se kwachɛ ta le be tomɛ Jiso lu. Jiso wɛŋ bo li yih yi muntofi-i.
59 A essas palavras, pegaram então em pedras para lhas atirar. Jesus, porém, se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.