João 8
asj (ASJ) vs NAA
1 Jiso dza yɛɛ fiee nuuŋ li Ŋkumɛ wu Biti bi Oli-if.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Butuu bo bu woo, se tuu kaari gɛɛŋ fɛ yih yi muntofi-i. Bɛniiŋ bɛchu banchɛ li wuu lichiŋ, se shee fɛkwiiŋ tiifi be.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Bɛniiŋ bɛ tiifi bɛnchi mɔɔ Bɛfarasii dza be bɛ bɛ kwɛɛŋ wumu ɛ bɛ tɛ̀ kɔɔ wu gimi bɛ nyumɛ wumu. Si be tɛ̀ bɛ bɛ wu lɛ, be leeki wu limfwe,
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 be tee li Jiso-o le, “Wi wu ntiifɛ, kwɛɛŋ wuni wɛ ɛ bɛ kɔɔ wu gimi bɛ nyumɛ wumu.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Lɛ bɛnchi-i, Mɔɔsɛ tɛ̀ tee le wuni kwɛɛŋ bɛ gii bɛ tomɛ wu bɛ ta butomɛ kwi. Ɔ tee fio le la?”
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Be tɛ̀ feti lɛ be teeki Jiso bu teekɛ le fiimfɛ bɛ jɛ be se kɛmɛ fiee fi be gii be kɔɔ wu li fi-i. Se nuuŋ le, Jiso tɛ guumɛ tsɛki fiee fɛkwiiŋ bɛ kwaŋ.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Be ba nɛɛ be lemi fe be fieŋgisi wu. Se dza leŋ we tee li bee le, “Ɛ wi nuuŋ lu li be-eŋ linti wu kɛmi yɛ bubiɛɛ kɛ, saa nuuŋ wi wu ŋkosi wu gii toŋ kwɛɛŋ wuni bɛ tɛtɛ.”
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Si Jiso tɛ̀ tee lɛ, tuu kaari guumɛ tsɛki fiee fɛkwiiŋ bɛ kwaŋ.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Le be woo fiee fi Jiso tee, be bɛchi be saaŋgini mumkpaŋ mumkpaŋ mbɛɛchɛ li bɛkaaŋ li. Be saaŋgɛ, se shɛ nɛɛ kwɛɛŋ wɛ kwaa lemi fe bee Jiso.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Jiso kaari leŋ we, bii li kwɛɛŋ wɛɛ laa, “Kwɛɛŋ, be fɛŋ? Wi mɛɛŋ ki nuuŋ kɛ lu wu tee le ɔ kɛmi nɛɛ le ɔ kwi kɛ ni?”
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Se tuu le, “Wi mɛɛŋɔ ki nuuŋ kɛ lu kɛ, Taa.” Jiso biee tee le, “Nuuŋ ntɛ ntee tɛ le ɔ kɛmi le ɔ kwi kɛ. Ɔ giiŋgi, bɛdɛɛni kiiŋ ɔ ni tuu ɔ fɛ bibifi kɛ.”
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Jiso tuu kweeŋ li bɛniiŋ bɛlu-u le, “Ɛ mi kiŋ'wofu ki li nshɛ yini-i. Mɔɔ nuuŋ noo wu biki mi le, nuuŋ tɛ̀ naa le ni deŋgi li kijibɛ-ɛ kɛ. Gii ni kɛmi kiŋ'wofu ki nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ li.”
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Bɛfarasii se tee li wuu le, “Ɔ lemɔɔ lɛ nsa lɛjiŋ kii kikoo ko. Fiee fi ɔ tiiti kɔchini yɛ kɛ.”
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Jiso tuu li bee le, “Mɔɔ nuuŋ le nlemɔɔ lɛjiŋ lɛ nsa-a fɛ kikoo ke-eŋ, kɛ fiee fi ntiiti kɔchini fiɛɛ, kifɛ ŋkii fɛ mi ndza fe, ŋkii tɛ fɛ ŋgiiŋgi fe. Se nuuŋ le nɛ kii yɛ fɛ mi ndza mɔɔ fɛ ŋgiiŋgi fe kɛ.
14 Jesus respondeu:
15 Nɛ sɛki baa bɛniiŋ si bɛniiŋ bɛ bɔ. Nti nsɛki yɛ fieŋ wi kɛ.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Se nuuŋ le, ɛ nuuŋ le nsɛkɔɔ wi, kɛ nsɛkɔɔ lɛ dze yi tsaaŋ li, kifɛ nsɛki yɛ mi mbiiŋ kɛ. Nsɛkɔɔ tɛɛ Baa wɛŋ wu toŋ mi.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Lɛ kiŋwaati kinɛ ki bɛnchi-i, bɛ tsɛɛ baa le, ɛ bɛniiŋ lemi lɛ nsa jiŋ bɛfɛ, kɛ chɛɛŋ.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Nlemi lɛ nsa jiŋ kii kikoo keŋ, Baa wɛŋ wu toŋ mi lemi tɛ lɛ nsa wɛ-ɛŋ lɛjiŋ.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Be se bii li wuu laa, “Baa wa nuuŋ fɛŋ?” Jiso tuu le, “Nɛ kii yɛ mi, kɛ Baa wɛŋ kɛ. Bee le nɛ ni nɛ kii mi, bee nɛ kii tɛ Baa wɛŋ.”
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Jiso tɛ̀ tiiti biee bini ɛ tɛ̀ tiifi bɛniiŋ li yih yi muntofi-i lichiŋ fɛ kintsii ki bɛ tɛ̀ shiiŋ bɛ nyɛɛ kwa fe li yih yi muntofi-i. Se nuuŋ le, wi ti mɛɛŋ wu ki kɔɔ kɛ, kifɛ mfi we ti mɛɛŋ ki kɔchɛ kɛ.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Jiso tuu tee li bee le, “Ŋgiiŋgɔɔ, nɛ gii nɛ shɛ nɛ gɔɔŋ mi nɛ kwiyɛ li bibifi binɛ-ɛ. Fɛ ŋgiiŋgi fe, nuuŋ nɛ tɛ bɛ fe kɛ.”
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Bɛjuu se bii laa, “Gii wo yi yee ni, se tiiti le fɛ giiŋgi nuuŋ tɛɛbeŋ tɛ tɛ̀ bɛ fe kɛ?”
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Jiso tee li bee le, “Nɛ dza laaŋkwiiŋ, mi dza fieŋ liboo. Nɛ nuuŋ bɛniiŋ bɛ li kwɛɛŋ wuni-i. Nnuuŋ yɛ wi wu li kwɛɛŋ wuni-i kɛ.
23 Jesus lhes disse:
24 Mi nteeɔ beŋ le nɛ gii nɛ kwiyɛ li bibifi binɛ-ɛ linti. Nɛ kɛɛ le nɛ gii nɛ kwiyɛ li bibifi binɛ-ɛ fɛ nɛ mɛɛŋ ki beŋ kɛ le ɛ mi wulu kɛ.”
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Be se bii li wuu laa, “Ɛ wɛ noo?” Jiso tuu le, “Nnuuŋ wi wu ntuu tiiti kii wu li be-eŋ fɛ mbɛɛchɛ wɛ.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Ŋkɛmɔɔ biee ŋge bi nuuŋ ntee kii beŋ mɔɔ biee ŋge bi nuuŋ nsaa beŋ lu. Se nuuŋ le, nnuuŋ ntɛ mfɛ lɛ kɛ, wi wu toŋ mi, nuuŋ wi wu chɛɛŋ. Fiee fi ntiiti li nshɛ yini-i nuuŋ fi mi ŋ'woo li wuu.”
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Si tɛ̀ tee lɛ, be ti mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ le tiiti li bee nuuŋ kii Baa we kɛ.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Nɛɛ lɛ, Jiso se tee li bee le, “Mfi wu nɛ shiŋɛ Ŋwanɛwi liwe, nɛ se kɛɛ le ɛ mi wulu, mɔɔ le mfeti yɛ fiee fimu li buŋga bwe-eŋ kɛ, le ntiiti ni nuuŋ si Baa wɛŋ tifi mi.
28 Então Jesus disse:
29 Wi wu toŋ mi wɛ bɛ mi. Mɛɛŋɔ ki chinɛ kɛ mi le ni nuuŋ mi mbiiŋ kɛ, kifɛ nti mfeti biee mfi kwi nuuŋ bi dzeeŋ fɛ wu-u.”
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Si Jiso tɛ̀ tee biee bini ni, bɛniiŋ ŋge gɛɛ shéŋ li wu-u.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Jiso se tee nuuŋ li Bɛjuu bɛ tɛ̀ gɛɛ shéŋ li wuu le, “Ɛ nɛ ba nɛ lemi li jɛ yɛ-ɛŋ, nɛ ni nɛ nuuŋ bɛniiŋ beŋ bɛ chɛɛŋ bɛ kintutu-u,
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 nɛ gii nɛ kɛɛ chɛɛŋ, chɛɛŋ wulu wu se fɛ nɛ bo li bumfa-a.”
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Be tuu li wuu le, “Tɛ nuuŋ kini ki Abraha-aŋ, tɛ ti mɛɛŋ baa mɔɔ saa ki nuuŋ kɛ bɛmfa li tsaŋ yi wumu-u kɛ. Fi geeŋ fi ɔ tuu tiiti le tɛ gii tɛ bo li bumfa-a?”
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Jiso tuu li bee le, “Ntiitɔɔ beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le wi kwikwi wu feti bibifi nuuŋ mfwa wu bibifi.
34 Jesus respondeu:
35 Mfwa nuuŋ tɛ ba le ni nuuŋ ŋwanɛ yih yi nuuŋ lu mfi kwi kɛ. Ɛ ŋwanɛ yih kwaa wu ti bɛɛ ba ŋwanɛ yih mfi kwi.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Bɛdɛɛni, ɛ Ŋwaŋ buu beŋ li bumfa-a, kɛ nɛ gbɛɛŋ baa nɛ bo li buu chɛɛŋ.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Ŋkiiɔ nɛɛ le nɛ nuuŋ kini ki Abraha-aŋ, se nuuŋ le, nɛ wɛki baa nɛɛ le nɛ wo mi kifɛ jɛ yɛŋ kɛmi yɛ kintsii li yi yinɛ-ɛ kɛ.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Ntiitɔɔ nuuŋ fiee fi ŋiŋgi li Baa wɛ-ɛŋ, nɛ se feti finɛ tɛ nuuŋ fiee fi nɛ woo li chaa wunɛ-ɛ.”
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Be se tuu li wuu le, “Baa wusɛŋ nuuŋ Abrahaŋ.” Jiso tee li bee le, “Ɛ nɛ tɛ̀ nuuŋ bɔɔŋ bɛ Abraha-aŋ, kɛ bee nuuŋ nɛ feti fiee fi Abrahaŋ tɛ̀ feti.
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Nnuuŋ wi wu teeɔ beŋ chɛɛŋ wu mi ŋ'woo li Nyɔ-ɔ. Se nuuŋ le, nɛ se wɛki baa le nɛ wo mi dɛɛni, fini nuuŋ yɛ fiee fi Abrahaŋ tɛ̀ feti kɛ.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Nɛ feti baa nuuŋ fiee fi baa wunɛ feti.” Be tee li wuu le, “Tɛ̀ nuuŋ yɛ bɔɔŋ bɛ bɛ biɛ kwiiŋ kɛ. Tɛ kɛmi Baa wusɛŋ mumkpaŋ, wu nuuŋ Nyɔ.”
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Jiso tee li bee le, “Ɛ Nyɔ bee yi nuuŋ baa wunɛ, bee nɛ kɔŋgisi mi, kifɛ mi ndza nuuŋ fɛ Nyɔ-ɔ mi nse mbɛ. Mɛɛŋɔ ki mbɛ kɛ fɛni li buŋga bwe-eŋ kɛ. Ɛ yi yi toŋ mi.
42 Jesus disse:
43 Fi geeŋ fi nɛ mɛɛŋ ki woo kɛ fiee fi ntiiti kɛ? Fi fiɛɛ nɛɛ kifɛ nɛ kɔŋgisi yɛ le nɛ woo jɛ yɛŋ kɛ ni?
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 Nɛ nuuŋ bɔɔŋ bɛ chaa wunɛ wu Kiŋkundi-i, fiee fi nɛ kɔŋgisi nuuŋ le nɛ fɛ fiee fi chaa wunɛ wɛki. Tɛ̀ nuuŋ wi wu woyi bɛniiŋ fɛ mbɛɛchɛ. Kɛmi yɛ fiee fi fɛrɛ bɛ chɛɛŋ kɛ, kifɛ chɛɛŋ nuuŋ yɛ li wuu kɛ dududu. Mfi wu yɛŋgi binsɛɛ tiiti nɛɛ si kiŋge kee ti nuuŋ, kifɛ ti nuuŋ wi wu binsɛɛ tuu nuuŋ te binsɛɛ.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Se nuuŋ le, ntiitɔɔ fieŋ nuuŋ chɛɛŋ, fiɛɛ fiee fi nɛ mɛɛŋ baa ki beŋ kɛ mi kɛ.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Ɛ noo li be-eŋ linti wu nuuŋ doonchɛ bibifi bi mi mfɛ? Si fiee fi ntiiti li be-eŋ nuuŋ chɛɛŋ, fi ge la fi nɛ mɛɛŋ ki beŋ kɛ mi kɛ?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Wi wu nuuŋ wi wu Nyɔ ti wuki jɛ yi Nyɔ. Fiee fi nɛ ti wuki yɛ jɛ yi Nyɔ nuuŋ kifɛ nɛ nuuŋ yɛ bɛniiŋ bɛ Nyɔ-ɔ kɛ.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Bɛjuu se tee li Jiso le, “Tɛ bee tɛ mɛɛŋ ki tee kɛ chɛɛŋ le ɔ nuuŋ wi wu Samaaria bɔɔŋ bɛ Kiŋkundi-i se nuuŋ li wɛ-ɛ ni?”
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Jiso tuu li bee le, “Nchindaa wu Kiŋkundi nuuŋ yɛ li mi-i kɛ. Ŋguundi fieŋ nuuŋ Baa wɛŋ, bɛdɛɛni nɛ se guundi yɛ mi kɛ.
49 Jesus respondeu:
50 Fi nuuŋ yɛ le ŋ'wɛkɔɔ bukooŋ bu nɔŋa li yi yɛŋ. Wi wɛ lu mumkpaŋ wu wɛki bu, ɛ wu wu sondini bɛnsa.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Ntiitɔɔ beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le ɛ wi wuki jɛ yɛɛŋ, tɛ naa woo kintsi ki kwe-e kɛ.”
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Bɛjuu tee li wuu le, “Tɛ kɛɛ baa dɛɛni le bɔɔŋ bɛ Kiŋkundi-i baa li wɛ-ɛ. Abrahaŋ tɛ̀ kwi, bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ kwiyɛ tɛ, ɔ se kweŋgi le wi wu wuki jɛ ya, tɛ naa woo kintsi ki kwe-e kɛ.
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Ɔ yɛki taa wusɛŋ wu Abrahaŋ wu tɛ̀ kwi, ɔ yɛki bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ bɛ tɛ̀ kwiyɛ tɛ ni? Ɔ gbɛŋgi ɔ beechi le ɔ nuuŋ la?”
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Jiso tuu le, “Ɛ ntsakisi yi yɛɛŋ, kɛ fi fiɛɛ nuuŋ yee. Ɛ Baa wɛŋ wu tsakisi mi, se nuuŋ wu wu nɛ kweŋgi le ɛ wu Nyɔ-ɔ yinɛ.
54 Jesus respondeu:
55 Se nuuŋ le, nɛ kii yɛ yi kɛ. Ɛ nɛɛ mi kwaa wu ŋkii yi. Ɛ mi ndza mi ntee le ŋkii yɛ yi kɛ, kɛ mi wɛ nuuŋ wi wu binsɛɛ si beŋ. Se nuuŋ le, si fi nuuŋ ni, ŋkii yi, ŋ'wuki jɛ ye.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Baa wunɛ wu Abrahaŋ tɛ̀ nɛki le gii ŋɛŋ jo yɛŋ. Tɛ̀ ŋɛŋ, se nɛɛtɛ.”
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Bɛjuu se dzakɛ be bɛchi be tiiti le, “Ɔ mɛɛŋɔ ki bo kɛ biya mbaanshiŋ kɛ, ɔ se tiiti le ɔ tɛ̀ ŋɛŋ Abrahaŋ ni?”
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le, fɛ Abrahaŋ tɛ̀ nuuŋ, nnuuŋ.”
58 Jesus respondeu:
59 Le be woo lɛ, be se kwachɛ ta le be tomɛ Jiso lu. Jiso wɛŋ bo li yih yi muntofi-i.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.