João 18
asj (ASJ) vs NVI
1 Le Jiso lɛkɛ li Nyɔ-ɔ mɛɛshi, bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza fe, be gɛɛŋ be lenchi kinɛɛŋ ki bɛ teenyi le Kidrɔŋ, be bo liwiŋ lɛ wɛ wu biti bi muntaaŋ bimu-u, be lɛ lu.
1 Tendo terminado de orar, Jesus saiu com os seus discípulos e atravessou o vale do Cedrom. Do outro lado havia um olival, onde entrou com eles.
2 Ɛ Judas wu tɛ̀ kabɛ Jiso wɛ tɛ̀ kii tɛ kintsii kilu, kifɛ Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u tɛ̀ shiiŋ be giiŋgi be taashi fe mfi kwi.
2 Ora, Judas, o traidor, conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes se reunira ali com os seus discípulos.
3 Judas se gɛɛŋ fe bɛ kintutu ki bɛniiŋ bɛ nchi-i mɔɔ bɛniiŋ bamu bɛ tɛ̀ kiichi yi yi muntofi. Bɛniiŋ bani tɛ̀ nuuŋ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ Bɛfarasii. Be tɛ̀ giiŋgi be kɛmi bitesinɛ bi wi-i bɛ bitesinɛ bi bɛ tɔŋ mɔɔ biee bi dziiŋ.
3 Então Judas foi para o olival, levando consigo um destacamento de soldados e alguns guardas enviados pelos chefes dos sacerdotes e fariseus, levando tochas, lanternas e armas.
4 Si Jiso tɛ̀ kii fiee fi tɛ̀ nuuŋ le fi gii fi ka bɛ wu lɛ, kiiŋgi bɛ be limfwe, bii li bee laa, “Nɛ wɛki nuuŋ noo?”
4 Jesus, sabendo tudo o que lhe ia acontecer, saiu e lhes perguntou: "A quem vocês estão procurando? "
5 Be tuu li wuu le, “Jiso wu Nasarɛ.” Jiso tee li bee le, “Ɛ mi wu wu.” Tɛ nuuŋ ɛ Judas wu tɛ̀ kabɛ wu wɛ tɛ̀ lemi bee bɛniiŋ bɛlu.
5 "A Jesus de Nazaré", responderam eles. "Sou eu", disse Jesus. ( E Judas, o traidor, estava com eles. )
6 Si Jiso tɛ̀ tee li bee le ɛ wu lɛ, be kaari be to lijiŋ lijiŋ, be weyɛ fɛkwiiŋ.
6 Quando Jesus disse: "Sou eu", eles recuaram e caíram por terra.
7 Tuu bii li bee laa, “Nɛ wɛki nuuŋ noo?” Be tuu le, “Jiso wu Nasarɛ.”
7 Novamente lhes perguntou: "A quem procuram? " E eles disseram: "A Jesus de Nazaré".
8 Jiso tee li bee le, “Mi nteeɔ beŋ le ɛ mi wulu. Ɛ nɛ wɛki nuuŋ mi, nɛ gɛɛ bɛniiŋ bani be ni be giiŋgi.”
8 Respondeu Jesus: "Já lhes disse que sou eu. Se vocês estão me procurando, deixem ir embora estes homens".
9 Tɛ̀ yɔ le fi bɛ fi kɔchɛ bɛ jɛ yi tɛ̀ saa wu tee li Nyɔ-ɔ le tɛ̀ mɛɛŋ ki lɛɛ kɛ wi mumkpaŋ li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nyɛ li wuu baa kɛ.
9 Isso aconteceu para que se cumprissem as palavras que ele dissera: "Não perdi nenhum dos que me deste".
10 Simu Pita tɛ̀ kɛmi nyɔ yi dziŋ. Biee buu lɛ mbwa-a, kɛri kintooŋ ki mfwa wu kikoo ki bɛte muntofi ki kigɔŋɛ lu, sondɛ. Bukooŋ bu mfwa wulu tɛ̀ nuuŋ le Malku.
10 Simão Pedro, que trazia uma espada, tirou-a e feriu o servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha direita. ( O nome daquele servo era Malco. )
11 Jiso tee li Pita le, “Kaari tuu nyɔ ya lɛ mbwa-a. Mi ŋ'woŋ kɛ fika fi ŋgɛ-ɛ fi Baa wɛŋ nyɛ li mi-i fini ni?”
11 Jesus, porém, ordenou a Pedro: "Guarde a espada! Acaso não haverei de beber o cálice que o Pai me deu? "
12 Kikoo ki bɛniiŋ bɛ nchi-i bɛ kintutu ki bɛniiŋ bɛ nchi-i mɔɔ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi yih yi muntofi yi Bɛjuu se cha Jiso, be kaŋ wu bɛ bɛkuu.
12 Assim, o destacamento de soldados com o seu comandante e os guardas dos judeus prenderam Jesus. Amarraram-no
13 Be saa be dzɔ wu be gɛɛŋ bɛ wu fɛ Anas, kifɛ Anas tɛ̀ gii nuuŋ gwenɛ Kaifas wu tɛ̀ nuuŋ kikoo ki bɛ te muntofi-i li kiya kilu-u.
13 e o levaram primeiramente a Anás, que era sogro de Caifás, o sumo sacerdote naquele ano.
14 Kaifas wuni nuuŋ wu tɛ̀ saa wu tifi Bɛjuu le fi dzɔɔŋ le wi mumkpaŋ kwi kii bɛniiŋ bɛchu.
14 Caifás era quem tinha dito aos judeus que seria bom que um homem morresse pelo povo.
15 Si be tɛ̀ giiŋgi bɛ Jiso lɛ, Simu Pita bɛ ŋwanɛ kintutu ki Jiso wumu tɛ̀ biki wu. Ŋwanɛ kintutu wu Jiso wuni tɛ̀ nuuŋ kikoo ki bɛte muntofi-i tɛ̀ kii wu, tuu biee Jiso gɛɛŋ lɛ kintikinti ki la wu kikoo ki bɛte muntofi-i.
15 Simão Pedro e outro discípulo estavam seguindo Jesus. Por ser conhecido do sumo sacerdote, este discípulo entrou com Jesus no pátio da casa do sumo sacerdote,
16 Pita shɛ lemi lɛkuuŋ li fweeŋ wu mbaŋ lichiŋ. Ŋwanɛ kintutu wu Jiso wulu wu kikoo ki bɛte muntofi tɛ̀ kii wɛ, kaari bo bɛ yɔ bɛ ŋwaakwɛɛŋ wu tɛ̀ kiichi fweeŋ wu mbaŋ wɛ, dzɔɔ Pita ɔ lɛ bɛ wu.
16 mas Pedro teve que ficar esperando do lado de fora da porta. O outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, voltou, falou com a moça encarregada da porta e fez Pedro entrar.
17 Ŋwaŋ wu kwɛɛŋ wulu bii li Pita laa, “Mɔɔ ɔ nuuŋ tɛ wi wu kintutu ki wi wuni?” Pita tuu le, “Nuuŋ yɛ kɛ.”
17 Ela então perguntou a Pedro: "Você não é um dos discípulos desse homem? " Ele respondeu: "Não sou".
18 Tɛ̀ nuuŋ ɛ lɛkuuŋ tɛ̀ dendi, bɔɔŋ bɛ nimɛ-ɛ bɛ bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi yih yi muntofi baa kukɛ wi be lemi fe be wɔɔnsi. Pita se ka, gɛɛŋ leŋ bee be wɔɔnsi tɛ.
18 Fazia frio; os servos e os guardas estavam ao redor de uma fogueira que haviam feito para se aquecerem. Pedro também estava em pé com eles, aquecendo-se.
19 Kikoo ki bɛte muntofi-i se biiti biee li Jiso-o kii bɔɔŋ bee bɛ kintutu mɔɔ kii ntiifɛ we.
19 Enquanto isso, o sumo sacerdote interrogou Jesus acerca dos seus discípulos e dos seus ensinamentos.
20 Jiso tuu li wuu le, “Nti n'yeti li nshɛ chichi-i gbanaa. Nti ntiifi tɛ bɛniiŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ mɔɔ li yih yi muntofi-i yi Bɛjuu bɛchu banchi. Nti ntiiti yɛ fiee lɛ munyiikɔɔ li kɛ.
20 Respondeu-lhe Jesus: "Eu falei abertamente ao mundo; sempre ensinei nas sinagogas e no templo, onde todos os judeus se reúnem. Nada disse em segredo.
21 Ɔ biiti biee bini nuuŋ li mi kii la? Ɔ biiti nuuŋ li bɛniiŋ bɛ ti wuki si ntiifi. Be kii baa fiee fi nti ntiiti.”
21 Por que me interrogas? Pergunta aos que me ouviram. Certamente eles sabem o que eu disse".
22 Si Jiso tɛ̀ yɔ lɛ, wi wumu wu kintutu ki bɛniiŋ bɛ tɛ̀ kiichi yih yi muntofi wu tɛ̀ lemi fɛ wu-u fɛchiŋ sooŋ wu bɛ kibɛnɛ lɛ ntooŋ, bii li wu-u laa, “Yini nuuŋ dze yi ɔ tusi fiee li kikoo ki bɛte muntofi-i ni?”
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas que estava perto bateu-lhe no rosto. "Isso é jeito de responder ao sumo sacerdote? ", perguntou ele.
23 Jiso bii li wu-u laa, “Ɛ nuuŋ le mi n'yɔ bubiɛɛ, ɔ doonchɛ bubiɛɛ bulu. Ɛ ntiiti nuuŋ chɛɛŋ, ɔ se tuu ɔ sooŋ mi kii la?”
23 Respondeu Jesus: "Se eu disse algo de mal, denuncie o mal. Mas se falei a verdade, por que me bateu? "
24 Anas se dza tuumi Jiso lɛ Kaifas wu kikoo ki bɛte muntofi. Jiso mɛɛŋ nɛɛ kiŋkaŋ bɛ bɛkuu.
24 Então, Anás enviou Jesus, de mãos amarradas, a Caifás, o sumo sacerdote.
25 Si Simu Pita tɛ̀ mɛɛŋ lemi wɔɔnsi wi lɛ, bɛniiŋ bii li wu-u laa, “Ɔ nuuŋ nɛɛ wi wumu li kintutu ki bɛniiŋ bee li ni?” Se nuuŋ le, Pita tɛ faaŋ tee le, “Nnuuŋ yɛ wube wumu kɛ.”
25 Enquanto Simão Pedro estava se aquecendo, perguntaram-lhe: "Você não é um dos discípulos dele? " Ele negou, dizendo: "Não sou".
26 Ŋwanɛ nimɛ wu kikoo ki bɛte muntofi-i wumu tuu bii li Pita laa, “Mbee ŋɛŋ nɛɛ wɛ nɛɛ wu lɛ wɛ wu mbaŋ wɛɛ ni?” Ŋwanɛ nimɛ wulu tɛ̀ nuuŋ kini ki wi wu Pita tɛ̀ sondɛ kintooŋ kee wɛ.
26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente do homem cuja orelha Pedro decepara, insistiu: "Eu não o vi com ele no olival? "
27 Pita tuu ka faaŋ. Nɛɛ li mfi wulu, nyinɛshee se tɔɔŋ.
27 Mais uma vez Pedro negou, e no mesmo instante um galo cantou.
28 Bɛniiŋ bɛlu se dzɔ Jiso fɛ yih yi Kaifas be giiŋgi bɛ wu lɛ ntɔ wu Mfɔŋ wu Lo-om wu tɛ gii sɛki le. Ɛ tɛ̀ mɛɛŋ taantaaŋ. Be gɛɛŋ be ba nlɛ lɛ ntɔ nsiŋ, kifɛ ɛ be lɛ le be liibi bikoo bi bee, si be tɛ̀ nuuŋ le be gii be ji Tsɔnɔ chi N'yafuwee lɛ.
28 Em seguida, de Caifás os judeus levaram Jesus para o Pretório. Já estava amanhecendo e, para evitar contaminação cerimonial, os judeus não entraram no Pretório; pois queriam participar da Páscoa.
29 Se nuuŋ le Pailɛt se bo ŋɛŋ be bii li bee laa, “Fiee fi nɛ ŋɛŋ le wi wuni bee chɔ nuuŋ la?”
29 Então Pilatos saiu para falar com eles e perguntou: "Que acusação vocês têm contra este homem? "
30 Be tuu li wu le, “Ɛ wi wuni bee mɛɛŋ ki chɔɔ fiee kɛ, bee nuuŋ tɛ bɛɛ bɛ wu le tɛ̀ nyɛ li wɛɛ kɛ.”
30 Responderam eles: "Se ele não fosse criminoso, não o teríamos entregado a ti".
31 Pailɛt tuu li bee le, “Dzɔɔ yɛŋ wu nɛ saa biki si nchi wunɛ wɛki.” Bɛjuu tee li wu-u le, “Tɛ kɛmi yɛ buŋga bu wo wi kɛ.”
31 Pilatos disse: "Levem-no e julguem-no conforme a lei de vocês". "Mas nós não temos o direito de executar ninguém", protestaram os judeus.
32 N'yɔru wuni se bɛ kɔchɛ bɛ n'yɔru wu Jiso tɛ̀ saa tiiti doonchi ŋwaani kwe yi gii kwi.
32 Isso aconteceu para que se cumprissem as palavras que Jesus tinha dito, indicando a espécie de morte que ele estava para sofrer.
33 Pailɛt kaari gɛɛŋ lɛ lɛ ntɔ we-e, teeŋ be, bɛ bɛ Jiso, bii li wu-u laa, “Ɛ wɛ mfɔŋ wu Bɛjuu ni?”
33 Pilatos então voltou para o Pretório, chamou Jesus e lhe perguntou: "Você é o rei dos judeus? "
34 Jiso bii li wuu laa, “Ɔ tiiti fini nuuŋ mbeechɛ wu wa, mɔɔ bɛniiŋ bamu bɛ tee wɛ kii mi le?”
34 Perguntou-lhe Jesus: "Essa pergunta é tua, ou outros te falaram a meu respeito? "
35 Pailɛt bii li wu-u laa, “Ɛ mi wi wu Bɛjuu ni? Ɛ bɛniiŋ bo bɛ kwɛɛŋ lɛ bɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ bɛ wɛ be nyɛ li mi-i. Ɔ chɔ nuuŋ la?”
35 Respondeu Pilatos: "Acaso sou judeu? Foram o seu povo e os chefes dos sacerdotes que entregaram você a mim. Que é que você fez? "
36 Jiso tuu li wu-u le, “Bumfɔŋ bweŋ nuuŋ yɛ si bu li nshɛ yini-i kɛ. Bee le bumfɔŋ bweŋ ni bu nuuŋ si bu li nshɛ yini-i, bee nuuŋ bɛniiŋ beŋ bɛ nimɛ-ɛ be gwii le kiiŋ bɛ ni nyɛ mi li tsaŋ yi Bɛjuu li kɛ. Se nuuŋ le bumfɔŋ bweŋ nuuŋ yɛ bu dza li nshɛ yini-i kɛ.”
36 Disse Jesus: "O meu Reino não é deste mundo. Se fosse, os meus servos lutariam para impedir que os judeus me prendessem. Mas agora o meu Reino não é daqui".
37 Pailɛt se bii li wu-u laa, “Ɛ wɛ mfɔŋ ni?” Jiso tuu li wuu le, “Fi fiɛɛ si ɔ tee le ɛ mi mfɔŋ. Bɛ tɛ̀ biɛ mi, mbɛ li nshɛ yini-i kii fini le mbɛ ntee kii chɛɛŋ. Wi kwikwi wu biki chɛɛŋ ti wuki jɛ yɛŋ.”
37 "Então, você é rei! ", disse Pilatos. Jesus respondeu: "Tu dizes que sou rei. De fato, por esta razão nasci e para isto vim ao mundo: para testemunhar da verdade. Todos os que são da verdade me ouvem".
38 Pailɛt bii laa, “Chɛɛŋ nuuŋ la?” Si tɛ̀ bii lɛ, tuu kaari bo gɛɛŋ ŋɛŋ Bɛjuu baa, tee li bee le, “Mmɛɛŋɔ ki ŋɛŋ fiee fi wu chɔ kɛ.
38 "Que é a verdade? ", perguntou Pilatos. Ele disse isso e saiu novamente para onde estavam os judeus e disse: "Não acho nele motivo algum de acusação.
39 Se nuuŋ le nɛ kɛmi ntsɛ wunɛ wumu le ɛ nuuŋ mfi wu Tsɔnɔ chi N'yafuwee, mbuu wi wu ncha mumkpaŋ li yih yi ncha-a. Nɛ wɛki le mbuu nuuŋ Mfɔŋ wunɛ wu Bɛjuu ni?”
39 Contudo, segundo o costume de vocês, devo libertar um prisioneiro por ocasião da Páscoa. Querem que eu solte ‘o rei dos judeus’? "
40 Bɛjuu bɛlu waŋ lɛwe ŋge le, “Aay, tɛ wɛki yɛ wi wuni kɛ, buu nuuŋ Baraba!” Baraba wuni tɛ̀ nuuŋ wi wu kintutu ki bɛniiŋ bɛ tɛ̀ gwii bɛ bara wu Lom.
40 Eles, em resposta, gritaram: "Não, ele não! Queremos Barrabás! " Ora, Barrabás era um bandido.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.