João 13
asj (ASJ) vs NTLH
1 Le ni nuuŋ le bu gii bu woo se nuuŋ jobɛ chi Tsɔnɔ chi N'yafuwee, Jiso kɛɛ le mfi wu gii chinɛ li nshɛ yini-i, kaari gɛɛŋ fɛ Tee li kɔchɔɔ kituŋ. Si tɛ̀ kɔŋgisi bɛniiŋ bɛ tɛ̀ nuuŋ bee li nshɛ yini-i, se kɔɔŋgi be gɛɛŋ mɛɛshi.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Le be ni be jii biee fɛmfo, ɛ kiŋkundi tɛ̀ saa ki lii mbeechɛ li shéŋ yi Judas wu ŋwanɛ Simu Iskaliyɔ le kabɛ Jiso.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Si Jiso tɛ̀ kii kituŋ le Tee nyɛɔ biee bichu li tsaŋ yee li, bɛ le tɛ̀ dza fɛ Nyɔ-ɔ, mɔɔ le karisɔɔ tuu lijiŋ fɛ Nyɔ-ɔ,
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 dza lɛ bijɛ lɛwe, buushɛ biŋkoŋ biee, dzɔ ndu yi bɛ wɔɔyi bwiŋ lu, kaŋ litiŋ,
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 tumi dzɔɔ lɛ shoo, bɛchi tsootsi bikaa bi bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u lu, wɔɔyi bɛ ndu yi tɛ̀ kaŋ li litiŋ yɛ.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Le tsootsɛ bo fɛ Simu Pita, Simu bii li wuu laa, “Taa, ɔ gii ɔ tsootsɛ bikaa bieŋ ni?”
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Jiso tuu li wuu le, “Fiee fi mfeti ɔ nuuŋ tɛ kɛɛ fi dɛɛni kɛ. Ɔ gii ɔ kɛɛ nuuŋ lɛjiŋ.”
7 Jesus respondeu:
8 Pita tee li Jiso-o le, “Ɔ nuuŋ tɛ naa tsootsɛ bikaa bieŋ kɛ.” Jiso se tuu li wuu le, “Ɛ mɛɛŋ ki ntsootsɛ kɛ bikaa bio kɛ, ɔ tɛ kɛmɛ fiee tɛɛ wɛ kɛ.”
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Simu Pita se tee li Jiso-o le, “Taa, ɛ fi nuuŋ lɛ, kɛ ɔ nuuŋ tɛ tsootsɛ bikaa bieŋ kwaa kɛ. Ɔ gii ɔ tsootsɛ tɛ tsaŋ yɛŋ mɔɔ kikoo keŋ tɛ.”
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Jiso tee li wuu le, “Wi wu bee saa wu tsootsɛ bwiŋ wɛ waaŋ kituŋ bwiŋ kichu, kɛmi yɛ le tuu tsootsɛ bwiŋ fuki bikaa kwaa nsiŋ kɛ. Nɛ baa finɛ waaŋ kituŋ, se nuuŋ le ɛ beŋ bɛchu bɛ wuuti baa kɛ.”
10 Aí Jesus disse:
11 Jiso tɛ̀ tiiti lɛ kifɛ tɛ̀ kɔɔ wu kɛɛ wi wu gii kabɛ wu. Fiɛɛ fiee fi tɛ̀ tiiti le, “Ɛ Beŋ bɛchu bɛ wuuti kɛ.”
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Le Jiso mɛɛshi tsootsɛ bikaa bi bee, liishɛ ndú yee, kaari gɛɛŋ to fɛ kintsii kee li, se bii li bee laa, “Nɛ kɛɛ baa fiee fi mi mfɛ li be-eŋ fini ni?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Nɛ teenyi mi le Wi wu Ntiifɛ nɛ tuu nɛ teenyi tɛ mi le Taa, nɛ teenyi baa nuuŋ bujɔŋ, kifɛ ɛ fiee fi nnuuŋ.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Ɛ mi wu nuuŋ Taa wunɛ mɔɔ Wi wunɛ wu Ntiifɛ mi tsootsɛ bikaa binɛ, kɛ nɛ kɛmi baa le nɛ ni nɛ tsootsi tɛ bikaa bi wi bee wi-i.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Mi mfɛɔ fini le ndoonchɛ li be-eŋ le nɛ ni nɛ feti nɛɛ tɛ si mi mfɛ li be-eŋ lɛ.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le ŋwaŋ wu nimɛ nuuŋ tɛ ko le yaa te kikoo we kɛ, kɛ le wi wu bɛ toŋ ko yaa wi wu toŋ wu kɛ.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Ɛ nɛ kii biee bini, nɛ feti bi, kɛ kinɛɛtinɛ kiŋge kɛɛ kinɛ.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 Ntiiti yɛ nuuŋ kii beŋ bɛchu kɛ. Ŋkiiɔ bɛniiŋ bɛ mbee ntsaa. Se nuuŋ le, fi se fiɛɛ le fiee fi nuuŋ lɛ Kiŋwaati ki Nyɔ-ɔ kɛmi le fi bɛ fi kɔchɛ si bɛ tsɛɛ le, ‘Wi wu jii biee bieŋ wu dzaɔ biki bikaa bieŋ.’
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 Ntiitɔɔ fiee fini li be-eŋ dɛɛni fi mɛɛŋ fi se naa fi ka, le ke fi tuu fi ka, nɛ se tuu nɛ beŋ le ɛ mi wulu.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le wi wu fii mɔɔ nuuŋ noo wu mi ntoŋ le, wu fiɔ nuuŋ mi. Wi wu fi mi, fiɔ nuuŋ wi wu toŋ mi.”
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Si Jiso tee biee bini ni, shéŋ dza yi wɛsini wu. Dza tee gbanaa le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le wumu li be-eŋ linti gii kabɛ mi.”
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be bichi yi yi bee, be mɛŋini laa tiiti nuuŋ wi wu la le.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Wi wu kintutu ki bɔɔŋ bɛ Jiso wumu wu Jiso tɛ̀ gii kɔŋgisi tɛ̀ yemi jii biee nɛɛ li wu-u lichiŋ.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Simu Pita kwafi wu tee le bii li Jiso-o laa tiiti nuuŋ noo le.
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Se nuuŋ le, se yeŋ gɛɛŋ li Jiso bii li wuu laa, “Taa, ɛ noo?”
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Jiso tuu li wuu le, “Ɛ wi wu ŋgii bootɛ kibele nlii li kitsubi ki mbasi nyɛ li wuu.” Bɛdɛɛni, tuu lii kibele kilu li kitsubi ki mbasi nyɛ li Judas wu ŋwanɛ Simu Iskaliyɔ.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Nɛɛ si Judas tɛ̀ fi kibele kilu lɛ, Sataŋ biee lɛ li yi yee li. Jiso tee li wuu le, “Fɛrɛ fiee fiɔ wɛki le ɔ fɛ tsɛkɛ.”
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Wi wumu li kintutu ki bee tɛ̀ mɛɛŋ ki kɛɛ kɛ fiee fi wu tee li wuu lɛ kɛ.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Bamu tɛ̀ beechi le si Judas tɛ̀ nuuŋ wi wu kichi babi wu kwa lɛ, le Jiso tiitɔɔ li wuu le gɛɛŋ go biee bi be ti kɔŋgisi njɛ Tsɔnɔ lu, kɛ le gɛɛŋ nyɛ fiee li bɛniiŋ bɛ kifoo lɛ.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Si Judas tɛ̀ fi kibele kilu lɛ ji, biee bo mfwa mumkpaŋ gɛɛŋ. Mfi wu wɛɛ tɛ̀ nuuŋ butuu.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Si Judas tɛ̀ bo gɛɛŋ lɛ, Jiso shɛ tee le, “Dɛɛni bɛ gii bɛ bɛchi bɛ ni bɛ ŋiŋgi bunɔŋa bu Ŋwanɛwi-i, bɛ tuu bɛ ni bɛ ŋiŋgi tɛ bunɔŋa bu nuuŋ bu Nyɔ-ɔ li yi yee li.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Ɛ be ŋɛŋ bunɔŋa bu Nyɔ li yi yee li, kɛ Nyɔ gii yi doonchɛ tɛ bunɔŋa bu Ŋwani li yíh yi Nyɔ-ɔ. Kɛ gii doonchɛ mfwa mumkpaŋ.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 Bɔɔŋ beŋ, ŋgii nuuŋ tɛɛbeŋ li mfi niiŋ li. Nɛ gii nɛ shɛ nɛ gɔɔŋ mi nɛ tɛ ŋɛŋ kɛ. Si ntɛ̀ ntiiti li Bɛjuu li lɛ, ɛ nɛɛ lɛ si ntiitɔɔ li be-eŋ dɛɛni le, ‘Fɛ ŋgiiŋgi nuuŋ nɛ tɛ bɛ fe kɛ.’
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 Nyɛɛɔ nchi li be-eŋ, nuuŋ nchi wu fwɛŋ, le mfi wu nɛ shɛ nɛ ni nɛ nuuŋ bɛ kiŋkɔŋgisɛ. Nɛ ni nɛ kɔŋgisi nɛɛ tsaaŋ si ntuu kɔŋgisi beŋ.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Ɛ nɛ shɛ nɛ nuuŋ bɛ kiŋkɔŋgisɛ, fini fɛ bɛniiŋ bɛchu se kɛɛ le nɛ baa bɔɔŋ beŋ bɛ kintutu-u.”
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Simu Pita se bii li Jiso-o laa, “Taa, ɔ giiŋgi nuuŋ fɛŋ?” Jiso tuu le, “Fɛ ŋgiiŋgi fe nuuŋ ɔ tɛ biee mi fe dɛɛni kɛ. Ɔ gii ɔ shɛ ɔ se biee.”
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Pita kaari bii li wu-u laa, “Taa, nuuŋ ntɛ mbiee wɛ dɛɛni kɛ kii la? Ŋgii nyɛ ntsɛ wɛŋ le ŋkwi kii wɛ.”
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Jiso bii li wu-u laa, “Ɔ nuuŋ ɔ nyɛ ntsɛ wa le ɔ kwi kii mi ni? Nteeɔ chɛɛŋ chɛɛŋ le nyinɛshee nuuŋ tɛ̀ tɔɔŋ kiŋga kitɛɛtɛ ɔ mɛɛŋ ki faaŋ kɛ mi kɛ.”
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.