João 11

asj (ASJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Wumu wu bukooŋ bwee tɛ̀ nuuŋ le Lasɔrɔ tɛ̀ dza gendi. Tɛ̀ nuuŋ wi wu kitoŋ ki Bɛtani, tsiiŋ fe bee dzɛ́mi yee yi tɛ̀ nuuŋ Maariya bee Maata.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Maariya wuni wu ŋwaani wu Lasɔrɔ tɛ̀ gendi, ɛ wu wu tɛ̀ fwa bikaa bi Taa lɛ bɛ mɛɛŋ mɛ sɛɛndi ni shuuŋŋ, wɔɔyɛ bɛ yi ye yi lifa.
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Si tɛ̀ gendi lɛ, dzɛ́mi yee yilu biee yi tuumi ntoŋ li Jiso-o le, “Taa, wi wuɔ ti kɔŋgisi wɛ gendɔɔ.”
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Le Jiso woo ntoŋ wulu, tee le, “Chigɔŋ chini nuuŋ yɛ chi kwe-e kɛ. Chi chɛɛ le chi doonchɛ bunɔŋa bu nuuŋ bu Nyɔ-ɔ, ke Ŋwanɛ Nyɔ se naa kɛmɛ bukooŋ bu nɔŋa kii chi.”
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Jiso tɛ̀ kɔŋgisi Maata bee ŋwaani wu Maariya mɔɔ Lasɔrɔ ŋge.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Se nuuŋ le, mfi wu tɛ̀ woo le Lasɔrɔ gendɔɔ, tuu tsi fɛ tɛ̀ nuuŋ fɛɛ jo faa.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Lɛjiŋ lɛlu, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Tɛ kaari tɛ to Judiya.”
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Be bii li wuu laa, “Labai, ɛ nɛɛ mfo mfo fɛ Bɛjuu tuu be wɛki le be tomɛ wɛ bɛ ta le ɔ kwi, ɔ se tuu ɔ karisi ɔ tuu fe ni?”
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Jiso tuu li bee le, “Ɛ nɛɛ bikaa bi mfi yoofi ntsɔ bɛfɛ bi nuuŋ li jobɛ ni? Ɛ wi deŋgi fɛnshaaŋ, kɛ mwɛ nuuŋ tɛ̀ kɔtɛ li fiee li kɛ, kifɛ kiŋ'wofu ki li nshɛ yini-i wuuti kɛɛ.
9 Jesus respondeu:
10 Se nuuŋ le, ɛ wi deŋgi butuu, kɛ mwɛ nuuŋ kɔtɛ, kifɛ ŋiŋgi yɛ kiŋ'wofu kɛ.”
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Si tɛ̀ kweeŋ lɛ, tuu tee li bee le, “Nsaŋ yisɛŋ yi Lasɔrɔ lee yɛ, bɛdɛɛni, ŋgii ŋgɛɛŋ ŋkaaŋgi wu li chilefɛ chilu-u.”
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u se tee li wuu le, “Taa, ɛ fi nuuŋ le wu leeɔ, kɛ gii kaaŋgi.”
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Jiso tɛ̀ tiiti nuuŋ kii kwe yi Lasɔrɔ, bɛdɛɛni be wuki le liitɔɔ nuuŋ chilefɛ chi chilefɛ.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 Jiso se tee li bee tsaaŋ le, “Lasɔrɔ kwiɔ kituŋ.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 Se nuuŋ le, ŋ'wukɔɔ bujɔŋ kii beŋ le ntɛ̀ nuuŋ yɛ fe kɛ, ke nɛ se gɛɛ shéŋ li mi-i. Tɛ ni tɛ giiŋgi fe.”
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Tomɛ wu bukooŋ bwee bumu tɛ̀ nuuŋ le Maŋ, tee li bɔɔŋ bamu bɛ kintutu-u baa le, “Tɛ gɛɛŋ tɛ laa tɛɛbeŋ nuuŋ tɛ kwi tɛ bɛ wu le.”
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Jiso fɛsi fe, woo le Lasɔrɔ tsiɔ lɛ dziŋ jo naa.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Bɛtani wuni tɛ nuuŋ nɛɛ li Jɛrosalɛŋ lichiŋ si bɛma bɛfɛ lɛ.
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 Bɛjuu ŋge tɛ̀ bɛ lɛ Maata bee Maariya le be gachɛ nshiiŋ bɛ be kii kwe yi ŋwaani wu be.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Le Maata woo le Jiso bɛɛɔ, biee bo le gɛɛŋ le bee wu bikɛ, se nuuŋ le, Maariya tɛ̀ ba li yih.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Maata gɛɛŋ tee li Jiso-o le, “Taa, tuu nuuŋ le ɔ ni ɔ nuuŋ fɛni, ŋwaanɛŋ wu kwiyɛɛ kɛ.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Se nuuŋ le, ŋkiiɔ le mɔɔ nuuŋ dɛɛni, mɔɔ nuuŋ la fi ɔ lɛkɛ li Nyɔ-ɔ le, kɛ yi gii yi nyɛɔ.”
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Jiso tee li wuu le “Ŋwaana gii bo li kwe-e.”
23 Jesus disse a ela:
24 Maata tee li wuu le, “Ŋkiiɔ nɛɛ le gii kaari bo jobɛ chi kimɛrisɛ chi bɛniiŋ gii naa be ni be buti li kwe-e.”
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Jiso tee li wu-u le, “Ɛ mi wu mbusi bɛniiŋ li kwe-e, ɛ mi wu nyɛ ntsɛ li bɛniiŋ li. Wi wu gɛɛ shéŋ li mi-i mɔɔ kwi, kɛ mwɛ gii ni nuuŋ lu,
25 Então Jesus declarou:
26 mɔɔ nuuŋ noo wu mɛɛŋ lu dɛɛni wu gɛɛ shéŋ li mi-i nuuŋ tɛ naa kwi kɛ. Ɔ beŋɔ fini ni?”
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 Se beŋ le, “Iiŋ Taa, mi mbeŋɔ le ɔ nuuŋ Kinsofu ki Nyɔ tɛ̀ kaachɛ. Ɛ wɛ Ŋwanɛ Nyɔ wu tɛ̀ nuuŋ le gii naa bɛ li nshɛ yini-i.”
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Le Maata tee lɛ, se gɛɛŋ teeŋ Maariya wu ŋwaani, yɔ li wuu fɛkwiiŋ fɛkwiiŋ le, “Wi wu Ntiifɛ wɛ fɛni kituŋ, teenyɔ wɛ.”
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Si tɛ̀ woo lɛ, se dzakɛ gɛɛŋ ŋɛŋ wu.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 Tɛ̀ nuuŋ ɛ Jiso mɛɛŋ saa ki lɛ kɛ li kitoŋ kilu-u kɛ. Tɛ̀ gii mɛɛŋ nɛɛ fɛ Maata tɛ̀ gɛɛŋ ŋɛŋ wu fe.
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Bɛjuu bɛ tɛ̀ nuuŋ bɛ Maariya be gachi nshiiŋ, bɛ wu baa ŋɛŋ si wu dzakɛ wu bo li yih, be dza be biki wu be beechi le giiŋgɔ fɛ dziŋ le gɛɛŋ ni dii fe.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Le Maariya gɛɛŋ fɛsi fɛ Jiso tɛh nuuŋ, ŋɛŋ wu, se we li bikaa biee li tee le, “Taa, tuu le ɔ ni ɔ nuuŋ fɛni, tuu nuuŋ ŋwaanɛ wu kwiyɛɛ kɛ.”
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Le Jiso tuu ŋɛŋ si dii, Bɛjuu bɛ tɛ̀ biee wu dii tɛ, fiee filu koŋ wu li shéŋ ŋge, yi bee wu.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 Se dza bii laa, “Nɛ tuu nɛ diiyɛ wu fɛŋ?” Be tee li wuu le, “Taa, bɛ ɔ ŋɛŋ.”
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Jiso de.
35 Jesus chorou.
36 Le Bɛjuu ŋɛŋ lɛ, be tee le, “Bichɛ yɛɛŋ nɛ ŋɛŋ si tuu kɔŋgisi wu.”
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Se nuuŋ le, bamu se tuu be tee le, “Ɛ wu wu tɛ̀ gwiyɛ lii yi kinyɛɛ, tuu lee ki baŋgɛ kɛ wi wuni le wu kwi kɛ ni?”
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Shéŋ yee tuu yi sɛɛsɛ ŋge. Dza gɛɛŋ fɛsi fɛ dziŋ yilu-u. Dziŋ yini tɛ̀ nuuŋ tuuŋ wu bɛ tɛ̀ bɛŋɛ mfweeŋ wulu bɛ tɛtɛ chi nɔŋa.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Jiso tee le, “Tsaaki yɛɛŋ tɛtɛ chini.” Maata wu tɛ̀ nuuŋ dzɛmi yi wi wu tɛ̀ kwi wɛ tee li Jiso-o le, “Taa, dɛɛni yani wu saŋɔ kituŋ. Wɛ jo naa si tuu kwi.”
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Jiso bii li wu-u laa, “Mbee mɛɛŋ ki ntee kɛ li wɛ-ɛ le ɔ gɛɛ shéŋ li mi-i, ɔ se ŋɛŋ bunɔŋa bu Nyɔ-ɔ ni?”
40 Jesus respondeu:
41 Se nuuŋ le, be se tɛ̀ tsaaki tɛtɛ chilu. Jiso tsaaki lii liwe tee le, “Baa wɛŋ, nyɛɛɔ kiyɔɔni li wɛ-ɛ le ɔ wooɔ nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ wɛŋ.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Ŋkii ɔ le ɔ ti wuki nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ wɛŋ mfi kwi. Se nuuŋ le, ntiitɔɔ fini dɛɛni le bɛniiŋ bɛ lemi fɛni bani se beŋ le ɛ wɛ wu toŋ mi.”
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Le ni kweŋgi lɛ, waŋ lɛwe le, “Lasɔrɔ, bochɛ!”
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Wi wu tɛ̀ kwi kituŋ wɛ se biee bo, bibɛnu biee mɔɔ bikaa biee nuuŋ ɛ bɛ liiŋ bɛ nshɛŋgɛ yi ndú bɛ liiŋ tɛ̀ bushi bwee bɛ nshɛŋgɛ yi ndú. Jiso tee li bee le, “Fanchɛ yɛɛŋ wu, nɛ gɛɛ ni giiŋgi.”
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Bɛjuu ŋge bɛ tɛ̀ bɛɛ lɛ Maariya, le be ŋɛŋ fiee fi Jiso fɛ, be gɛɛ shéŋ li wu-u.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 Se nuuŋ le, bamu tɛ gɛɛŋ fibee nuuŋ lɛ Bɛfarasii, be tee be fiee fi Jiso fɛ.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa bɛ Bɛfarasii tuu be konchɛ bikoo bi kwɛɛŋ lɛ, be kweŋ le, “Ɛ la fi tɛ gii tɛ ge? Wi wuni fetɔɔ biee ŋge bi doonchi bunɔŋa bu Nyɔ-ɔ.
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Ɛ tɛ chinɛ le ba ni giiŋgi bɛ fi limfwe, kɛ bɛniiŋ bɛchu gii be gɛɛ shéŋ li wu-u, bɛniiŋ bɛ Lom bɛ sɛki bee gii be dza be bɛ be kɛsi kintsii kisɛŋ ki wuuti mɔɔ kitoŋ kisɛŋ.”
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Se nuuŋ le, wi wu be wumu wu bukooŋ bwee tɛ̀ nuuŋ le Kaifas, wu tɛ̀ nuuŋ kikoo ki bɛte muntofi-i li kiya kɛɛ dza tee fiee li bee le, “Nɛ kii yɛ fiee kɛ dududu.
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Nɛ kii yɛ le fi dzɔɔŋ le wi mumkpaŋ kwi li bɛniiŋ bɛchu-u yɛki fɛ kitoŋ kichu nuuŋ ki la bu la kɛ ni?”
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Kaifas tɛ̀ tiiti yɛ fiee fini bɛ bufii bu nuuŋ bwee kɛ. Wu si kikoo ki bɛte muntofi-i li kiya kɛɛ tɛ̀ tiiti fini laŋini nuuŋ ntoŋ wu Nyɔ le Jiso tɛ̀ kɛmi le kwi kii kitoŋ ki Bɛjuu.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 Tɛ̀ nuuŋ yɛ nɛɛ kii kitoŋ kilu kwaa kɛ, tɛ̀ kɛmi le kwi le banchɛ bɔɔŋ bɛ nuuŋ bɛ Nyɔ-ɔ bɛchu bɛ li bitoŋ bimu, be nuuŋ li fiee fi mumkpa-aŋ.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Mbɛɛchɛ booyaa, bikoo bi kwɛɛŋ lɛ se bɛchi bi dzeti ntaŋ si bi gii bi fɛ bi se wo Jiso.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Nɛɛ lɛ, Jiso tɛ mɛɛŋ yɛ deŋgi gbanaa lɛ Bɛjuu li lɛnti kɛ. Dza fiee fe gɛɛŋ li kitoŋ kimu ki nuuŋ li kitoŋ ki li bukaka lichiŋ bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, be tɛ̀ tsiiŋ fɛ kitoŋ kimu ki bɛ tɛ̀ teenyi le Ɛfelɛŋ.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Tsɔnɔ chi Bɛjuu lɛ chi N'yafuwee tɛ̀ bɛɛ kituŋ tsɛkɛtsɛkɛ, bɛniiŋ tɛ̀ dzɛti li bintsii bichu-u be yɛki Jɛrosalɛŋ jobɛ chini mɛɛŋ chi bɛɛ le be tsootsɛ bikoo bi bee kii be ni lɛ li tsɔnɔ chilu bɛ kinjirɛ.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Be se gɛɛŋ be bɛchi be wɛki Jiso be biiti li yi yi bee si be tɛ̀ lemi fɛ yih yi muntofi-i be tiiti laa, “Nɛ beechi le la? Jiso gii bɛ fɛ tsɔnɔ chini-i ni?”
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Tɛ̀ nuuŋ ɛ bɛte muntofi bɛ nɔŋa bɛ nɔŋa mɔɔ Bɛfarasii tɛ̀ nyɛ nchi kituŋ le wi wu kii fɛ Jiso nuuŋ fe, mwɛ fɛ be kɛɛ, ke be se kɔɔ wu.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.