Marcos 13

God Ananin Balan (APEB) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Douk Jisas napeli numun God ananitu nebetali wilpat naitak nakli nutoglu aduk, ali ananu ananinu disaipel naklipanu nakli, “Nebenyali Tisa! Nyak tik ogudak dudukog wilag douk chalog dudukabal atubal utabal uli.”
1 Quando Jesus saía do templo, um de seus discípulos disse: “Mestre, olhe que construções magníficas! Que pedras impressionantes!”.
2 Ali Jisas naklipanu nakli, “Nyak nyatik ogudak wilag ali nyakli dudukog. Wakuli kamanami kipaichi eke chunaki chichichehog ali eke kobi chukutuk anam atum utam mutemaguk chihahim umu kipaimi utam, wak. Blunatimaguk eke chubolunik blubih blukus atap atugun.”
2 Jesus respondeu: “Está vendo estas grandes construções? Serão completamente destruídas. Não restará pedra sobre pedra!”.
3 Ali Jisas nalto nakih nape agundak woblahahinamu maunten Oliv. Ali Pita nanu Jems uli Jon hanu Andru amam atum hanak hatoglomanu ali hasalikanu hakli,
3 Mais tarde, Jesus sentou-se no monte das Oliveiras, do outro lado do vale, de frente para o templo. Pedro, Tiago, João e André vieram e lhe perguntaram em particular:
4 “Apak makli nyuklipapamu ahudak nyumnah douk eke echudak dukwechuk nyaklipopomech uli chutoglomu. Ali chopuk eke moneken nyulik nyutoglomu apak mutulin ali mudukemech mukli, echudak douk ahalakatimu chutoglu?”
4 “Diga-nos, quando isso tudo vai acontecer? Que sinais indicarão que essas coisas estão prestes a se cumprir?”.
5 Ali Jisas naklipam nakli, “Ipak pugamu punenek yologimu kobi anam almom hunaki hunek lohumepu hunekepu pugipech amomin balan, wak!
5 Jesus respondeu: “Não deixem que ninguém os engane,
6 Wolobaimi almom eke hunaki ali amom atunu ati eke hunek lohumepu huklipepamu yekin yeul hukli, ‘Yek Krais douk God natalihe ali nokoge yanaki uli.’ Ali amom eke hunek loh umu wolobaichi elpech.
6 pois muitos virão em meu nome, dizendo: ‘Eu sou o Cristo’, e enganarão muitos.
7 Ipak eke pumnek balan umu wanoh hwutaglu kipailubi lougunilub walub umu. Ali chopuk eke pumnek chupe chulpak halakatimu ipak papemu. Wakuli ipak kobi elgeipu, wak. Adul wanoh eke hwutaglu, wakuli hugikuk uli nyumnah eke kobi kebes hutoglu.
7 Vocês ouvirão falar de guerras e ameaças de guerras, mas não entrem em pânico. Sim, é necessário que essas coisas ocorram, mas ainda não será o fim.
8 Ali enen kantri eke chitak chunu kipainyi kantri chulpak. Ananu king nunu ananich eke chitak chunu kipainali king nunu ananich chulpak. Ali anagun apudak atap eke enyik kutuk, ali anagun eke nebehi nyulbiah hech ali wolobaichi eke chugak nyulub. Enyudak nyunatimaguk nyulik uli hevi eke nyutoglu kobi douk ehudak halik uli nyih, douk almatok kwalik kwomnekeh ali adakio kwolali batowin umu.
8 Uma nação guerreará contra a outra, e um reino contra o outro. Haverá terremotos em vários lugares, e também fome. Tudo isso, porém, será apenas o começo das dores de parto.
9 Douk namudak ali ipak yet imas punenek yologi. Echech eke chunaki chuhwepu chulawepamu nebemi douk hape hasuh kwotog uli. Ali chopuk, eke chuwich chuleyepu enech echudak gani numun echech Juda chape cheyagwleh balan ogwi wilag. Echech eke chuleyepu echudak umu agundak pasuh yekin balan pagipech yek umu. Ali echech eke chuhwepu chulawepamu amom nebemumali gavman uli hunu amom king hapemu umu puklipam God ananin yopinyi balan douk nyaklimu yek uli.
9 “Tenham cuidado! Vocês serão entregues aos tribunais e açoitados nas sinagogas. Por minha causa, serão julgados diante de governadores e reis. Essa será sua oportunidade de lhes falar a meu respeito.
10 Ali susubuati, yekich elpech eke chunak blunatimaguk walub blape apudak atap uli chuklipech God ananin yopinyi balan iyuh, ali hugikuk uli nyumnah eke adakio hutoglu.
10 É necessário, primeiro, que as boas-novas sejam anunciadas a todas as nações.
11 Ali ababuk nyultab echech chuhwepu chulawepu chunak chunek kwotumepamu, ipak kobi elgeipu ali pukli kedeke punak ali piyagwleh malmu? Wak, nyunatimaguk balan God eke nukepeyen ababuk atubu nyultab ipak pukli piyagwleh umu. Douk namudak ali moneken balan ipak ulkwip pulomen uli, ipak imas pukliyen. Umu moneken, enyen douk wo ipak yet puklienyi e, wak. Enyen douk God ananin Michin nyepahul dakio paklienyi.
11 Quando forem presos e julgados, não se preocupem com o que dirão. Falem apenas o que lhes for concedido naquele momento, pois não serão vocês que falarão, mas o Espírito Santo.
12 Ali enech elpech eke nyihihichih umu echechich sachich owachich ali eke chunekumech kwot chuwechikech ali chunak kipaichi chech chugak. Ali anam ahlim eke nyihihichim umu amamich batowich ali eke hunekumech kwot umu huwechikech ali chunak kipaichi chech chugak. Ali batowich chopuk eke nyihihichich umu echechich mamechich ali eke chunekumech kwot umu chuwechikech ali chunak kipaichi chech chugak.
12 “O irmão trairá seu irmão e o entregará à morte, e assim também o pai a seu próprio filho. Os filhos se rebelarão contra os pais e os matarão.
13 Ali chunatimaguk elpech eke chukli wakepu chukepu agabus chukli ipak yowepalimu agundak pagipech yek umu. Wakuli echebuk douk chugipech yek dodogowich atich aliga chugak uli, God eke nunolawech chutanamali chupe kalbu.”
13 Todos os odiarão por minha causa, mas quem se mantiver firme até o fim será salvo.
14 Ali Jisas balan nyeilen nakli, “Ali ipak eke putik kipaichi chulawali enyudak nyanubu yowenyi chunaki chuwich chinyubuk numun God ananitu nebetali wilpat ali eke nyunekatu tubosusih. Enyudak yowenyi God douk nanubu nakli wak umu nyukus numun ananitu nebetali wilpat uli.” Elpen nyutalih enyudak balan uli imas nyugamu nyudukemen kalbu. Ali ababuk nyultab elpech chape blanatimaguk walub blape provins Judia uli imas chulhwas chunamu mauntenab.
14 “Chegará o dia em que vocês verão a ‘terrível profanação’ no lugar onde não deveria estar. (Leitor, preste atenção!) Então, quem estiver na Judeia, fuja para os montes.
15 Ali chape aduk halakatimu echechig wilag uli, eke kobi chitak chuwich wilag umu chunahuli enech echudak, wak. Echech imas chunubu chulhwas chunak meyoh.
15 Quem estiver na parte de cima da casa, não desça nem entre para pegar coisa alguma.
16 Ali echebuk douk cheyotu yawihas uli kobi wata chutanamu chusahul chunamu echechig wilag umu chunahuli echechig saketog, wak.
16 Quem estiver no campo, não volte nem para pegar o manto.
17 Ali mapiliu owobuk apaluhiwali almagou wunu owobuk douk wasuh batowich douk watak cheil chabah uli. Ahabuk nyumnah owo eke wunomnek nebehi nyih!
17 Que terríveis serão aqueles dias para as grávidas e para as mães que estiverem amamentando!
18 Ali ipak imas punek beten umu enyudak nebenyi hevi kobi nyutoglu ababuk nyultab nebehi echah hulomali, wak.
18 Orem para que a fuga de vocês não aconteça no inverno,
19 Ehebuk nyumneh, enyudak hevi eke nyutoglu ali elpech eke chumnek nebehi nyih. Ehudak nyih seiwak God nenek apudak atap panu enechi enech chanu elpech chatoglu chape chanaki aliga chataglali nameitu, wakuli enyudakmali hevi watak enen nyutoglu ali nyunek elpech chumnek ehudakmali nyih e. Ali kwali chopuk, elpech eke kobi wata chumnek eneh ehudakmali nyih, wak.
19 pois haverá mais angústia naqueles dias que em qualquer outra ocasião desde que Deus criou o mundo, e nunca mais haverá angústia tão grande.
20 Sapos Diginali nutalih wolobaihi nyumneh umu enyudak hevi nyutoglu ele, deke kobi enech elpech chupeik, wak. Chunatimaguk deke chugak chutuh. Wakuli anan ulkum manubu molomu ananich elpech anan nanaglahech uli ali natalih gwodih meyoh nyumneh umu enyudak hevi nyutoglomu.
20 De fato, se o Senhor não tivesse limitado esse tempo, ninguém sobreviveria, mas, por causa de seus escolhidos, ele limitou aqueles dias.
21 Ali sapos enech elpech chunaki ali chuklipepu chukli, ‘Ipak tik, Krais douk God natalihanu nokoganu nanaki uli anudak nape agundak o nani nape gani umu, ipak kobi punek bilipumech, wak.’
21 “Portanto, se alguém lhes disser: ‘Vejam, aqui está o Cristo!’ ou ‘Vejam, ali está ele!’, não acreditem,
22 Wolobaimi almom atunu ati eke hunaki hunek lohumepu hukli, ‘Yek Krais.’ Ali anam eke hunaki hunek lohumepu ali amom atunu ati eke hukli, ‘Yek onowe profet.’ Ali amom eke hunek enenyi enen God atunu neneken uli moul. Omom eke hunek namudak umu hukli hunek loh umu God nanaglahech uli elpech umu chukli adul amom God nagakamom. Ali sapos amom dodogowim ele, amom eke hunek lohumech. Wakuli eke wak.
22 pois falsos cristos e falsos profetas surgirão e realizarão sinais e maravilhas a fim de enganar, se possível, até os escolhidos.
23 Namudak ali ipak pugamu punenek yologimu ababuk nyultab enyudak nebenyi hevi nyutoglomu. Yek douk enyudak a yalik yaklipepaguk umu chanatimaguk echudak douk eke chutogloluli.”
23 Fiquem atentos! Eu os avisei a esse respeito de antemão.
24 Ali ehudak nyumneh umu enyudak hevi douk eke nyunek elpech chumnek nebehi nyih uli eke hunak hutuhuk, ali nyumnahinu nunu wabinu aub eke yomotokwehib.
24 “Naquele tempo, depois da angústia daqueles dias, ‘o sol escurecerá, a lua não dará luz,
25 Ali enechi enech chape iluh utogoluli chunu aub uli unib eke guldugolech ali unib eke unotuk ugluki atap.
25 as estrelas cairão do céu, e os poderes dos céus serão abalados’.
26 Ali ababuk nyultab, Yek Anudak Alman douk yatoglu aduligeinyi elpen uli eke wata itukemaguk iluh heven inaki. Yek eke inubu dodogowiwe ihiyatiki ali ilali onog olug inaki.
26 Então todos verão o Filho do Homem vindo nas nuvens com grande poder e glória.
27 Ali eke ikagas yekich enselahas chunak gnunatimaguk apudak atap ali chulawali chunatimaguk yek yonoglahech uli elpech chunaki chupe atugun.
27 Ele enviará seus anjos para reunir seus escolhidos de todas as partes do mundo, das extremidades da terra às extremidades do céu.
28 Ipak ulkwip pulomu enyudak lowag fik ali pudukemech. Ababuk nyultab enyen nyupe nyunaleh abali, ipak eke putulin ali pudukemech pukli douk ahalakatimu wah atuh hutau.
28 “Agora, aprendam a lição da figueira. Quando surgem seus ramos e suas folhas começam a brotar, vocês sabem que o verão está próximo.
29 Ali douk eke namudak ati. Ipak eke putik enyudak nyunatimaguk hevi douk dukwechuk yaklipepamen uli nyutoglu nyunakuk, ali ipak eke pudukemch umu Yek douk ahalakatimu itanamali.
29 Da mesma forma, quando virem todas essas coisas, saberão que o tempo está muito próximo, à porta.
30 Aduligu atugu yek yaklipepu! Ipak doumeipali, enepu eke kobi kebes pugak, wak. Ipak eke wata pupe ali enyudak nyunatimaguk hevi douk dukwechuk yaklipepamen uli eke nyutoglu.
30 Eu lhes digo a verdade: esta geração certamente não passará até que todas essas coisas tenham acontecido.
31 Chanatimaguk echudak douk chape iluh utagaluli chunu utagu agag yet, chunu chanatimaguk chape apudak atap uli chunu atap chopuk eke chunubu bulkwolech chunak chuwichuk. Wakuli yekin balan eke nyunubu nyupe eheh nyumneh.
31 O céu e a terra desaparecerão, mas as minhas palavras jamais desaparecerão.
32 Ali Jisas balan nyeilen nakli, Wak enen atin elpen nyudukemu ahudak nyumnah o aua e. God ananich enselahas chanu yek ananiwe nuganinu chopuk wak mudukemah e. Aninu atunu nadukemah.
32 “Contudo, ninguém sabe o dia nem a hora em que essas coisas acontecerão, nem mesmo os anjos no céu, nem o Filho. Somente o Pai sabe.
33 Ipak douk wo pudukemu ahudak nyumnah douk eke echudak chutoglomu e. Douk namudak ali ipak imas punenek yologi ali pupe pubeyogun. Ipak kobi pupe chachip, wak.
33 E, uma vez que vocês não sabem quando virá esse tempo, vigiem! Fiquem atentos!
34 Ahudak nyumnah echudak chutoglomu eke kobi enyudak woblen balan umu. Balan enyudak. Ananu alman nakli nutukemaguk ananitu wilpat nunak anabul lougunibul wabul. Anan naklimu nunak ali naitak nataliham-umaguk moul sulisuli amam atunu ati douk henekumanu moul meyoh uli. Ali naklipu anudak nape nenek was umu dua ulimu nunek was dua ali nupe nubeyogunmu anan wata nutanamalimu.
34 “A vinda do Filho do Homem pode ser ilustrada pela história de um homem que partiu numa longa viagem. Quando saiu de casa, deu instruções a cada um de seus servos sobre o que fazer e disse ao porteiro que vigiasse, à espera de sua volta.
35 Douk namudak ali ipak imas punenek yologi ali punek was pupe putulugun. Umu moneken, ipak wak pudukemu ababuk nyultab douk eke wilpatinali nutanamali abali e. Anan eke nunaki wabigun o olokohunib umu wab o nunaki yoweg owotog gwitak umu o nunaki aglupil. Ipak wak pudukemech e, wak.
35 Vocês também devem vigiar! Pois não sabem quando o dono da casa voltará: à tarde, à meia-noite, de madrugada ou ao amanhecer.
36 Kedeke wosik ati anan nunaki ahudak atuh ali nutulipamu ipak pichuh. Wakuli wak, ipak imas pupe pubeyogunmanu.
36 Que ele não os encontre dormindo quando chegar sem aviso.
37 Ali enyudak balan yek yaklipu ipak enyi, nameitu yek yaklipu chanatimaguk elpech chopuk. Ipak pugabe punenek yologi ali pupe pubeyogunmu echudak douk dukwechuk yek yaklipepamech uli chutoglomu.”
37 Eu lhes digo o que digo a todos: vigiem!”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.