João 20

God Ananin Balan (APEB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ali wehluwih aglupil ahudak susubeih nyumnah umu wik, wata yomotokweh ali Maria douk kwanaki Makdala uli kwaitak kwanak umu kutik hulupihw agundak hanugomu Jisas umu. Douk kwanak wakuli kwatik umu amudak utam douk hechosom umu hagah nuguhigamu iwagaluli douk wo mutaku nuguhigamu e, wak. Manak makusuk algas.
1 Domingo bem cedo, quando ainda estava escuro, Maria Madalena foi até o túmulo e viu que a pedra que tapava a entrada tinha sido tirada.
2 Douk kwatikuk namudak ali kwatanamu kwasahul kwanak kwaklipu Saimon Pita nanu anudak ananu disaipel douk Jisas anan ulkum manubu manohwanu uli kwakli, “Enech chanaki chawich hulupihw ali chohul apakinu Diginali chalawanu chanak. Ali apak douk wo mudukemu agnabuk chanak chanabuk umu e, wak!”
2 Então foi correndo até o lugar onde estavam Simão Pedro e outro discípulo, aquele que Jesus amava, e disse: — Tiraram o Senhor Jesus do túmulo, e não sabemos onde o puseram!
3 Douk okwok kwaklipam namudak ali Pita nanu anudak ananu disaipel haitak hasahul hanak gani douk iwagu golomu.
3 Então Pedro e o outro discípulo foram até o túmulo.
4 Hasahul hanak, wakuli anudak ananu disaipel nadiyuk Pita ali anan nalik nanak natoglu agundak iwagu golomu.
4 Os dois saíram correndo juntos, mas o outro correu mais depressa do que Pedro e chegou primeiro.
5 Nalik nanak natoglu ali wo nuwich e. Neyotu aduk meyoh nape nogolpamu natiku numunahigamu agudak hulupihwigu iwagu. Natulugunu ali natiku ehudak chogolihwihi luseh atih hakusuk.
5 Ele se abaixou para olhar lá dentro e viu os lençóis de linho; porém não entrou no túmulo.
6 Saimon Pita douk nagimanu nanaki ali nanaki nanubu nawich hulupihw. Nawich ali natik luseh atih hakus.
6 Mas Pedro, que chegou logo depois, entrou. Ele também viu os lençóis colocados ali
7 Ali ahudak lupah douk hapnugumanu boglom umu douk wo hunu ehudak eneh hukus atugun e, wak. Ahah douk kobi enech chadalechah ali hanak hakusuk sik umu.
7 e a faixa que tinham posto em volta da cabeça de Jesus. A faixa não estava junto com os lençóis, mas estava enrolada ali ao lado.
8 Ali anudak disaipel douk nalik nanak natoglomu iwagaluli chopuk nagipech Pita nawich natik ehudak luseh. Natulih ali nenek bilip nakli aduligu atugu Jisas douk naitak nape.
8 Aí o outro discípulo, que havia chegado primeiro, também entrou no túmulo. Ele viu e creu.
9 Ali ababuk nyultab, apak douk chopuk watak mugamu mudukemu balan nyetemu God ananik buk uli e, umu Jisas douk eke nugak wakuli eke wata nitak nupemu, wak.
9 (Eles ainda não tinham entendido as Escrituras Sagradas , que dizem que era preciso que Jesus ressuscitasse.)
10 Douk amudak biam disaipel hatikuk iwagu ali wata hatanamamu wabul.
10 E os dois voltaram para casa.
11 Douk amam hanak ali Maria kweyotuk adukahigamu iwagu hulupihw kwape kwoleh. Kwoleh ali kwogolpamu kwape kwatiku numunahigamu.
11 Maria Madalena tinha ficado perto da entrada do túmulo, chorando. Enquanto chorava, ela se abaixou, olhou para dentro
12 Kwatulugunu ali kwatiku biech enselahas douk cheneki chogalihwihi atih luseh uli chapeli. Kwatulich chape okwobuk outuk douk susubati Jisas nakus umu. Enen nyape boglom makus umu ali enen agundak ayas umu.
12 e viu dois anjos vestidos de branco, sentados onde tinha sido posto o corpo de Jesus. Um estava na cabeceira, e o outro, nos pés.
13 Ali chasolikokwi chakli, “Nyak nyape nyeleh umu moneken?”
13 Os anjos perguntaram: — Mulher, por que você está chorando? Ela respondeu: — Levaram embora o meu Senhor, e eu não sei onde o puseram!
14 Douk kwakliyuk namudak kwakli kutanamu kutulugunuk ali kwatik Jisas neyotu. Kwatulunu wakuli wo kwudukemech umu anan douk Jisas e, wak.
14 Depois de dizer isso, ela virou para trás e viu Jesus ali de pé, mas não o reconheceu.
15 Ali Jisas nasolikok nakli, “Nya, nyak nyape nyeleh umu moneken? Ali chopuk douk nyape nyaulimu omuni?”
15 Então Jesus perguntou: Ela pensou que ele era o jardineiro e por isso respondeu: — Se o senhor o tirou daqui, diga onde o colocou, e eu irei buscá-lo.
16 Wakuli Jisas nanubu nasolikok okwokin yeul nakli, “Maria.” Ali okwok kwatanamu kwatulunu ali kweyagwleh tokples Hibru kwakli, “Rabonai.” Enyudak balan Rabonai douk chakli, “Nebenali Tisa.”
16 — Maria! — disse Jesus. Ela virou e respondeu em — “Rabôni!” (Esta palavra quer dizer “Mestre”.)
17 Wakuli Jisas naklipok nakli, “Nyak kobi nyususuhwe, wak. Umu moneken, yek douk watak itanamu ilto ikih itik yekinu Aninu e, watak. Ali nyak douk nyunak nyuklipu yekim owahlim amam disaipel, umu yek eke itanamu ilto ikih itik yekinu Aninu. Anan douk chopuk ipakinu Aninu. Anan douk yekinu God ali ipakinu God chopuk.”
17 Jesus disse:
18 Ali okudak Maria kwanaki Makdala uli kwatanamu kwanaku. Kwanaku ali kwaklipu apak Jisas ananipamu disaipel umu agundak kwatikuk Diginali ali naklipokwimu kunaki kuklipapu enyudak balan douk kwaklipapamu.
18 Então Maria Madalena foi e disse aos discípulos de Jesus: — Eu vi o Senhor! E contou o que Jesus lhe tinha dito.
19 Ali wabigun umu ahudak susubeih nyumnah umu wik halakatimu wab ali Jisas ananipamu disaipel manak mawich mowachabal mape anatu wilpat. Apak douk elgeipomu echech Juda echechim nebemi ali manak mawich mowaluk duahas numun ali mape. Douk mape wakuli Jisas nanaki neyotu agundak apak mapemu ali nakli, “Ipakiluh apaluh hlulu kalbu.”
19 Naquele mesmo domingo, à tarde, os discípulos de Jesus estavam reunidos de portas trancadas, com medo dos líderes judeus. Então Jesus chegou, ficou no meio deles e disse:
20 Douk nakliyuk namudak ali nogilapopu wis agundak amam soldia henek nyilimanu kruse umu sanu agundak labusinamu douk soldia nakumanu bulawog umu. Douk anan nogilapapu nyublug matulug ali manubu monehilau malikuk umu agundak matik apakinu Diginalimu.
20 Em seguida lhes mostrou as suas mãos e o seu lado. E eles ficaram muito alegres ao verem o Senhor.
21 Ali Jisas wata chopuk naklipapu nakli, “Ipakiluh apaluh hlulu kalbu. Yek eke ikegepu punak punek yekin moul kobi likuk yekinu Aninu nakagasi yek yanamali apudak atap umu.”
21 Então Jesus disse de novo:
22 Douk nakli namudak ali nehepich ananip yap panamali apak ali nakli, “Ipak pulau God ananin Michin.
22 Depois soprou sobre eles e disse:
23 Sapos ipak kobi pusuh enech elpech echechin yowenyi pupe ali pukleyenyuk umu, orait echechin yowenyi eke kobi wata nyupenyich, wak. Wakuli sapos ipak pusuh echechin yowenyi pupe ali kobi pukli pukleyenyuk umu, orait echechin yowenyi eke wata nyupenyich.”
23 Se vocês perdoarem os pecados de alguém, esses pecados são perdoados; mas, se não perdoarem, eles não são perdoados.
24 Tomas enyudak enen yeul chohwalanamu Didimas uli douk ananamu apak Jisas ananipamu 12-poleipu disaipel. Ali ababuk nyultab Jisas nanaki natoglomopu abali, anan douk wo nunapu mupe ye, wak.
24 Acontece que Tomé, um dos discípulos, que era chamado de “o Gêmeo”, não estava com eles quando Jesus chegou.
25 Ali apak anapu disaipel maklipu Tomas makli, “Apak amatulunu apakinu Diginali.”
25 Então os outros discípulos disseram a Tomé: — Nós vimos o Senhor! Ele respondeu: — Se eu não vir o sinal dos pregos nas mãos dele, e não tocar ali com o meu dedo, e também se não puser a minha mão no lado dele, não vou crer!
26 Douk aliga anagu wik gechalakuk ali apak Jisas ananipamu disaipel wata manak mowachabal mape atugun atudak wilpat. Ali ababuk nyultab Tomas douk chopuk nanopu mape. Mawich mowaluk chanatimaguk duahas ali mape numun. Mape wakuli Jisas nanaki neyotu agundak apak mapemu ali nakli, “Ipakiluh apaluh hlulu kalbu.”
26 Uma semana depois, os discípulos de Jesus estavam outra vez reunidos ali com as portas trancadas, e Tomé estava com eles. Jesus chegou, ficou no meio deles e disse:
27 Ali naklipu Tomas nakli, “Nyak wemu nyakih hah agundak yekis wis douk nyiguh hwawich umu. Ali chopuk nyuwemu wis agundak labusiwemu. Nyak kobi nyusuh bien tinytin, wak. Yek yakli nyak imas nyunubu nyunek bilip nyukli yek adul yagak ali wata chopuk yaitak yape.”
27 Em seguida disse a Tomé:
28 Ali Tomas nebemanu balan nakli, “Nyak douk yekinyu Diginyali ali yekinyu God.”
28 Então Tomé exclamou: — Meu Senhor e meu Deus!
29 Ali Jisas naklipanu nakli, “Nyak douk nyatiwe ali dakio nyenek bilipume. Ali echebuk elpech douk wo chutik yek wakuli chusuh yekin balan chukli adulin uli, echech wosik iken chunubu chunehilau.”
29 — Você creu porque me viu? — disse Jesus. — Felizes são os que não viram, mas assim mesmo creram!
30 Jisas douk nenek wolobainyi God atunu neneken uli moul chopuk ali ananipu disaipel matulin. Neneken ali yek douk wo iwemu balan umu nyanatimaguk anan neneken uli moul okudak buk e, wak.
30 Jesus fez diante dos discípulos muitos outros milagres que não estão escritos neste livro.
31 Ali balan nyetemu okudak buk uli, yek douk yenyemomu yakli ipak putalihen ali punek bilip pukli Jisas anan douk Krais, anudak douk God natalihanu ali nakaganu nanamali nunolau elpech uli. Ali chopuk umu punek bilip pukli Jisas anan douk adul God ananinu Nuganinu. Punek bilipumanu namudak ali ipak eke punubu pupe kalbu eheh nyumneh.
31 Mas estes foram escritos para que vocês creiam que Jesus é o Messias , o Filho de Deus. E para que, crendo, tenham vida por meio dele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.