Lucas 7

Amanab Naineri NT (AMN_NAI) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Sisas elim mo sihi wahianim eso ika Kaperneam kimbig gam sahu ikana.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Afa enanai yiba amini misog el heafna gafugag elim gihna faka auguiafna. Eheba 100 amiim nangwaghiageule. Enag hugna heafna gafugag elim membena. Enag gafugag elbi ati wahagim meini ofefna.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Afa amini misog el higinaba og Sisas ati bog enanai yi ga eso Ju elni misog elim ningitigina og ma ahu Sisasim sihinibi so ma bo ehena gafugag elim lahla fefati.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Afa so ehengel ahu Sisasnai opukonam Sisasim kifutig mona sihini og, “Hai, sona elbi lahlag el ehem so kweagfu.
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 Eba ehe bigim Ju elim membenigim afa nuwagig lala kangelni nimbanig.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Afa so Sisas wankana muhwa wan opugufnaba afa amini misog el heafna hihem sihiagenam ningitigina og, ma ahu gwesim Sisasim sihini ehengel ahu enaig esogona og, “Amunai luwal, mangigim ne ehegepusig bo og, kaba mang lahlag el mo na ne kana lala gamba bo.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Afa og, kaba mang lahlag el mo na ka bo nem sihina isug mo bihig sihiba so ma kana gafugag elbi lahla fei.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Ka enaig sihifeg kagaba ka so misog elim ahnai skaufen. Ka gaba ati soldiaba feg enag kam ahnai skaufinig. Afa so ka ming elim sihinaf aubo eba ehe bof. Afa ka kikeafna gafugag elim sihinaf ohnam gafugafe eba ehe ika esef.”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Sisas ena mom higinam ehena olug fingi fena afa el eso ehem pahlukuna enam sihini og, “Ka nem inim sihinig mas ka amanim Israel wanai elimba olug onigi nalig feg enaig elbi nanguna mo.”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Afa el so amini misog el ningitigina enag piske lala gam ahuafnaba nanguni gih elbi enaba ati pugu lahlafena.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Afa managig hwainig Sisas Nain kimbig gam ikafnaba afa so pahlukuiag el apaigona afa mingnag el numb apaigona enag Sisas wan ikana.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Afa wan ikana kimbig bogna mengig muhwa wanpuguafnaba afa el ehgam elim wahagim fabugohna enag opukefeagini. Afa el numb afagim wanig ambugona, ehena awagagba ati wahana afa enag wahag elbi eba gwenag mungo fena.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Afa so Ainiyag enag angwafigim nangunam hugunam afafenam afa enaig sihifena og, “Nofeka ufwe.”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Afa so Sisas ika muhwa gohnam eso wahag elim gig simem ningana tuhuna mahim el gwese ofuhiafnaba. Afa so Sisas enaig esona og, “Luwal kwablog ka nem osihina, so bihia.”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Mahim enaig esonaba eso enag elbi bihianam mo wagenaba afa so Sisas piske afag nangum ningihiana.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Afa mungwali el Godna kifutigim nangunim embefini. Afa so Godna unehlagim fingi finim afa enaig esogona og, “Godna mo fa sihiaule el nalig bigim olyi pugunig afa God ati bog heafna elim kwaganigim.”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Afa so mungwali el distrik Judia ahwa minefenam ena mom sihiageahuna. Sisas so wahag elim ese fatina enam mom.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Jonna pahlukuiag el Jonim sihinagini, Sisas so mungwali eseagenaba enam.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 Afa Jon heafna pahlukuiag elim sambaganigim awamonim eso ogna Sisas nangum ningitigi eheningi so ma ika opukenam Sisasim ahsihinai og, “Neaho so Jon sihi wahianaba naho ne bo awai naiba ming el me kagelbi nengenafo?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Afa ika ahpugunam eso enaig esohona og, “Eba Jon buwa aitiag el kam ningitigiba na ka ahbog ehe nem sahna og, neaho so God nem ningihiagim sihi wahianam ena me awai ming el me?”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Afa so enenam Sisas enaksag elim ahanaig ahanaig gihnam lahla feitifeafna afa nimbasa amtakwalig elni nihinai wambuningitigi feafna, afa el numb nofug kuhlag nofug bahia skofena.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Afa Sisas wahigi sambaganigi elim enaig sihifeni og, “Sa piske ahkanam Jonim ahsihina mang so na mungwali ahnanagug afa ahigig, afa nofug kuhla el bahia skofeg afa el mong lihli fegna bihiakag afa enehna lahla fiahsaig afa ang tetini ati mo higig afa melig pigieg el pigiagafeg, afa gawig hwainig el Godna lahlag mo higig.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Afa el so kam oniginig ehengelni olug onigiba eba kifutig agfohiefuf. Enaig elbi so ma sifakali.”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Afa mahim sambaganigi piske Jon nangu ahkanaba afa so Sisas elim sihini ehe Jonim enaig esona og, “Autunam ne bite bihig wa ahunam eso ne Jonna mo higini. Ne ahanaig elim nanguni? El enaig pos lofug fufei petwa fakafefugu, enaigim ne nanguni me? Amo, Jonba mang enaig mo.
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Mangwalfigim ne membig ahu nangug? Ne membig nangug el lahlag nemug lofug go me? Jonba mang enaig mo. Eba el lahlag lofugnaba lala lahlag wa ga.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Ahnaig esegba ne ahug? Ne Godna mo fa sihiaule elim ne nangug me? Ei, Jonba enaig el. Ka nem ini mo sihinig ohuna elbi mingnagim mo fi sihifule elim gosinig.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Enag elbi autunam Godna Buk ati sihi wahiana enaba God esog;
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Afa Sisas esona, “Ka nem ini mo sihinig Jon buwa aitiag el mungwali elim autunaim pugu gosinig. Afa amangel so wetiklug saiyeg Godna bog megam enaba Jonim gosunig.”
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Afa kig wambule el i afa gwenanai amtakwalig el i ena mo higinim afa so ehengel og Godna mina eba yuhwafeg. Afa ehengel ati Jonna ninga wa bu wa apaiyeg.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Afa Farisi el i afa nihemo anwana el i Jonna ninga wa buwa apaiyegim mas esig mo. Eso ehengel kusig Godna sawiegim pahlukuiagim.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Afa Sisas esona og, “Afa ka yawoba elni niheba oku opugun fibi eba so ka ahanaig waskwes mo sihif? Eba ahanaig el mahim?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Afa ofenaiba luwal fane sugwahog wa auguiaba afa moawag seafahba mingnag luwalim unegonigim afa enaig esogona og, ‘Kagelbi afag i wong i guwagihbi afa nengel mas ahfei afa kangel wewatoahba afa nengel mas wegoi.’
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Afa yawonai el enaig luwal lofug enaig esig, Jonba mas wain bug i afa fane i neagena mo eba ogna Godna unehlagim fingi fe afa el esogona og ‘Nimbasa amtakwalig ehem saho gohna!’
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Afa mahim ka Inim El bogba afa ka bu i fane i wanegba afa ne enaig esogog, ‘Sa nangu enag elbi bu i fane i ati hugunam waneg. Afa ehe kig wambule el mi afa ming amtakwalig el mi wanaga.’
34 O
35 Afa elni nihe Godna onigigim pahlukuba eba ambagwa puguf enaig niheba eba yuhwafeg.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Afa Farisi el mungo Sisasim unenam ogna fane ahga afa so Sisas ehem ningi ikanam eso fane ehena lala ahga fafnaba.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Afa mina angwafig ena kimbig gafna ehe Sisas enag lala gam higinam eso sanda hun botolna fanam eso obuna.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Afa ehe Sisasim nombna pahlukuiafnaba afa ehena nomb mo Sisasna mong yi apaigonaba eso ehe heafna wapogni titehiagenam afa so Sisasna mogum kikehlanam kikige fana afa so sanda bug mo mongim susulenagena.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Afa Farisi el so Sisas i ahagafna enag ehem nangunam enaig oniginagenam og, “Afa sona elbi ateamba mo faule el nemug fegba eba so angwafigni nihem anwanafei eso ehem ningana tuhunaba enam. Afa sonag angwafigbi eba amtakwalig nihe feageaka.”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Sisas ati ehena onigigim anwanafenam afa esona og, “Saimon, ka membeg soka nem mo sihina.” Afa Saimon esona og, “Ei, tisa sesei.”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Afa so Sisas ehem enaig esona og, “Sambaganigi el kig elni ahwambana ena mo sihina og, ming elbi 100 kig enaig fana afa ming elbi eba 10 kig mungo fana.
41 Jesus disse:
42 Afa eheningi mas mungwag ahfaina mo afa enag el so kig faig eheningim sihini og, mangofi ka gwesim wahiag. Afa so na onigig aman mahim ehemba hugna membenag?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Afa Saimon wahigi Sisasim sihina og, “Eba aman so numwehenag.” Afa Sisas esona, “Ei neana onigig yuhwafeg.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Afa Sisas wahigi angwafigim nangunam Saimonim sihina og, “Sa ohunag angwafigim nangu. Ka neana lala gamba bonaba mas ne ka bu faina mo mungom sugimba. Afa sonag angwafigbi eba heafna nombna kana mungom sufagim afa wapogni mo nobum kana munginai titeageg.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Afa mas ne kam kikige fana mo ka bog ma yawo pugugba ohunag angwafig kana mongim kikigeafag.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Afa mas ne kam wel bug na misogim susulenagena mo. Afa ohuna angwafigbi eba sanda bug fa bugum enena kana mungom susulenageg.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Afa ka nem sihinag, so nangu sona angwafigbi kam hugna membenag enaba wagfug God ati ehena enaksag nihe amtakwaligba fafatinag. Eso big anwanafi afa aman so amtakwalig nihe wesig esegba eso God fafatinag enag elbi ehena membegba eba wesig feg.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Afa so Sisas angwafigim enaig sihifena og, “Ati ka neana amtakwalig niheba fafatinag.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Afa el enanai yi mungwali wahe auguiafnaba fane ahgag sime wa, ena mom higinim hefum sihiaginim afa og, “Sohna elbi aman mahim naso amtakwalig nihem wambaitifehug?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Afa so Sisas enag angwafigim enaig sihifena og, “Nimbeafna olug onigig ati lahlafeg afa yawaba eba ati ne God i ahfeg neana olug soma afahlana gofi.”
50 Mas Jesus disse à mulher:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.