Lucas 9

Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kegapitc Jesos ogi ma8adjian ka midatcin acitc nijindjin okikinoamaganan. Ogi minan dac macka8izi8ini kidji gi sagidjinija8andjin madji manidon, acitc kidji gi kigeandjin ka akozindjin.
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 Ogi ijinija8an dac kidji paba tibadjimondjin Kije Manidon Odogima8i8ini, acitc kidji paba kigeandjin ka akozindjin.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 Ogi inan dac: “Ka8in kegon madji8idokegon e pabamodeieg, ka8in sakaon, ka8in kek8an pak8ejigan, mackimod, konigotc conia. Ka8in nijin pabagi8anan madji8idokegonin.
3 Ele disse:
4 Atajigotc a8iagog pejig odenakag ka te8adj ke iji nda8enimigo8eg, mi kabe pejig8an migi8amikag tajikeok, pinici kidji odjitciseg kidji odji madjaieg.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Atajigotc a8iagog pejig odenakag ka te8adj ega ke iji nda8enimigo8eg, nagadamok ododenami8a acitc papa8izidecimonok e minigonaci8akizineieg. Midac kidji kikendamo8adj ega e min8endamia8adjin Kije Manidon,” ki ikido Jesos.
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Jesos okikinoamaganan ki madja8an acitc kakina odenajicikag ki ani paba ija8an, mizi8ena e paba tibadjimondjin Kije Manidon omin8adjimo8ini acitc mane a8iagon e kigeandjin.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Herod, ka ogima8igobanen Galilee akikag, ogi nodan kakina ka iji8ebanig acitc ka8in ododji nisidotasinaban. Nandam mega ikidobanig Cabadisan egi abidjibandjin,
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 acitc nandam kodagiag ikidobanig niganadjimo8innin Elin egi koki nagozindjin, acitc kiabadj nandam kodagiag ikidobanig pejig kodagian 8eckadj e tacindjin niganadjimo8innin egi koki pimadizindjin.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Herod dac ki inendam: “Nigi anoki kidji kickig8ega8agani8idj Cabadis. A8enen dac nogom ka mikomagani8idj?” Midac Herod ogi k8ag8e nda 8abaman Jesosan.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Jesos Odanodaganan ki koki pi ki8e8an, ogi 8idamagon dac kakina kagi inakamigizindjin. Jesos dac ogi madji8inan acitc 8in eta ogi 8idji8an pecodj Betseda (Bethsaïda) odenakag e ija8adj.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Kitci mane a8iagog ki nodage8ag adi ejandjin Jesosan, ogi nosone8a8an dac. Jesos dac ogi inan: “Nimin8endan egi pijaieg.” Ki kagik8e, e mikodag Kije Manidon Odogima8i8ini, acitc ogi kigean ka akozindjin.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Apitc e ani tibikanig, ka midatcin acitc nijindjin Jesos okikinoamaganan ogi pi nazikagon acitc ogi igon: “Ka8in tag8asinon kegon ooma. Ijinijaok dac igi a8iagog kidji ija8adj kitige8inni8igi8amikag acitc odenajicikag pecodj ooma kidji nda odapinamadizo8adj midjimini acitc kidji mikamo8adj ke iji niba8adj.”
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Jesos dac ogi inan: “Kina8a tibina8e mijikog kidji 8isini8adj.”
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 8aiej nanan kitci midasomidana (5000) taci8agoban nabeg.
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Midac iidi ka todamo8adj. Kakina ogi abinija8a8an iima motakamig.
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Jesos dac ogi odapinan ini ka nananindjin obiziganesan acitc ka nijindjin kigozan. Ki icpanabi 8ak8ig, acitc mig8etc ogi inan Kije Manidon. Ogi papak8ebinan acitc ogi minan okikinoamaganan kidji gi madinama8andjin kakina a8iagon.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Ki 8isini8an dac kakina, acitc ki tebickono8an. Jesos dac okikinoamaganan ogi ma8adjitona8a midjimini kagi odji ickosenig. Midatcin acitc nijin 8adabi8akik8an ki kicpone8an inigik ka ickosenig midjimini.
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Nigodin Jesos taji aiamieban 8in eta. Okikinoamaganan ogi nda 8abamigon, midac Jesos ogi k8ag8edjiman: “Adi ekido8adj a8iagog e mikomiji8adj? A8enen enenimiji8adj?”
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 Ogi nak8e8ajiigon dac: “Nandam ikido8ag e Cabadisi8i8adj, kodagiag ikido8ag e Eli8i8adj, kodagiag kiabadj ikido8ag egi koki pimadizindjin pejig 8eckadj e tacindjin niganadjimo8innin.”
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Jesos dac ogi k8ag8edjiman: “Kina8a dac, a8enen enenimijieg?”
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Jesos dac 8e8enda ogi 8idama8an ega kidji paba tibadjimondjin ii.
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 Jesos ki ikido: “Nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, panima niga kitci kodagito. Ka niganizi8adj Coda8innig, Coda8inni kitci aiamie ogimag acitc Coda8inni kikinoamage8innig niga ana8etagog. Niga nisigo, ki nisogonaganig dac niga abidjiba8an.”
22 E continuou:
23 Mina8adj Jesos ogi inan kakina a8iagon: “Kicpin a8iag 8i 8idjiojidj, panima ki poni mik8enimidizodj, panima taso kajik ki pimi8inadjin otcibaiatigoman, acitc panima ki nosoneojidj.
23 Depois disse a todos:
24 Aa8e mega ka kitci manadjitodj opimadizi8in kada nibo, aa8e dac pekic ke nibog8en nin odji, oga pimadjiton opimadizi8in.
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Adi dac inasag a8iag kakina kegonan ka kitci min8acinigin tibendagibanin ooma akikag, kicpin 8anicig acitc odji nici8anadjiagani8idj?
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 A8iag dac agadenimijidj acitc agadendagin nidikido8inan, mi aa8e kenin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, ke agadenimag, apitc pi tag8icinian e 8abadai8eian nidicpendagozi8in, acitc Nidadam odicpendagozi8in, acitc kitcit8a ajenig odicpendagozi8ini8a.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Teb8e ki8idamonom, nandam a8iagog ooma ka te8adj ka8in kada nibosi8ag ab8amaci 8abadamo8adj Kije Manidon Odogima8i8ini.”
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 8aiej pejigota8ate ka ick8a ikidopan ii, Jesos ogi madji8inan Pienan, Johnan, acitc Jakan, midac ka iji ik8amadji8e8adj pik8adinakag e nda aiamie8adj.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Meg8adj e taji aiamiedj Jesos, pakan ki ani ijig8e, acitc okonas ki kitci 8abinag8ani tabickotc ka kitci 8asakoneseg e ijinag8anig.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Kitata ki te8ag nijin nabeg e taji aiamia8adjin Jesosan, Mois acitc Eli igi.
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 Kitci 8asea8inikag ki odji nagozi8ag. Omikodana8aban dac kidji ick8aikag Jesos ka odji pidjinija8agani8igobanen e ani nibodj 8edi Jerusalem odenakag.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Pien acitc ka 8idjiogodjin niba8agoban ii meg8adj. Apitc dac ka odji kockozi8adj, ogi 8abadana8a Jesosan odicpendagozi8ini acitc ogi 8abama8an ini nijin naben e 8idjigaba8itagodjin.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Apitc Jesosan e 8i nagana8adjin igi nijin nabeg, Pien ogi inan Jesosan: “Kikinoamage8inni! Kitci min8acin egi pijaiak ooma. Niga padakisidonananan dac nisin nibaganan, pejig kin odji, pejig Mois odji, acitc pejig Eli odji.” Ka8in dac nisidotadizosiban adi e ikidodj.
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Meg8adj e taji ikidodj ii, 8ak8ini ki pi nag8ani, acitc ogi nigockagona8a. Ki kitci segizi8an dac Jesos okikinoamaganan apitc ka nigockago8adj ii 8ak8ini.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Ogi noda8a8an dac a8ian iima 8ak8ikag e odji mad8e anim8endjin e ikidondjin: “Mi aa Nig8izis, ka onabamag. Ndotaok dac!”
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Apitc ii8e ka ick8a nodamo8adj, Jesosan eta ogi 8abama8an, ka8in kodag a8ian tesi8an iima. Ka8in dac odji 8idamagesi8ag adi ka ijisenig, acitc ii apitc ka8in odji pabamadjimosi8ag adi ka iji 8abadamo8adj.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 8iabanig, apitc Jesos acitc nisin okikinoamaganan ka pi nisamadji8e8adj pik8adinakag, ogi pi nda nagickago8an kitci mane a8iagon.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Pejig dac nabe iima ka tepan ki pabibagi: “Kikinoamage8inni! Kipagosenimin kidji kidimagenimadj nig8izis. Mi eta pejigo nig8izis.
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Okigickagon dac madji manidon. Okitci pabibagickagon kitci kaiezigotc, okitci sogi mamadjibinigon, acitc kitci pite8idone. Okitci kodagiigon acitc kitci animendjige e 8i pagidjickagodjin o8ia8ikag.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Nigi pagosenimag kikikinoamaganag kidji sagidjinija8a8adjin ini madji manidon, ka8in dac ododji kackitosina8a.”
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Jesos ogi inan kakina a8iagon: “8esada ako kina8a nogom ka pimadizieg, ega ka teb8etameg, acitc pijicig madji kegonan ka 8i pamendamegon! Anigik kiabadj ke 8idji tajikeminagok? Anigik panima ke tanendamiijieg?” Mina8adj dac ogi inan ini naben: “Pidji8idamaocin kig8izis ooma.”
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Meg8adj e iji8idama8agani8idj ini ockina8esan, aa madji manido motcikag ogi iji8ebinan acitc ogi kitci mimigobinan enigok. Jesos dac ogi kitci kanonan ini madji manidon acitc ogi kigean ini ockina8esan. Midac ka iji koki minadjin odadamini.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Kakina dac a8iagog ki kitci mamakadendamog egi 8abadamo8adj epitci macka8izindjin Kije Manidon.
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 “8e8enda ndotamok oo8e ke ininagok. Nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, niga 8agackibinigo, kidji gi tibenimiji8adj a8iagog ooma akig.”
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 Ka8in dac onisidotasina8aban kikinoamaganag adi 8a ikidonipanin. Ki kadama8agani8i8ag mega adi maia 8a ikidomaganig ega kidji gi nisidotamo8adj, acitc kocimobanig kidji k8ag8edjima8adjin 8egonen 8edji ikidonipanin ii.
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Nigodin kikinoamaganag ki kitci kaganondi8ag e nanada kikendamo8adj a8eneni8an ma8adji ketci apitendagozindjin 8ina8akag.
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Jesos ogi kikeniman adi enendamindjin. Ogi odapinan dac abinodjijan acitc pecodj 8inikag ogi iji asan.
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 Ogi inan dac okikinoamaganan: “Aa8e ke mino toda8ag8enin ono8e abinodjijan nin odji, niga mino todag kenin. Acitc aa8e ke mino todaojidj, oga mino toda8an ke8in ini8e kagi pidjinijaojindjin. Aa8e ma8adji ke kitci tabasenimidizodj e tacieg, ma8adji kada kitci apitendagozi.”
48 Aí disse:
49 John ogi inan Jesosan: “Kikinoamage8inni! Nigi 8abamanan pejig nabe e sagidjinija8adjin madji manidon ki8izoni e abadjitodj. Nigi k8ag8e odjianan dac, ka8in mega ki8idjiogosinan.”
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Ka8in odjiakegon. A8enenigotc ega ke nagabidog8en kimikimo8ini8a, ki8idji mikimomigo8a sa.”
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Aja ani odjitciseniban Jesos 8ak8ig kidji ijadj. Ogi odji kitci sogi nda8endan dac Jerusalem odenag kidji ijadj.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Ogi niganinija8an dac nandam a8iagon. Ki madja8ag, acitc ki pidige8ag pejig odenajicikag 8edi Samani (Samarie) akikag, kidji a8i eco8i8adj Jesosan kidji tag8icinindjin.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Midac a8iagog iima ka tajike8agobanen ka8in onada8enimasi8a8abanin Jesosan kidji odisigo8adjin, okikenima8abanin mega Jerusalem odenag e pimi ijandjin.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Nijin dac kikinoamaganag, Jak acitc John, apitc ka 8abadamo8adj ii, ki ikido8ag: “Tebendjigean! Kinada8endan na kidji nd8e8edamag ickode 8ak8ig kidji pi odakoneseg, kidji nici8anadjiigo8adj dac?”
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Jesos dac ki k8ekigaba8i acitc ogi kaganonan ii ka ikidondjin.
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 Midac kodag odenani ka iji ija8adj.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Meg8adj e pimode8adj, pejig nabe ogi inan Jesosan: “Kiga nosoneon adigotc ke ija8anen.”
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Jesos dac ogi inan: “8agocag o8aji8ag acitc pinecijag o8asasoni8ag, pekic dac nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, ka8in nidaiasin migi8am ke iji an8ecimono8an.”
58 Então Jesus disse:
59 Jesos dac ogi inan pejig kodagian a8iagon: “Nosoneocin.”
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Igi8e mi maia ka nibo8adj ka ijinagozi8adj oga kackitona8a kidji naatama8a8adjin o8ia8ini ka nibondjin. Kin dac, paba tibadjimon Kije Manido Odogima8i8in.”
60 Jesus disse:
61 Kodag kiabadj nabe ki ikido: “Tebendjigean! Kiga nosoneon, pinama dac pagidinicin kidji nda anamika8ag8a igi8e nimigi8amikag ka tajike8adj.”
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Jesos ogi 8idama8an: “A8iag ka madjitadj e mikimodj, odakanag dac ka inabidj, ka8in okackitosin kidji mikimodj Kije Manidon Odogima8i8inikag.”
62 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.