Lucas 19

Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Apitc ka pidigegobanen Jeriko (Jéricho) odenani, Jesos ki ani cabocta8eadogoban ii odenani.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Tajikeban iima pejig nabe, Zaci (Zachée) ijinikazoban, 8in okackakanabanin mane a8iagon ka ma8adjiandjin conian kitci ogiman odji. Kitci 8anadizigoban aa.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Onanada8i todanaban dac kidji 8abamadjin Jesosan a8eneni8an ini. Kitci takozigoban, ka8in dac okackiasi8abanin kidji 8abamadjin, epitci kitci manenani8anig.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Nigan dac ki ipato acitc ki ik8ada8e mitigokag, kidji gi 8abamadjin Jesosan apitc ani iji pimosendjin iima.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Ka tag8icig iima, Jesos ki icpanabi acitc ogi inan: “Zaci! 8ibadj nisada8en! Panima mega kimigi8amikag niga a8i tajike ogajigag.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Teci8ag dac ki nisada8ese, acitc ki kitci min8endam e odisigodjin.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Kakina a8iagog kagi 8abage8adj, ka8in odji pejig min8endasibanig, acitc ki ikido8ag: “A8i tajike aa nabe ka madji inadizindjin omigi8aminikag.”
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Zaci dac ki pazig8i acitc ogi inan Jesosan: “Tebendjigean! Niga minag abita nidaiman ka kidimagizi8adj, acitc kicpin ki 8aiejimag a8iag, ni8inanaj na8adj a8acamej niga ki8e mina.”
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Jesos dac ki ikido: “Ka ogajiganig Kije Manido ogi ag8aciman kakina ka tajikendjin oo8e migi8amini. Abanaam (Abraham) mega ini odanike ojisan ke8in Zacin.
9 Então Jesus disse:
10 Nin mega, Ka pi Anicinabe8iidizodj, nigi pi nda nanada 8abamag acitc nigi pi nda ag8acimag ka 8anicino8adj.”
10 Porque o
11 Aja pecodj Jerusalemikag tegoban Jesos, acitc a8iagog inendamo8agoban teci8ag kidji 8abadamo8adj Kije Manidon Odogima8i8ini. Jesos dac mina8adj ki adisokegoban, kidji gi kikinoama8adjin a8iagon kagi pi ndotamindjin odikido8inan.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Midac oo ka inadisokedj: “Pejig nabe ka kitci apitendagozidj ijagoban 8edi 8asag akikag. 8i ijagoban 8edi kidji nda 8abamadjin kitci ogiman, kidji gi ogima8iigodjin odakikag, mina8adj dac kidji koki pi ki8epan.
12 Então Jesus disse:
13 Ab8amaci madjagobanen, ogi nd8e8emagoban midatcin odanokitage8inniman. Ogi minagoban dac pepejig oza8iconia8abikon acitc ogi inan: ‘Abadjiik aa conia kidji ani nta8igidj pinici kidji koki tag8icinian.’ ”
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 “A8iagog ka tajike8adj iima odakikag, okitci madjenima8agoban ini naben. Ogi ijinija8a8an dac nandam a8iagon kidji inandjin kitci ogiman: ‘Ka8in ninada8enimasi8anan aa nabe kidji ogima8idj ooma.’ ”
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 “Misa8adj dac ki ogima8iagani8i, acitc ki pi koki ki8e odakikag. Ki anoki dac kidji nd8e8emagani8indjin odanokitage8inniman kagi minapanin conian, kidji nda kikendag adi inigik ka nda kackiandjin conian.”
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 “Nitam odanokitage8inniman ogi pi nda 8abamigon acitc ogi igon: ‘Kacka! Midatcin oza8iconia8abikog ani8ag nigi nda kackiag inigik kagi minijiaban.’ ”
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 “Aa ogima ogi inan: ‘Mi iidi k8aiak! Maiagotc kimino anokitage8inni8inan! K8aiak kigi todan, misa8adj ega ka apitendag8ag kegon egi inanoninaban. Nikikendan dac kidji gi iji apacenimo8an kinikag. Kiga minin dac midatcin odenan kidji kana8abadamanin.’ ”
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 “Mina8adj kodag odanokitage8inniman ogi pi nda 8abamigon acitc ogi igon: ‘Kacka! Nanan oza8iconia8abikog ani8ag nigi nda kackiag inigik kagi minijiaban.’ ”
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 “Aa ogima ogi inan: ‘Kiga minin nanan odenan kidji kana8abadamanin.’ ”
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 “Kodag dac odanokitage8inniman ogi pi nda 8abamigon acitc ogi igon: ‘Kacka! 8adan 8aa kiconiam. Nigi kackigapina nabikaganesikag.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Kikosinaban, kikitci ak8adizinan mega. Kidodapinanan ako kegonan ega e tibendamanin, acitc kima8adjitonan ako kitiganan 8a8adj iima kodag a8iag kagi iji kitigegobanen.’ ”
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 “Aa ogima ogi inan: ‘Kimadji anokitage8inni8inan! Niga abadjitonan kin tibina8e kidikido8inan kidji tibakoninan. Kikikenimijinaban e ak8adizian, e odapinamanin kegonan ega ka tibendamanin acitc e ma8adjito8anin kitiganan 8a8adj iima kodag a8iag kagi iji kitigepan.
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Adi dac 8edji ega ki asadj niconiam conia8igi8amikag? Apitc dac koki tag8icinian, nidagi 8ikobina niconiam acitc na8adj mane kadagi ik8agidagoziban.’ ”
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 “Ogi inan dac kodagian iima ka tendjin: ‘Makamik ini niconiaman! Mijik dac aa midatcin oza8iconia8abikon ka aia8adjin.’ ”
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 “Ogi igon dac: ‘Kacka! Aja midatcin oza8iconia8abikon odaia8an!’ ”
25 Eles responderam:
26 “Ki ikido dac ogima: ‘Ki8idamonom, a8iag kegoni ka aiag, a8acamej oga odisigon. Aa dac a8iag ega kegoni ka aiag, misa8adj pagi eta kegoni aiag kada makamagani8i.
26 — E o patrão disse:
27 Igi8e dac ka madjenimiji8adj, ega kagi nda8enimiji8adj kidji ogima8i8ag, pidji8ijikog acitc nisikog nigan ninikag!’ ” Mi ka inadisokedj Jesos.
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Ka ick8a kikinoamagedj, Jesos ki niganicka, Jerusalem e ijadj.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Apitc e ani pec8abadag Betapaje (Bethphagé) acitc Betani (Béthanie) odenajican, pecodj pik8adinajic Olip (Oliviers) ka ijinikadeg, Jesos ogi niganinija8an nijin okikinoamaganan acitc ogi inan:
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 “A8i ijaok 8edi odenajicikag nigan ka tag8ag. Apitc oditameg, kiga mika8a8a pejig misabozoc e sagapizodj, ega maci a8iag egi iji 8agidabi8agedj. Pagidabaok acitc pidji8ijik ooma.
30 com a seguinte ordem:
31 Kicpin dac a8iag k8ag8edjimigo8eg: ‘Adi 8edji pakaba8eg?’ 8idamaok: ‘Ka Tibendjigedj onada8eniman.’ ”
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Ki madja8ag dac acitc ogi mika8a8an pejig misabozocan maiagotc Jesosan kagi igo8apanin.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Meg8adj dac e taji pakaba8a8adjin, ini8e ka tibenimandjin ini misabozocan ogi igo8an: “Adi 8edji pakaba8eg aa misaboz?”
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Ogi ina8an: “Ka Tibendjigedj onada8eniman.”
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Ogi iji8idama8a8an dac Jesosan ini misabozocan. Ogi pakidjisidona8an opizika8agani8an 8agidj misabozocikag acitc Jesosan ogi 8agidabia8an.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Meg8adj e pimibaigodj, mane a8iagog ogi taj8egisidona8an opizika8agani8an mikanakag taji Jesosan ke ani ijandjin.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Apitc e ani pec8abadag Jerusalemini, e ani nisadji8ejimonig Olip pik8adinajicikag, ini8e ka kitci manendjin a8iagon ka nosoneogodjin ki kitci min8endamon. Ki kitci pabibagi8ag, e kitci icpenima8adjin Kije Manidon, kakina mamada8izi8inan kagi 8abadamo8adjin odji.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Ki ikido8ag: “Ca8endagozi aa8e ogima Kije Manidon kagi pidjinijaogodjin! Kitcit8a8endagozi Kije Manido! Pekadendamo8ini kiminigonan!”
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Nandam Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ka te8apan ke8ina8a ka iji kitci manenani8anig, ogi ina8an Jesosan: “Kikinoamage8inni! Ijik kikikinoamaganag ega kidji pabibagi8adj.”
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Jesos dac ogi inan: “Ki8idamonom, kicpin ega kido8adj, asinig kada pabibagi8ag!”
40 Jesus respondeu:
41 Apitc Jesos e ani pec8abadag Jerusalem odenani, ki madji ma8igoban e 8abadag.
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 Ki ikido dac: “Kina8a, Jerusalem odenakag ka tajikeieg! 8egona sa kekina8a nisidotamegoban oo ka kijigag, pekadendamo8in kegi odji minigo8egoban! Midac nogom kikadamagom ii, ka8in kigagi 8abadasina8a!
42 e disse:
43 Kada ijise mega ka madjenimigo8eg kidji 8isk8enakinigo8eg. Oga 8akackana8a kidji kibockamo8adj odenani ega kidji gi sagaameg. Oga migadana8a kidodenami8ani.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Maiagotc oga nici8anadjitona8a kidodenami8ani, acitc kakina kiga nisigom. Ka8in 8a8adj pejig asini kada ag8ita8abisi. Ka8in mega kidodji nisida8inasina8a apitc Kije Manido kagi pi k8ag8e ag8acimigo8eg.” Mi ka ikidodj.
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Jesos ki pidige Coda8inni kitci aiamiemigi8amikag, acitc ki madjita kidji sagidjinija8adjin kakina a8ian ka ada8endjin iima.
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Ogi inan dac: “Mazinadeni Kije Manido Omazinaiganikag:
46 Ele lhes disse:
47 Taso kajik kikinoamageban Jesos iima kitci aiamiemigi8amikag. Coda8inni kitci aiamie ogimag acitc Coda8inni kikinoamage8innig acitc ka apitendagozi8adj iima odenakag, onanada8i kikendana8aban adi ke todamo8apan kidji gi nisa8adjin Jesosan.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Ka8in dac ododji mikasina8a adi ke odji madjita8apan. Jesos mega kakina a8iagon okitci ndotagobanin.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.