Atos 27

Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kegapitc ki onendjigade kidji inaciag 8edi Itali (Italie) aki ineke. Pon acitc kodagiag ka takonagani8i8adj ki iji8inagani8i8ag pejig cimaganican kidji nagadjiigo8adjin, Jolias (Julius) e ijinikazondjin. Cimaganici ogima8igoban aa8e, ma8adji ka kitci ogima8indjin Rom ka tendjin ka iji anokita8adjin.
1 Logo que foi determinado que embarcássemos para a Itália, Paulo foi entregue com outros presos a um centurião da coorte Augusta, chamado Júlio.
2 Nigi pozimin kitci tcimanikag, midac ka iji madjaiag. Adaramitiam (Adramytte) odenag odosemaganoban ii kitci tciman, Eja (Asie) akikag kegi ani ijamagagiban. Pejig nabe nigi pi 8idjiogonaban, Anistakos (Aristarque) ijinikazoban, Tesalonika (Thessalonique) odenani odjiban 8edi Masedonia (Macédoine) akikag.
2 Embarcamos num navio de Adramito que devia costear as terras da Ásia, e levantamos âncora. Em nossa companhia estava Aristarco, macedônio de Tessalônica.
3 8iabag dac, nigi oditananan Sidon odenag. Jolias dac ogi kitci mino toda8an Ponan, e pagidinadjin kidji ndaodeomandjin o8idji8aganan. Igi8e dac ogi mina8an kegoni ka nodesendjin.
3 No dia seguinte, fazendo escala em Sidônia, Júlio, usando de bondade com Paulo, permitiu-lhe ir ver os seus amigos e prover-se do que havia de necessário.
4 Mina8adj Sidon nigi odji madjamin, acitc eji tabina8ag Sipinos (Chypre) minitig nigi pimi inacimin osa mega nikitci nagaacinanaban.
4 Dali, fazendo-nos ao mar, fomos navegando perto das costas de Chipre, por nos serem contrários os ventos.
5 Kegapitc nigi ajo8agameacimin kitcigami pecodj Silisia (Cilicie) inekena acitc Pampilia (Pamphylie) akin. Nigi oditananan dac Mina (Myra) odena, 8edi Lisia (Lycie) akikag.
5 Tendo atravessado o mar da Cilícia e da Panfília, chegamos a Mira, cidade da Lícia.
6 Iima dac aa cimaganici ogima ogi mikan kodag kitci tcimani Aleksandania (Alexandrie) e odosemaganig, Itali (Italie) akikag e ijamaganigiban. Midac ka iji pozinijaogo8ag.
6 O centurião encontrou ali um navio de Alexandria, que rumava para a Itália, e fez-nos passar para ele.
7 Maneogon kitci pekadj nigi pimacimin. Nigi kitci sanagendjigemin kidji oditamag Sinidas (Cnide) odenag, osa mega nikitci nagaacinanaban. Ka8in dac nidodji kackiosimin kiabadj kidji inaciag 8edi inekena. Midac nigi ani pimacimin ca8anog inekena Kanet (Crète) minitigokag, adi eji tabina8ag. Ka iji kitci nimina8esik aki, Salmone ka ijinikadeg, nigi pimi ijamin.
7 Por muitos dias navegamos lentamente e com dificuldade até diante de Cnido, onde o vento não nos permitiu aportar.
8 Nigi ani tcigagameacimin, misa8adj dac nigi kitci sanagendjigemin kidji pimaciag. Kegapitc dac nigi oditananan pejig odena iima Kanet minitigokag, “Ka iji tcekisigin tcimanan” ka ijinikadeg. Kitci odena Lasea (Lasée) peco8anoban iima.
8 Fomos então costeando ao sul da ilha de Creta, junto ao cabo Salmona. Navegando com dificuldade ao longo da costa, chegamos afinal a um lugar, a que chamam Bons Portos, perto do qual está a cidade de Lasaia.
9 Kitci kin8ej nigi pimacimin kidji oditamag, acitc aja ani nanizanadinoban kidji pimacinani8ag, eckam e ani madjigijigag. Aja mega ani apitci tag8aginoban, ka ick8a ma8adjiidi8adj ako Coda8innig kidji pagidadjige8adj kidji gi kasiama8agani8i8adj ka iji patadi8adj. Pon dac ogi 8idama8an kodagian iima ka tendjin:
9 Passara o tempo - já havia passado a época do jejum - e a navegação se tornava perigosa. Paulo advertiu-os:
10 “Iag8a! Nikikendan kidji nanizaniziak kicpin iji madjaiak. Kitci tciman kada nici8anadjiomagan acitc ka pimi8ido8akonin. Kekina8it mane kiga odji nici8anadjiomin!”
10 Amigos, vejo que a navegação não se fará sem perigo e sem graves danos, não somente ao navio e à sua carga, mas ainda às nossas vidas.
11 8aa dac cimaganici ogima ka kana8enimadjin Ponan ka8in ododji teb8eta8asi8an. Na8adj ogi teb8eta8an ka ikidondjin ini8e ka pimibidetondjin kitci tcimani acitc ini8e ka tibendamindjin ii tcimani.
11 O centurião, porém, dava mais crédito ao piloto e ao mestre do que ao que Paulo dizia.
12 Iima “Ka iji tcekisigin tcimanan,” ka8in iji minosesinogoban kidji taji pibon8emagag kitci tciman. Midac na8adj mane ka odji inendamo8adj kidji madjiaci8adj, kidji k8ag8e oditamo8adj Penikis (Phénix) odenani. Kanet minitigokag iji tag8anogoban ii odena. Eji 8ajaag iji tag8anogoban, nigabianog dac ineke iji sagida8aban. Tag8anogoban dac iima ke iji pibon8emagag kitci tciman.
12 O porto era impróprio para passar o inverno, pelo que a maior parte deles foi de parecer que se retornasse ao mar, na esperança de chegar a Fenice, para passar ali o inverno, por ser esse um porto de Creta, abrigado dos ventos do sudeste e do nordeste.
13 Kegapitc pagi ki odji ca8anino8ese. Ki inendamog dac oo8e: “Mi oo ka taji nda8endamak kidji odjino8eg. Aja dac kiga kackiomin kidji madjaiak!” Ogi ag8azibidona8a kitci kinabadjigani, tciman ako midjimaigan, midac ka iji madjaiag. Kitci tcigagam Kanet minitigokag nigi ani inacimin.
13 Soprava então brandamente o vento sul. Julgavam poder executar os seus planos. Levantaram a âncora e foram costeando de perto a ilha de Creta.
14 Kegapitc ki ani kitci ki8edinise, minitigokag inekena e odjino8eg.
14 Mas, não muito depois, veio do lado da ilha um tufão chamado Euroaquilão.
15 Nigi ani madjiacimin. Nigi p8ana8itonanan dac kidji min8aamag kitci tciman ozam e kitci nodig, panima dac nigi pagidendizomin kidji iji madjiaciag.
15 Sem poder resistir à ventania, o navio foi arrebatado e deixamo-nos arrastar.
16 Ca8anog ineke nigi ani iji tcigagameacimin minitigojic Koda (Cauda) ka ijinikadeg, nigi tabina8icimonomin dac pagi. Iima nigi kitci mikimomin kidji gi pozito8ag mitigotcimanes odakanag ka sagapidegiban.
16 Impelidos rapidamente para uma pequena ilha chamada Cauda, conseguimos, com muito esforço, recolher o batel.
17 Apitc ka ick8a ik8abikenamo8adj ii mitigotcimanesini, ka mikimo8adj ogi iji mag8apina8an sesababin 8ajagam kitci tcimanikag kidji soganig. Okotana8aban kidji iji8ebaciag ka iji kitci pag8acinig pecodj Libia (Libye) akini, midac ogi pagidabikenana8a kitci kinabadjigani na8adj kidji pekadjibidenig tcimani, acitc mi ka iji pagidendizo8adj kidji madjiaciag.
17 Içaram-no e, depois, como meio de segurança, cingiram o navio com cabos. Então, temendo encalhar em Sirte, arriaram as velas e entregaram-se à mercê dos ventos.
18 8iabag, kiabadj nigi kitci mamida8acimin. Ogi pakobi8ebinana8an dac kegonan kagi pozito8agibanin, ega kidji kozabiaciag.
18 No dia seguinte, sendo a tempestade ainda mais violenta, atiraram fora a carga.
19 Mina8adj 8iabanig, ogi pakobi8ebinana8an nandam tcimani abadjita8inan.
19 No terceiro dia, atiramos para fora com as nossas próprias mãos os acessórios do navio.
20 Kitci maneogon inigik ka8in odji nagozisi kizis kek8an 8anagocag. Kegapitc nigi inendananan ketcinadj kidji nici8anadjiigo8ag, apanigotc mega kabe taji kitci sogino8eban.
20 Ora, não aparecendo por muitos dias nem sol nem estrelas e sendo batidos por forte tempestade, tínhamos por fim perdido toda a esperança de sermos salvos.
21 Kin8ej ka8in nidodji 8isinisimin. Kegapitc Pon ki pazig8i acitc ki ikido: “Kigi 8idamona8aban ega kidji madjaiak Kanet (Crète) minitigokag. Kidagi ndotaojim. Ka8in dac kidagi iji sanagendjigesimin acitc ka8in kidagi 8anitasosimin kakina.
21 Desde muito tempo ninguém havia comido nada. Paulo levantou-se no meio deles e disse: Amigos, deveras devíeis ter-me atendido e não ter saído de Creta, e assim evitar esse perigo e essas perdas.
22 Aja dac ki8idamonom ega kidji segizieg! Ka8in a8iag kada nibosi. Misa8adj dac kada nici8anadjiomagan kitci tciman.
22 Agora, porém, vos admoesto a que tenhais coragem, pois não perecerá nenhum de vós, mas somente o navio.
23 Kije Manidokag nidiji tibendagozinan, acitc nidicpenima. Onago 8enag8icig odajeniman nigi pi nda 8abamig.
23 Esta noite apareceu-me um anjo de Deus, a quem pertenço e a quem sirvo, o qual me disse:
24 8adan dac oo ka ikidodj aa ajeni: ‘Pon! Ka8in segiziken! Mi panima ma8adji ka kitci ogima8idj Sesar kiga tibakonig. Kije Manido ka kitci minodeedj oga todan ega kidji nibo8adj kakina ka 8idji pimacimad8a,’ nigi inig aa ajeni.
24 Não temas, Paulo. É necessário que compareças diante de César. Deus deu-te todos os que navegam contigo.
25 Ki8idamonom dac kidji sogideeieg! Kije Manidokag nidiji apacenimonan, kakina kegoni kidji iji8ebanig odajeniman kagi ikidondjin.
25 Por isso, amigos, coragem! Eu confio em Deus que há de acontecer como me foi dito.
26 Misa8adj dac kiga sakabikeemin pejig minitigokag inekena.” Mi ka ikidodj Pon.
26 Vamos dar a uma ilha.
27 Apitc ka ick8a midatcin acitc niogonagag, nigi ani madjiacimin Adaniatic (Adriatique) kitcigamikag. 8aiej ka abitatibikag, ne8ad aja ani peconag8anidok aki ki inendamog ka pimaci8adj.
27 Já estávamos na décima quarta noite, pelo mar Adriático, quando, pela meia-noite, os marinheiros pressentiram que estavam perto de alguma terra.
28 Ogi pagidabigina8an asinin kidji nda kikendamo8adj adi epitadimanig. Midasomidana acitc nijidana (120) tasozid apitadimaniban. Pagi a8acic nigi ijamin, midac mina8adj ogi pagidabigina8an asinin. Cagidasomidana (90) tasozid apitadimaniban.
28 Então, atirando a sonda, perceberam que a profundidade era de vinte braças. Depois, um pouco mais adiante, viram que era de quinze braças.
29 Ka pimaci8adj ki kotadji8ag kidji sakabikee8adj. Ogi pagidabiginana8an dac ni8in kinabadjiganan. Ki aiamie8ag dac 8ibadj kidji 8aseanig.
29 Temendo que déssemos em algum recife, lançaram quatro âncoras da popa, esperando ansiosos que amanhecesse o dia.
30 Nandam ka pimaci8adj ogi nanada8i todana8a kidji kabadebaidi8adj. Ogi nisabikenana8a mitigotcimanesini, e ikido8adj kidji nda pakobiamo8adjin kinabadjiganan nigan kitci tcimanikag.
30 Imediatamente, os marinheiros procuraram fugir e, sob o pretexto de largar as âncoras da proa, lançaram o bote ao mar.
31 Pon dac ogi inan cimaganici ogiman acitc kodagian cimaganican: “Kicpin nagadamo8adj igi nabeg kitci tcimani, ka8in kigagi pimadjiosim.”
31 Paulo disse ao centurião e aos soldados: Se estes homens não permanecerem no navio, não podereis salvar-vos.
32 Midac cimaganicag ka iji pakij8a8adjin sesababin kidji pakobisenig tcimanesini.
32 Os soldados cortaram, então, os cabos do bote e deixaram-no cair.
33 Ab8amaci pidabanig, Pon ogi kadjinija8an kakina a8iagon kidji 8isinindjin. Ki ikido: “Aja oo nijota8ate e pio8eg, acitc ega kegon e midjieg.
33 Enquanto ia amanhecendo, Paulo encorajou a todos que comessem alguma coisa, e disse: Já faz hoje catorze dias que estais em jejum, sem comer nada.
34 Aja dac kipagoseniminom kidji 8isinieg. Mi panima ki 8isinieg kicpin 8i pimadizieg. Ka8in dac odji pejig kiga nigodisim!”
34 Rogo-vos que comais alguma coisa, no interesse de vossa vida, porque nem um cabelo da cabeça de alguém de vós perecerá.
35 Apitc ka ick8a ikidodj ii, Pon ogi odapinan pak8ejiganan, mig8etc ogi inan Kije Manidon, kakina iima ka tendjin e 8abamigodjin. Ogi pak8ebinan pagi, midac ka iji cakamodj.
35 Tendo dito isso, tomou do pão, pronunciou uma bênção na presença de todos e, depois de parti-lo, começou a comer.
36 Kakina a8iagog iima ka te8adj na8adj ki minodeese8ag, ki 8isini8ag dac ke8ina8a.
36 Com isso, todos cobraram ânimo e puseram-se igualmente a comer.
37 Nijo midasomidana acitc nij8asomidana acitc nigod8atcin (276) nitacinanaban kitci tcimanikag.
37 No navio éramos ao todo duzentas e setenta e seis pessoas.
38 Apitc kakina ka ick8a tebickono8adj, ogi pakobi8ebina8an anominan, kidji naganig kitci tcimani.
38 Depois de terem comido à vontade, aliviaram o navio, atirando o trigo ao mar.
39 Apitc ka 8aseanig, ka8in ododji nisida8inasina8a akini igi8e ka pimaci8adj. Ogi odji 8abadana8a 8ajaag ka iji kitci negao8anig. Ogi inendana8a dac kidji iji nadagaamo8adj, kicpin iji minosenig.
39 Afinal, clareou o dia. Os marinheiros não reconheceram a terra, mas viram uma enseada com uma praia, na qual tencionavam encalhar o navio, caso o pudessem.
40 Ogi papakijana8an kinabadjiganan, midac kitcigamikag ka iji pakobisenigin. Meg8adj dac ii, ogi aba8a8an ab8in ka min8aigendjin. Midac nigan kitci tcimani ka iji ato8adj abak8ani kidji kadji8ebaci8adj, midac ka iji inaci8adj tcigagam ka iji negao8anig.
40 Levantaram as âncoras e largaram ao mesmo tempo as amarras dos lemes. Desfraldaram ao vento a vela mestra e rumaram para a praia.
41 Midac ka iji mijakicino8adj ka iji pag8acinig. 8anak8adjaonag inekena ki iji mijakisini. Kegapitc ki ani pigoseni odakeonag tcimani ka apitci kitci mamagaanig.
41 Mas deram numa língua de terra, e o navio encalhou aí. A proa, encalhada, permanecia imóvel, ao mesmo tempo que a popa se abria com a força do mar.
42 Cimaganicag o8i nisa8abanin takoniganan ega kidji gi madjiadagendjin.
42 Os soldados tencionavam matar os presos, por temerem que algum deles fugisse a nado.
43 Anic dac aa cimaganici ogima, ka8in onada8enimasi8abanin Ponan kidji nisagani8indjin. Ogi odjian dac cimaganican kidji nisandjin takoniganan. Tiegodj ogi inan kakina ini8e ka kackitondjin kidji pimadagendjin, nitam kidji nadagameadagendjin.
43 O centurião, porém, querendo salvar Paulo, impediu que o fizessem e ordenou que aqueles que pudessem nadar fossem os primeiros a lançar-se ao mar e alcançar a terra.
44 Mina8adj dac, kodagiag ke8ina8a ki pakobig8ackoni8ag. Nandam nabagisagon ogi abadjia8an kidji mockidjino8adj, nandam dac ogi abadjitona8an ka odji pi8isenig kitci tcimani. Midac oo kagi odji kackito8ag kakina kidji gi odji nadagameadageiag, ega egi nigodiag.
44 Os demais, uns atingiram a terra em tábuas, outros em cima dos destroços do navio. Desse modo, todos conseguiram chegar à terra, sãos e salvos.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.