Atos 27

Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Kegapitc ki onendjigade kidji inaciag 8edi Itali (Italie) aki ineke. Pon acitc kodagiag ka takonagani8i8adj ki iji8inagani8i8ag pejig cimaganican kidji nagadjiigo8adjin, Jolias (Julius) e ijinikazondjin. Cimaganici ogima8igoban aa8e, ma8adji ka kitci ogima8indjin Rom ka tendjin ka iji anokita8adjin.
1 Quando chegou a hora, zarpamos para a Itália. Paulo e muitos outros prisioneiros foram colocados sob a guarda de um oficial romano chamado Júlio, capitão do Regimento Imperial.
2 Nigi pozimin kitci tcimanikag, midac ka iji madjaiag. Adaramitiam (Adramytte) odenag odosemaganoban ii kitci tciman, Eja (Asie) akikag kegi ani ijamagagiban. Pejig nabe nigi pi 8idjiogonaban, Anistakos (Aristarque) ijinikazoban, Tesalonika (Thessalonique) odenani odjiban 8edi Masedonia (Macédoine) akikag.
2 Aristarco, um macedônio de Tessalônica, nos acompanhou. Partimos num navio que tinha vindo do porto de Adramítio, no litoral noroeste da província da Ásia. Estavam previstas diversas paradas em portos ao longo da costa.
3 8iabag dac, nigi oditananan Sidon odenag. Jolias dac ogi kitci mino toda8an Ponan, e pagidinadjin kidji ndaodeomandjin o8idji8aganan. Igi8e dac ogi mina8an kegoni ka nodesendjin.
3 No dia seguinte, quando ancoramos em Sidom, Júlio demonstrou bondade a Paulo permitindo-lhe que desembarcasse para visitar amigos e receber ajuda material deles.
4 Mina8adj Sidon nigi odji madjamin, acitc eji tabina8ag Sipinos (Chypre) minitig nigi pimi inacimin osa mega nikitci nagaacinanaban.
4 Quando partimos de lá, fomos costeando a ilha de Chipre, devido aos ventos contrários que tornavam difícil manter o rumo.
5 Kegapitc nigi ajo8agameacimin kitcigami pecodj Silisia (Cilicie) inekena acitc Pampilia (Pamphylie) akin. Nigi oditananan dac Mina (Myra) odena, 8edi Lisia (Lycie) akikag.
5 Prosseguindo por mar aberto, passamos pelo litoral da Cilícia e da Panfília, chegando a Mirra, na província de Lícia.
6 Iima dac aa cimaganici ogima ogi mikan kodag kitci tcimani Aleksandania (Alexandrie) e odosemaganig, Itali (Italie) akikag e ijamaganigiban. Midac ka iji pozinijaogo8ag.
6 Ali, o oficial no comando encontrou um navio egípcio de Alexandria que estava de partida para a Itália e nos fez embarcar.
7 Maneogon kitci pekadj nigi pimacimin. Nigi kitci sanagendjigemin kidji oditamag Sinidas (Cnide) odenag, osa mega nikitci nagaacinanaban. Ka8in dac nidodji kackiosimin kiabadj kidji inaciag 8edi inekena. Midac nigi ani pimacimin ca8anog inekena Kanet (Crète) minitigokag, adi eji tabina8ag. Ka iji kitci nimina8esik aki, Salmone ka ijinikadeg, nigi pimi ijamin.
7 Navegamos vagarosamente por vários dias e, depois de muita dificuldade, nos aproximamos de Cnido. Por causa dos ventos contrários, atravessamos para Creta, acompanhando o litoral menos exposto da ilha, defronte ao cabo de Salmona.
8 Nigi ani tcigagameacimin, misa8adj dac nigi kitci sanagendjigemin kidji pimaciag. Kegapitc dac nigi oditananan pejig odena iima Kanet minitigokag, “Ka iji tcekisigin tcimanan” ka ijinikadeg. Kitci odena Lasea (Lasée) peco8anoban iima.
8 Costeamos a ilha com grande esforço, até que chegamos a Bons Portos, perto da cidade de Laseia.
9 Kitci kin8ej nigi pimacimin kidji oditamag, acitc aja ani nanizanadinoban kidji pimacinani8ag, eckam e ani madjigijigag. Aja mega ani apitci tag8aginoban, ka ick8a ma8adjiidi8adj ako Coda8innig kidji pagidadjige8adj kidji gi kasiama8agani8i8adj ka iji patadi8adj. Pon dac ogi 8idama8an kodagian iima ka tendjin:
9 Havíamos perdido muito tempo. As condições climáticas estavam se tornando perigosas para a navegação, pois se aproximava o fim do outono, e Paulo tratou dessa questão com os oficiais do navio.
10 “Iag8a! Nikikendan kidji nanizaniziak kicpin iji madjaiak. Kitci tciman kada nici8anadjiomagan acitc ka pimi8ido8akonin. Kekina8it mane kiga odji nici8anadjiomin!”
10 Disse ele: “Senhores, se prosseguirmos, vejo que teremos problemas adiante. Haverá grande prejuízo para o navio e para a carga, e perigo para nossa vida”.
11 8aa dac cimaganici ogima ka kana8enimadjin Ponan ka8in ododji teb8eta8asi8an. Na8adj ogi teb8eta8an ka ikidondjin ini8e ka pimibidetondjin kitci tcimani acitc ini8e ka tibendamindjin ii tcimani.
11 Mas o oficial encarregado dos prisioneiros deu mais ouvidos ao capitão e ao proprietário do navio que a Paulo.
12 Iima “Ka iji tcekisigin tcimanan,” ka8in iji minosesinogoban kidji taji pibon8emagag kitci tciman. Midac na8adj mane ka odji inendamo8adj kidji madjiaci8adj, kidji k8ag8e oditamo8adj Penikis (Phénix) odenani. Kanet minitigokag iji tag8anogoban ii odena. Eji 8ajaag iji tag8anogoban, nigabianog dac ineke iji sagida8aban. Tag8anogoban dac iima ke iji pibon8emagag kitci tciman.
12 E, uma vez que Bons Portos era uma enseada aberta, um péssimo lugar para passar o inverno, a maioria da tripulação desejava ir a Fenice, que ficava mais adiante na costa de Creta, e passar o inverno ali. Fenice era um bom porto, com abertura apenas para o sudoeste e o noroeste.
13 Kegapitc pagi ki odji ca8anino8ese. Ki inendamog dac oo8e: “Mi oo ka taji nda8endamak kidji odjino8eg. Aja dac kiga kackiomin kidji madjaiak!” Ogi ag8azibidona8a kitci kinabadjigani, tciman ako midjimaigan, midac ka iji madjaiag. Kitci tcigagam Kanet minitigokag nigi ani inacimin.
13 Quando um vento leve começou a soprar do sul, os marinheiros pensaram que conseguiriam chegar lá a salvo. Por isso, levantaram âncora e foram costeando Creta.
14 Kegapitc ki ani kitci ki8edinise, minitigokag inekena e odjino8eg.
14 Mas o tempo mudou de repente, e um vento com força de furacão, chamado Nordeste, soprou sobre a ilha e nos empurrou para o mar aberto.
15 Nigi ani madjiacimin. Nigi p8ana8itonanan dac kidji min8aamag kitci tciman ozam e kitci nodig, panima dac nigi pagidendizomin kidji iji madjiaciag.
15 Como os marinheiros não conseguiam manobrar o navio para ficar de frente para o vento, desistiram e deixaram que fosse levado pela tempestade.
16 Ca8anog ineke nigi ani iji tcigagameacimin minitigojic Koda (Cauda) ka ijinikadeg, nigi tabina8icimonomin dac pagi. Iima nigi kitci mikimomin kidji gi pozito8ag mitigotcimanes odakanag ka sagapidegiban.
16 Navegamos pelo lado menos exposto de uma pequena ilha chamada Cauda, onde, com muito custo, conseguimos içar para bordo o barco salva-vidas que viajava rebocado.
17 Apitc ka ick8a ik8abikenamo8adj ii mitigotcimanesini, ka mikimo8adj ogi iji mag8apina8an sesababin 8ajagam kitci tcimanikag kidji soganig. Okotana8aban kidji iji8ebaciag ka iji kitci pag8acinig pecodj Libia (Libye) akini, midac ogi pagidabikenana8a kitci kinabadjigani na8adj kidji pekadjibidenig tcimani, acitc mi ka iji pagidendizo8adj kidji madjiaciag.
17 Então os marinheiros amarraram cordas em volta do casco do navio para reforçá-lo. Temiam ser arrastados para os bancos de areia de Sirte, diante do litoral africano, por isso baixaram a âncora flutuante para desacelerar o navio e deixaram que fosse levado pelo vento.
18 8iabag, kiabadj nigi kitci mamida8acimin. Ogi pakobi8ebinana8an dac kegonan kagi pozito8agibanin, ega kidji kozabiaciag.
18 No dia seguinte, como ventos com força de vendaval continuavam a castigar o navio, a tripulação começou a lançar a carga ao mar.
19 Mina8adj 8iabanig, ogi pakobi8ebinana8an nandam tcimani abadjita8inan.
19 No terceiro dia, removeram até mesmo parte do equipamento do navio e o jogaram fora.
20 Kitci maneogon inigik ka8in odji nagozisi kizis kek8an 8anagocag. Kegapitc nigi inendananan ketcinadj kidji nici8anadjiigo8ag, apanigotc mega kabe taji kitci sogino8eban.
20 A tempestade terrível prosseguiu por muitos dias, escondendo o sol e as estrelas, até que perdemos todas as esperanças.
21 Kin8ej ka8in nidodji 8isinisimin. Kegapitc Pon ki pazig8i acitc ki ikido: “Kigi 8idamona8aban ega kidji madjaiak Kanet (Crète) minitigokag. Kidagi ndotaojim. Ka8in dac kidagi iji sanagendjigesimin acitc ka8in kidagi 8anitasosimin kakina.
21 Fazia tempo que ninguém comia. Por fim, Paulo reuniu a tripulação e disse: “Os senhores deveriam ter me dado ouvidos no princípio e não ter deixado Bons Portos. Teriam evitado todo este prejuízo e esta perda.
22 Aja dac ki8idamonom ega kidji segizieg! Ka8in a8iag kada nibosi. Misa8adj dac kada nici8anadjiomagan kitci tciman.
22 Mas tenham bom ânimo! O navio afundará, mas nenhum de vocês perderá a vida.
23 Kije Manidokag nidiji tibendagozinan, acitc nidicpenima. Onago 8enag8icig odajeniman nigi pi nda 8abamig.
23 Pois, ontem à noite, um anjo do Deus a quem pertenço e sirvo se pôs ao meu lado
24 8adan dac oo ka ikidodj aa ajeni: ‘Pon! Ka8in segiziken! Mi panima ma8adji ka kitci ogima8idj Sesar kiga tibakonig. Kije Manido ka kitci minodeedj oga todan ega kidji nibo8adj kakina ka 8idji pimacimad8a,’ nigi inig aa ajeni.
24 e disse: ‘Não tenha medo, Paulo! É preciso que você compareça diante de César. E Deus, em sua bondade, concedeu proteção a todos que navegam com você’.
25 Ki8idamonom dac kidji sogideeieg! Kije Manidokag nidiji apacenimonan, kakina kegoni kidji iji8ebanig odajeniman kagi ikidondjin.
25 Portanto, tenham bom ânimo! Creio em Deus; tudo ocorrerá exatamente como ele disse.
26 Misa8adj dac kiga sakabikeemin pejig minitigokag inekena.” Mi ka ikidodj Pon.
26 É necessário, porém, que sejamos impulsionados para uma ilha”.
27 Apitc ka ick8a midatcin acitc niogonagag, nigi ani madjiacimin Adaniatic (Adriatique) kitcigamikag. 8aiej ka abitatibikag, ne8ad aja ani peconag8anidok aki ki inendamog ka pimaci8adj.
27 Por volta da meia-noite, na décima quarta noite de tempestade, enquanto éramos levados de um lado para o outro no mar Adriático, os marinheiros perceberam que estávamos perto de terra firme.
28 Ogi pagidabigina8an asinin kidji nda kikendamo8adj adi epitadimanig. Midasomidana acitc nijidana (120) tasozid apitadimaniban. Pagi a8acic nigi ijamin, midac mina8adj ogi pagidabigina8an asinin. Cagidasomidana (90) tasozid apitadimaniban.
28 Lançaram a sonda e verificaram que a água tinha 37 metros de profundidade. Um pouco depois, lançaram a sonda novamente e encontraram apenas 27 metros.
29 Ka pimaci8adj ki kotadji8ag kidji sakabikee8adj. Ogi pagidabiginana8an dac ni8in kinabadjiganan. Ki aiamie8ag dac 8ibadj kidji 8aseanig.
29 Temiam que, se continuássemos assim, seríamos atirados contra as rochas na praia. Por isso, lançaram quatro âncoras da parte de trás do navio e ansiavam para que o dia chegasse logo.
30 Nandam ka pimaci8adj ogi nanada8i todana8a kidji kabadebaidi8adj. Ogi nisabikenana8a mitigotcimanesini, e ikido8adj kidji nda pakobiamo8adjin kinabadjiganan nigan kitci tcimanikag.
30 Dando a entender que iriam lançar as âncoras da parte da frente, os marinheiros baixaram o barco salva-vidas, na tentativa de abandonar o navio.
31 Pon dac ogi inan cimaganici ogiman acitc kodagian cimaganican: “Kicpin nagadamo8adj igi nabeg kitci tcimani, ka8in kigagi pimadjiosim.”
31 Paulo, então, disse ao oficial no comando e aos soldados: “Se os marinheiros não permanecerem a bordo, vocês não conseguirão se salvar”.
32 Midac cimaganicag ka iji pakij8a8adjin sesababin kidji pakobisenig tcimanesini.
32 Então os soldados cortaram as cordas do barco salva-vidas e o deixaram à deriva.
33 Ab8amaci pidabanig, Pon ogi kadjinija8an kakina a8iagon kidji 8isinindjin. Ki ikido: “Aja oo nijota8ate e pio8eg, acitc ega kegon e midjieg.
33 Enquanto amanhecia, Paulo insistiu que todos comessem. “De tão preocupados, vocês não se alimentam há duas semanas”, disse ele.
34 Aja dac kipagoseniminom kidji 8isinieg. Mi panima ki 8isinieg kicpin 8i pimadizieg. Ka8in dac odji pejig kiga nigodisim!”
34 “Por favor, comam alguma coisa agora, para seu próprio bem. Pois nem um fio de cabelo de sua cabeça se perderá.”
35 Apitc ka ick8a ikidodj ii, Pon ogi odapinan pak8ejiganan, mig8etc ogi inan Kije Manidon, kakina iima ka tendjin e 8abamigodjin. Ogi pak8ebinan pagi, midac ka iji cakamodj.
35 Em seguida, tomou um pão, deu graças a Deus na presença de todos, partiu-o em pedaços e comeu.
36 Kakina a8iagog iima ka te8adj na8adj ki minodeese8ag, ki 8isini8ag dac ke8ina8a.
36 Todos se animaram e começaram a comer.
37 Nijo midasomidana acitc nij8asomidana acitc nigod8atcin (276) nitacinanaban kitci tcimanikag.
37 Havia um total de 276 pessoas a bordo.
38 Apitc kakina ka ick8a tebickono8adj, ogi pakobi8ebina8an anominan, kidji naganig kitci tcimani.
38 Depois de se alimentar, a tripulação aliviou o peso do navio mais um pouco, atirando ao mar toda a carga de trigo.
39 Apitc ka 8aseanig, ka8in ododji nisida8inasina8a akini igi8e ka pimaci8adj. Ogi odji 8abadana8a 8ajaag ka iji kitci negao8anig. Ogi inendana8a dac kidji iji nadagaamo8adj, kicpin iji minosenig.
39 Ao amanhecer, não reconheceram a terra, mas viram uma enseada com uma praia e cogitaram se seria possível chegar ali e atracar o navio.
40 Ogi papakijana8an kinabadjiganan, midac kitcigamikag ka iji pakobisenigin. Meg8adj dac ii, ogi aba8a8an ab8in ka min8aigendjin. Midac nigan kitci tcimani ka iji ato8adj abak8ani kidji kadji8ebaci8adj, midac ka iji inaci8adj tcigagam ka iji negao8anig.
40 Então cortaram as âncoras e as deixaram no mar. Depois, afrouxaram as cordas que controlavam os lemes, levantaram a vela da frente e foram rumo à praia,
41 Midac ka iji mijakicino8adj ka iji pag8acinig. 8anak8adjaonag inekena ki iji mijakisini. Kegapitc ki ani pigoseni odakeonag tcimani ka apitci kitci mamagaanig.
41 mas o navio foi apanhado entre duas correntezas contrárias e encalhou antes do esperado. A parte da frente se encravou e ficou imóvel, enquanto a parte de trás, atingida pela força das ondas, começou a se partir.
42 Cimaganicag o8i nisa8abanin takoniganan ega kidji gi madjiadagendjin.
42 Os soldados queriam matar os prisioneiros para que não nadassem até a praia e depois fugissem.
43 Anic dac aa cimaganici ogima, ka8in onada8enimasi8abanin Ponan kidji nisagani8indjin. Ogi odjian dac cimaganican kidji nisandjin takoniganan. Tiegodj ogi inan kakina ini8e ka kackitondjin kidji pimadagendjin, nitam kidji nadagameadagendjin.
43 O oficial no comando, porém, desejava poupar a vida de Paulo e não permitiu que executassem seu plano. Ordenou aos que sabiam nadar que saltassem ao mar primeiro e fossem em direção a terra.
44 Mina8adj dac, kodagiag ke8ina8a ki pakobig8ackoni8ag. Nandam nabagisagon ogi abadjia8an kidji mockidjino8adj, nandam dac ogi abadjitona8an ka odji pi8isenig kitci tcimani. Midac oo kagi odji kackito8ag kakina kidji gi odji nadagameadageiag, ega egi nigodiag.
44 Os outros se agarraram a tábuas ou pedaços do navio destruído. Assim, todos chegaram à praia em segurança.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.