Mateus 26
Janji beluke (ALPNT) vs VC
1 Kena Yesuse Iatetuke pusue meru pela peneka, Ibeteke loko Eni maka luluaru be,
1 — ausente —
2 “Imi rekwa be lesike petua lua pine tamata Yahudiaru esi pesta nete suike Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire. Mere esi kane roti rebe pake ragi mo. Eleki esi riluke Au, Tamata Eni Nanae, kena paku Au ahlake ai batai.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Kena mere imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elaka mpai lale esi lupu me imame elake lakwai esa eni nane Kayapase, eni lumare.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Esi nikwa lalane ndendene kena kerike Yesuse kai bunuI.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Eleki esi beteke be, “Kena pesta elake mere kerike Yesuse yake le tamata me esi sukaI hoko esi nasuke ite kai esi hohae petu mere.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Eleki kena Yesuse Ime hena Betaniare, Ime Simone eni luma. Simone mere Yesuse Iono eni makerake rebe usaiju kai tinaiju puluele mise.
6 — ausente —
7 Eleki kena Yesuse Ikane, bina sae iluake lokoI, Ikeri leite boini ntelete titinai rebe esi belini elake kena hlau buini bei batu mutale. Eleki bina mere isoba Yesuse ulu buaIje kena leite mere.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Eleki Yesuse Eni maka luluaru esi selu mere hoko esi ono kai esi beteke be, “Bina meije imise mo le iatia leite belini elake.
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Sepo leite boini ntelete titinai mere abeliele hoko supu kepena bokala. Eleki riluke esi kepene ete tamata susate.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Po Yesuse Irekwa lalesi hoko Ibeteke lokosi be, “Imi ono susate ete bina meije yake, le iono misete eteKu.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Tamata susate, erimi rue kaisi rame hoko imi tapasi sa, po Au rue kai imi takwali moneka.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Bina meije isoba leite kena ulu buaKu le takwali mo Au mata neka hoko iaknekae meije kena imi tolae Au kena liane benaije.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Imi lene lokoku mimise! Kena lepae Sou Misete me nusa otoi etia neka, saisa rebe bina meije ionore, esi lepae lekwe leke tamata esi nete suike lokoi.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Eleki Yudase Iskariote isiri bei luma mere kai ikeu loko imama elakaru. Yudase Iskariote mere Yesuse Eni maka lulu sae bei Eni maka lulua butu esa lesini luaru lekwe.
14 — ausente —
15 Ibeteke lokosi be, “Sepo au riluke Yesuse ete imi, hoko imi riluke saisa ete aure?” Esi neheke kepene, batuke kepe perake matai butu telu neka, eleki esi riluke etei.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Eleki bei mere Yudase inikwa lalane kena kerike Yesuse leke irilukeNi ete tamata Yahudiaru esi elakaru.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Eleki kena petu esa bei pesta tamata Yahudi esi kane roti rebe ragi more peneka, Yesuse Eni maka luluaru esi luake lokoI kai esi tneu be, “Kuru, ite nikwa otoi etia kena moa manane kena ite kane sakesa leke nete suike loko petua rebe akmenare Alla Isirie iteki ntuana menaru bei nusa Mesire.”
17 — ausente —
18 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi keu loko tamata sae ndete kotare eleki imi beteke kenai be, ‘Amiki Kuru Ibeteke be takwali mo Imata neka hoko Ikane sakesa kai Eni maka luluaru mei amu luma leke nete suike loko ntuana menaru esi siri bei Mesire.’ ”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Eleki Eni maka luluaru esi ono lulu Ibetekele hoko esi keu kai aknekae manane me luma mere.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Eleki kena kpetu peneka Yesuse Ikane sakesa kai Eni maka lulua butu esa lesini luaru ete mere.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Kena esi kane sa, Yesuse Ibeteke lokosi be, “Lene mimise! Bei imi toini meije tamata esa me iriluke Au loko tamataru leke esi bunu Au.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Kena esi lene mere, lalesi kera titinai hoko esi beteke loko Yesuse rame be, “Kuru, mere au mo moyo?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Ile sae bei imi butu esa lesini lua meiju rebe ilutu roti kena oba sakesa kai Aure, Auku ebe misete, ile mere rebe iriluke Au ete tamata rebe esi suka bunu Aure.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be, ‘Tamata Eni Nanae Isupu susate hoko Imata sa.’ Po tamata rebe Iriluke Au, Tamata Eni Nanae loko tamata rebe esi bunu Aure, isupu susate ela titinai. Hoko mise lesi tamata mere inai ruelei yanoma.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Eleki Yudase rebe tatike pine iriluke Yesuse itneuI be, “Kuru, mere au mo moyo?” Eleki Yesuse Iralakeni be, “Yele, ale ruamu betekele mere peneka.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Kena esi kane sa, Yesuse Irana roti, Ikotie terima kasi bei Alla kai Ibire roti mere, eleki Irilukele ete Eni maka luluaru kai Ibeteke lokosi be, “Imi ranae kai kanele le meije nanakwalaKue!” Yesuse Ikane roti kai kinu anggure kwelini kai Eni maka ulakaru|src="CN01803b.tif" size="span" loc="Mat 26:26-29" ref="Matiuse 26:26"
26 — ausente —
27 Eleki Yesuse Irana oba esa rebe penu kena anggure kwelini, Ikotie terima kasi bei Alla kai Irilukele etesi kai Ibeteke be, “Imi pusumi kinu bei oba meije.
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 Le meije Auku lalakwe rebe ankenae Alla Italuke ete imire kai Auku lalakwe ponikele kena ampune tamata bokala esi dosaru.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Lene mimise! Au kinu anggure kwelini moneka, eti roma petu rebe ite kinu anggure kwelini rebe beluke sakesa me AmaKu Eni nusa beluke.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Eleki esi menani isike Alla pela, pine esi keu lolete ulate Saitune.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Kpetu meije neka, imi pusumi naya bei Au le tamata neunaru esi ono tiae ete Aure. Le Alla Eni lepate rebe nabire ilekire ebeteke be,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Po kena Au kwana suike peneka, Au keu eike bei imi lolete otoi Galilea.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Eleki Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Masike sie maketaru esi naya bei Ale, po au lulu Ale kai naya bei Ale mo.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Yesuse Ibeteke lokoi be, “Alene lokoKu mimise! Kena kpetu meije neka, manure totlae mosare, ale ruamu beteke rebai telu be arena Au mo.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Po Petruse iombe, “Masike au supu bunu sakesa kai Ale mula mo. Au beteke mo be au rena Tuhane Ale mo!”
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Eleki Yesuse Ikeu kai Eni maka luluaru me otoi sae me esi nane Getsemani. Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kwetela imi, rue ete meije mina, yo Au kotie loko Alla ete morare.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Eleki Ilui Petruse kai Sebedeuse eni nanae luaru, Yakobuse kai Yohanese esi keu kaiNi lora toto. Kena mere laleIje kera titinai.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Ibeteke loko telusi be, “LaleKue kera titinai, Au blake saka Au matare reneka! Telumi rue raraka ete meije kai Au mina.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Yesuse ruaI lora toto eleki Itola tibubui lope tapele kai Ikotie loko Alla be, “AmaKu, sepo Asuka hoko Atapa Au leke susate rebe suke Au supure Au supu yake. Po lulu Auku sukare yake po lulu AmaKu Amu sukare neka.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Ikotie pela, eleki Ileu loko Eni maka lulua teluaru kai Iselu telusi ntulu. Eleki Ibeteke loko Petruse be, “Batuke olase ului esa yo telumi raraka kai Au mo le mula?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Betu kai kotie loko Alla leke imi tetu bei ro tiaru esi elake esi kbasare yake. Le Au rekwa be imi suka ntulu mo kai imi suka kotie loko Alla rame po nanakwalami ktili moneka.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Eleki Yesuse Ikeu suike kena rebai lua kai Ikotie loko Alla be, “AmaKu, sepo susate meije suke Au supu neka, kai Ahetie bei Au moneka, hoko sebeie lulu AmaKu Amu sukare neka.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Pela eleki Ileu loko telusi kai iselu telusi ntulu le esi hkwau kuate.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Eleki Yesuse Ikeu suike leneka kena rebai telu kai Ikotie loko Alla sakesa kai miminare neka.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Pela eleki Ileu loko telusi kai Ibeteke lokosi be, “Erimi ntulu salo? Totonai meije tamata esi luake lomei kena esi riluke Au, Tamata Eni Nanae meije, ete tamata dosaru neka.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Betu no, mai ite keu. Imi selu! Tamata rebe iriluke Aure iluake pene!”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Kena Yesuse eri lepa sa, Yudase, ile sae bei Yesuse Eni maka lulua butu esa lesini luaru, iluake kai tamata bokala, esi keri sari kai ai buai. Sie meru esi supu ulake bei imama elaka kai Yahudia esi elakaru.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Tamata rebe iriluke Yesuse ibeteke kenasi peneka be, “Ile rebe au ataIje, mere Yesuse. KerikeNi!”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Hoko kena esi me kai Yesuse peneka, Yudase ilomei tehaike Yesuse sosoli kai ibeteke lokoI be, “Kuru!” Eleki iata Yesuse.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kuebe, aluake lomei kena ono saisare?” Eleki Tamata bokala meru esi lomei loko Yesuse kai esi kerikeNi.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Eleki tamata esa bei Eni maka luluaru rebe iete mere isira eni sarire eleki ilasa imame elake eni makerike eni tina loine teue.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kusue sari mere kena esi lumare, le sire pine iklemake sari hoko imata kena sari leneka.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Arekwa mo piseo betinake Au koti tapa bei AmaKu tekwa mo leke Iulake malekata toini butu esa lesini lua lesi kena esi hlamate Au?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Po sepo Au ono ele mere hoko Alla Eni lepate rebe ebeteke Au matare sae lulu moneka.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Eleki Ihali beteke loko tamata bokala meru be, “Aure tamata maka atia pemerinta mo, hoko imi kerike Aure, imi keri sari kai Ai buai nanuke yake! Pela petu Au atetuke me Tuhane Eni Luma uwei keholi, Au atetuke imi ete mere takwali peneka. Po imi kerike Au ete mere mo.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Po tinai. Meije imi kerike Au ele meije leke lulu Alla Eni lepata rebe nabiaru esi betekele.” Eleki Eni maka luluaru esi naya beiNi.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Eleki esi keri Yesuse loko imame elake titinaije me eni luma, eni nane Kayapase. Kuru Torataru, imama elakaru kai Yahudiaru esi elaka bei me lale esi lupuke lomai ete mere.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Eleki Petruse ilulu Yesuse bei lauke me imame elake eni otoi kena malama me eni luma leini. Eleki Petruse irue sakesa kai tamata maka raka lumare. Le isuka rekwa be esi ono saisa kena Yesuse.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Eleki imame elaka kai tamata elaka maka teu pakala pususi nikwa tamata rebe lepa tiae ete Yesuse leke esi hukume Imata.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Eleki tamata bokala esi alenake Yesuse be Ineu, po lepata meru sae nkena mo. Eleki sie luaya esi keleke kai esi alenake be,
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 “Ami lene Yesuse Ibeteke be Ilikwaie Tuhane Eni Lumare po Ieleke suike petua lua.”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Eleki imame elake lakwai esare ikele me tamata oasi eleki itneu Yesuse be, “Tamata meiju esi alenake Aneure tinai pibe mo? Le mula pine Aleliesi more?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Po Yesuse Indene. Iralakeni mo. Eleki Imame elake mere ibeteke lokoI be, “La loko Alla, Abeteke ete ami be Ale mere Kamale rebe Alla ulakeNi kena hlamate ite tamatare, o? Ale Alla Eni Nanae, o?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Eleki Yesuse Iralakeni be, “Yele, tinai, mere Au. Eleki tatike pine imi selu Au, Tamata Eni Nanae Irue kena Maka Kbasa lakwai esare Eni sapleuke makwanale kai Iluake suike lomeije Indete kena moputi ndete lanite.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Eleki imame elake Kayapase mere ikahi eni lapune le inasuke Yesuse kai ibeteke be, “Ami nikwa tamata rebe lepa tiae ete Yesuse moneka le ruaI beteke be Isakesa kai Alla.”
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Eleki itneusi be, “Hoko imi mula Yesuse?”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Eleki esi toe oalaleIje. Kai esi obi oalaleIje eleki esi blukuI, kai tamata leini esi tetaI.
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 Esi beteke lokoI be, “Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamata, Abeteke no. Sire pine itetaMue?”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Kena mere Petruse irue me imame elake eni luma leini sakesa kai tamata bokala. Eleki bina makerike ete imame elake iluake lomei eleki ibeteke loko Petruse be, “Ale mere sakesa kai Yesuse bei otoi Galilea, moyo?”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Po Petruse ibeteke me tamata bokala meru be, “Abeteke mere au nati mo.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Eleki Petruse ikeu me pakale esi meture, makerike bina makete iselu Petruse eleki ibeteke loko sie ete meru be, “Tamata meije isakesa kai Yesuse bei hena Nasarete.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Eleki Petruse ila loko Alla kai ibeteke loko sie meru be, “Au rena tamata mere mo.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Eleki takwali mo, tamata ete meru esi lomei loko Petruse kai esi beteke be, “Tinai, ale mere sakesa kai Yesuse le au rekwa bei amu lepate.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Eleki Petruse ila suike loko Alla be, “Alla, Aono susate ete au neka sepo au beteke tinai mo.” Eleki ibeteke loko tamata meru be, “Au rena tamata mere mo.”
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Eleki Petruse inete suike loko Yesuse Ibeteke be, “Manure etotlae mosare abeteke rebai telu be, ‘Au rena Yesuse mo.’ ” Eleki isiri kai irani le kaplalei titinai.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.