Mateus 26
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kena Yesuse Iatetuke pusue meru pela peneka, Ibeteke loko Eni maka luluaru be,
1 Jesu bi’obaibiyih ufunamaim, ana bai’ufununayah isah eo,
2 “Imi rekwa be lesike petua lua pine tamata Yahudiaru esi pesta nete suike Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire. Mere esi kane roti rebe pake ragi mo. Eleki esi riluke Au, Tamata Eni Nanae, kena paku Au ahlake ai batai.”
2 “Kwanaso’ob veya rou’ab ufunamaim Tar Nowaten ana hiyuw enan. Nati ana veya’amaim Orot Natun boro hinab rakit sabuw umahimaim hinayai hina’onaf.”
3 Kena mere imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elaka mpai lale esi lupu me imame elake lakwai esa eni nane Kayapase, eni lumare.
3 Imaibo Firis ukwarih naatu regaregah ai’in etei firis gagamin Kaiafas ana baremaim hiru’ay.
4 Esi nikwa lalane ndendene kena kerike Yesuse kai bunuI.
4 Naatu Jesu wa’iwa’iramaim fatumin bain asabunin isan hiyakitifuw.
5 Eleki esi beteke be, “Kena pesta elake mere kerike Yesuse yake le tamata me esi sukaI hoko esi nasuke ite kai esi hohae petu mere.”
5 Baise hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawananamaim, anayabin rakit boro tanaku’ub was hinagiy.”
6 Eleki kena Yesuse Ime hena Betaniare, Ime Simone eni luma. Simone mere Yesuse Iono eni makerake rebe usaiju kai tinaiju puluele mise.
6 Jesu na Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana baremaim tit,
7 Eleki kena Yesuse Ikane, bina sae iluake lokoI, Ikeri leite boini ntelete titinai rebe esi belini elake kena hlau buini bei batu mutale. Eleki bina mere isoba Yesuse ulu buaIje kena leite mere.
7 mare ma bay eaa auman babin ta kibub kikimin kabay wabin alabaster imaim hikwak raiy ana baiyan gagamin hisuwai batabat bai na run Jesu aribun yan isuwai re.
8 Eleki Yesuse Eni maka luluaru esi selu mere hoko esi ono kai esi beteke be, “Bina meije imise mo le iatia leite belini elake.
8 Ana bai’ufununayah hi’itin yah so’ar hio, “Iti sawar i yabin en asir esisinaf.
9 Sepo leite boini ntelete titinai mere abeliele hoko supu kepena bokala. Eleki riluke esi kepene ete tamata susate.”
9 Igewasin iti raiy ana baiyan tatayara’ah hitatubun kabay tatab, sabuw yababan wairafih tatitih.”
10 Po Yesuse Irekwa lalesi hoko Ibeteke lokosi be, “Imi ono susate ete bina meije yake, le iono misete eteKu.
10 Baise Jesu so’ob abisa hio, imih iuwih eo, “Babin men yumatanamaim kwana’umih. Anayabin sawar gewasin maiyow ayu isau esisinaf.
11 Tamata susate, erimi rue kaisi rame hoko imi tapasi sa, po Au rue kai imi takwali moneka.
11 Sabuw yababan wairafih boro mar etei bairi kwanama kwanibaisih, baise ayu i boro men mar etei bairi tanama’amih.
12 Bina meije isoba leite kena ulu buaKu le takwali mo Au mata neka hoko iaknekae meije kena imi tolae Au kena liane benaije.
12 Iti babin ayu biyau raiy erabirab i ayu au morob isan eyayabuna.
13 Imi lene lokoku mimise! Kena lepae Sou Misete me nusa otoi etia neka, saisa rebe bina meije ionore, esi lepae lekwe leke tamata esi nete suike lokoi.”
13 Anababatun a tur ao’owen, tafaram wanawananamaim iti Tur Gewasin hinabibinan ana maramaim abisa gewasin iti babin sisinaf boro kik owe’owen na’atube auman hinabinan.”
14 Eleki Yudase Iskariote isiri bei luma mere kai ikeu loko imama elakaru. Yudase Iskariote mere Yesuse Eni maka lulu sae bei Eni maka lulua butu esa lesini luaru lekwe.
14 Imaibo bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim orot wabin Judas Iscariot tit in firis ukwarih biyah tit,
15 Ibeteke lokosi be, “Sepo au riluke Yesuse ete imi, hoko imi riluke saisa ete aure?” Esi neheke kepene, batuke kepe perake matai butu telu neka, eleki esi riluke etei.
15 naatu ibatiyih, “Ayu Jesu anab kwa anabit boro abisa ayu kwanitu?” Naatu matanamaim kabay hibotait hiyab in 30 na’atube hiya’asair.
16 Eleki bei mere Yudase inikwa lalane kena kerike Yesuse leke irilukeNi ete tamata Yahudiaru esi elakaru.
16 Nati ana veya’amaim Judas ef ana gewasin nuwet Jesu batih isan.
17 Eleki kena petu esa bei pesta tamata Yahudi esi kane roti rebe ragi more peneka, Yesuse Eni maka luluaru esi luake lokoI kai esi tneu be, “Kuru, ite nikwa otoi etia kena moa manane kena ite kane sakesa leke nete suike loko petua rebe akmenare Alla Isirie iteki ntuana menaru bei nusa Mesire.”
17 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw veya wantoro’ot bubusuruf, Jesu ana bai’ufununayah hina hio, “Menamaim kukokok Tar Nowaten ana bay anabogaigiwas?”
18 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi keu loko tamata sae ndete kotare eleki imi beteke kenai be, ‘Amiki Kuru Ibeteke be takwali mo Imata neka hoko Ikane sakesa kai Eni maka luluaru mei amu luma leke nete suike loko ntuana menaru esi siri bei Mesire.’ ”
18 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem bar merar kwanatit orot iti ana tur kwana’owen kwanao, ‘Bai’obaiyenayan eo, ayu au veya i natit, akokok au bai’ufununayah bairi boro o abaremaim Tar nowaten ana hiyuw anaa aniyasisir.’”
19 Eleki Eni maka luluaru esi ono lulu Ibetekele hoko esi keu kai aknekae manane me luma mere.
19 Bai’ufununayah Jesu eobaimanih na’atube hisinaf, Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
20 Eleki kena kpetu peneka Yesuse Ikane sakesa kai Eni maka lulua butu esa lesini luaru ete mere.
20 Naatu nati rabirab bai’ufununayah etei 12 Jesu bairi himare hibusuruf bay hiaa.
21 Kena esi kane sa, Yesuse Ibeteke lokosi be, “Lene mimise! Bei imi toini meije tamata esa me iriluke Au loko tamataru leke esi bunu Au.”
21 Bay hiaa wanawananamaim Jesu eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa wanawanamaim orot ta boro babau inao anamorob.”
22 Kena esi lene mere, lalesi kera titinai hoko esi beteke loko Yesuse rame be, “Kuru, mere au mo moyo?”
22 Ana bai’ufununayah hai yababan ra’at, naatu ta’ita’imon hibusuruf Jesu hibabatiy hio, “Regah, nati i men ayu’umih?”
23 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Ile sae bei imi butu esa lesini lua meiju rebe ilutu roti kena oba sakesa kai Aure, Auku ebe misete, ile mere rebe iriluke Au ete tamata rebe esi suka bunu Aure.
23 Jesu iyafutih eo, “Orot menatan ayu airi tew wanawanan ai rafiy anabubutu’ub, nati orot i boro ayu babau nao.
24 Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be, ‘Tamata Eni Nanae Isupu susate hoko Imata sa.’ Po tamata rebe Iriluke Au, Tamata Eni Nanae loko tamata rebe esi bunu Aure, isupu susate ela titinai. Hoko mise lesi tamata mere inai ruelei yanoma.”
24 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikirum hio na’atube. Baise orot yait ayu babau nao, nati orot i boro yababan gagamin na’in nab. Gewasin nati orot tafaramamaim men tatufuwamih!”
25 Eleki Yudase rebe tatike pine iriluke Yesuse itneuI be, “Kuru, mere au mo moyo?” Eleki Yesuse Iralakeni be, “Yele, ale ruamu betekele mere peneka.”
25 Judas yanuwayan Jesu ibatiy eo, “Regah, o kunotanot i men ayu’umih?” Jesu iya’afut eo, “O wai.”
26 Kena esi kane sa, Yesuse Irana roti, Ikotie terima kasi bei Alla kai Ibire roti mere, eleki Irilukele ete Eni maka luluaru kai Ibeteke lokosi be, “Imi ranae kai kanele le meije nanakwalaKue!” Yesuse Ikane roti kai kinu anggure kwelini kai Eni maka ulakaru|src="CN01803b.tif" size="span" loc="Mat 26:26-29" ref="Matiuse 26:26"
26 Bay hia wanawanan Jesu rafiy bai, i gegewasin sawar, imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyau kwabai naatu kwa’aan.”
27 Eleki Yesuse Irana oba esa rebe penu kena anggure kwelini, Ikotie terima kasi bei Alla kai Irilukele etesi kai Ibeteke be, “Imi pusumi kinu bei oba meije.
27 Imaibo wine kerowasamaim hisuwai batabat bai God ana merar yi sawar, itih eo, “Kwa etei’imak iti kwanatom.
28 Le meije Auku lalakwe rebe ankenae Alla Italuke ete imire kai Auku lalakwe ponikele kena ampune tamata bokala esi dosaru.
28 Iti i ayu au rara, au Obaibasit Boubun abisuwai sabuw moumurih hai bowabow kakafih notawiyen isan.
29 Lene mimise! Au kinu anggure kwelini moneka, eti roma petu rebe ite kinu anggure kwelini rebe beluke sakesa me AmaKu Eni nusa beluke.”
29 A tur ao’owen, ayu iti wine boro men anatom, anama’am nati ana veya’amaim wine boubun kwa bairit Tamai ana aiwobomaim tanatom.”
30 Eleki esi menani isike Alla pela, pine esi keu lolete ulate Saitune.
30 Naatu himisir ew ta hitabor hitit hin Olive Oyawamaim hitit.
31 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Kpetu meije neka, imi pusumi naya bei Au le tamata neunaru esi ono tiae ete Aure. Le Alla Eni lepate rebe nabire ilekire ebeteke be,
31 Imaibo Jesu hai tur eowen eo, “Iti boun gugumin kwa etei boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, Buk Atamaninamaim eo na’atube,
32 Po kena Au kwana suike peneka, Au keu eike bei imi lolete otoi Galilea.”
32 Baise ayu morobone anamimisir ufunamaim boro au na ani’iyon wan anan Galilee anatit.”
33 Eleki Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Masike sie maketaru esi naya bei Ale, po au lulu Ale kai naya bei Ale mo.”
33 Peter iya’afut eo, “Turau’unah boro hinabihir, baise ayu boro men anabihir o anihamiyimih.”
34 Yesuse Ibeteke lokoi be, “Alene lokoKu mimise! Kena kpetu meije neka, manure totlae mosare, ale ruamu beteke rebai telu be arena Au mo.”
34 Jesu Peter iu, “Anababatun a tur ao’owen, boun gugumin o boro ayu inayaubu mar tounu, naatu i ufunamaim kokorere boro nao’o inanowar.”
35 Po Petruse iombe, “Masike au supu bunu sakesa kai Ale mula mo. Au beteke mo be au rena Tuhane Ale mo!”
35 Peter raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo tur nati ana’omih, morobomih na’at airit tanamorob.” Naatu bai’ufununayah etei tur ta’imon hio.
36 Eleki Yesuse Ikeu kai Eni maka luluaru me otoi sae me esi nane Getsemani. Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kwetela imi, rue ete meije mina, yo Au kotie loko Alla ete morare.”
36 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah bairi hitit hin Gethsemane hitit naatu iuwih eo, “Iti imaim kwamare kwama, ayu anan auweyane anayoyoban.”
37 Eleki Ilui Petruse kai Sebedeuse eni nanae luaru, Yakobuse kai Yohanese esi keu kaiNi lora toto. Kena mere laleIje kera titinai.
37 Peter naatu Zebedee natunatun rou’ab buwih bairi hin, ana not kwaris naatu dogoron wanawanan ana yababan ra’at
38 Ibeteke loko telusi be, “LaleKue kera titinai, Au blake saka Au matare reneka! Telumi rue raraka ete meije kai Au mina.”
38 iuwih eo, “Dogorou wanawanan au yababan i ra’at kwanekwan dogorou emama’afut. Imih iti’imaim kwamare mata nanuw bairit tanama.”
39 Yesuse ruaI lora toto eleki Itola tibubui lope tapele kai Ikotie loko Alla be, “AmaKu, sepo Asuka hoko Atapa Au leke susate rebe suke Au supure Au supu yake. Po lulu Auku sukare yake po lulu AmaKu Amu sukare neka.”
39 Jesu akisinamo nabinamaim in yumatan au babe ra’iy yoyoban eo, “Tamai, karam iti biyababan ana kerowas ayu biyau’umaim itabosair, baise men ayu au kok, o a kok.” Bai’ufununayah bay hibow tefafaram|alt="Jesus praying in garden" src="cn01810B.tif" size="col" loc="Mat 26.39" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.39"
40 Ikotie pela, eleki Ileu loko Eni maka lulua teluaru kai Iselu telusi ntulu. Eleki Ibeteke loko Petruse be, “Batuke olase ului esa yo telumi raraka kai Au mo le mula?
40 Naatu matabir maiye na ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih, Peter isan eo, “Anayabin aisim nataunu’uka mata hifot kwa’inu’in, karam one hour na’atube mata tanuw bairit tatama?
41 Betu kai kotie loko Alla leke imi tetu bei ro tiaru esi elake esi kbasare yake. Le Au rekwa be imi suka ntulu mo kai imi suka kotie loko Alla rame po nanakwalami ktili moneka.”
41 Mata to iwa’an kwayoyoban, saise men routobon kwanabaimih. Anun i ekokok yoyoban, baise biya i himorob.”
42 Eleki Yesuse Ikeu suike kena rebai lua kai Ikotie loko Alla be, “AmaKu, sepo susate meije suke Au supu neka, kai Ahetie bei Au moneka, hoko sebeie lulu AmaKu Amu sukare neka.”
42 Mar bairou’abin Jesu in maiye yoyoban eo, “Tamai, iti biyababan ana kerowas bosairin isan ana ef men nama’am na’at, basit anatom, saise a kokok anasinaf namatar.”
43 Pela eleki Ileu loko telusi kai iselu telusi ntulu le esi hkwau kuate.
43 Matabir maiye nan matah kou bit hi’in yugaranih inan itih.
44 Eleki Yesuse Ikeu suike leneka kena rebai telu kai Ikotie loko Alla sakesa kai miminare neka.
44 Naatu ihamiyih hi’in i mar baitonin matabir in tur ta’imon eo yoyoban maiye.
45 Pela eleki Ileu loko telusi kai Ibeteke lokosi be, “Erimi ntulu salo? Totonai meije tamata esi luake lomei kena esi riluke Au, Tamata Eni Nanae meije, ete tamata dosaru neka.
45 Imaibo matabir na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa boro’ika kwa’in kwabiyarir? Mata tinuw, kwamisir, Orot Natun ana veya i natit, sabuw kakafih umahimaim eyey.
46 Betu no, mai ite keu. Imi selu! Tamata rebe iriluke Aure iluake pene!”
46 Kwamisir tan! Orot yanuwayanaban iti enan kwa’i’itin.”
47 Kena Yesuse eri lepa sa, Yudase, ile sae bei Yesuse Eni maka lulua butu esa lesini luaru, iluake kai tamata bokala, esi keri sari kai ai buai. Sie meru esi supu ulake bei imama elaka kai Yahudia esi elakaru.
47 Jesu eo ana tur sawara’e, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta, wabin Judas, sabuw kou’ay gagamin na’in, firis ukwarih naatu regaregah ai’in hibiyafarih nawiyih kaiy, kefat, mis hiteten auman bairi hina hitit.
48 Tamata rebe iriluke Yesuse ibeteke kenasi peneka be, “Ile rebe au ataIje, mere Yesuse. KerikeNi!”
48 Orot yanuwayan sabuw eobaimanih eo, “Orot menatan anamamamay orotoban nati kwanab kwanafatum.”
49 Hoko kena esi me kai Yesuse peneka, Yudase ilomei tehaike Yesuse sosoli kai ibeteke lokoI be, “Kuru!” Eleki iata Yesuse.
49 Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Tufuw isa nama Bai’obaiyenayan!” naatu mamay.
50 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kuebe, aluake lomei kena ono saisare?” Eleki Tamata bokala meru esi lomei loko Yesuse kai esi kerikeNi.
50 Jesu iya’afut eo, “Au begon, abisa isan inot inan saife kusinaf.” Imaibo sabuw hibatabat hitit Jesu uman hibai hibukikin.
51 Eleki tamata esa bei Eni maka luluaru rebe iete mere isira eni sarire eleki ilasa imame elake eni makerike eni tina loine teue.
51 Bai’ufununayan orot ta ana kaiy bora’ah, firis gagamin ana akir wairafin tainin roun eafuw.
52 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kusue sari mere kena esi lumare, le sire pine iklemake sari hoko imata kena sari leneka.
52 Naatu Jesu iu, “A kaiy ana efanamaim kwiwan maiye, anayabin sabuw iyab umahimaim kaiy tema’am boro kaiyomaim hinamorob.
53 Arekwa mo piseo betinake Au koti tapa bei AmaKu tekwa mo leke Iulake malekata toini butu esa lesini lua lesi kena esi hlamate Au?
53 O men iso’obamih, ayu Tamai isan atabifefeyan boro mar ta’imon tounamatar sibisib na’atube tiyafarih ayu hitawasfafaru.
54 Po sepo Au ono ele mere hoko Alla Eni lepate rebe ebeteke Au matare sae lulu moneka.”
54 Baise nati na’atube anasinaf, Buk Atamaninamaim mataramih hi’o hikikirum boro men niturobe’emih.”
55 Eleki Ihali beteke loko tamata bokala meru be, “Aure tamata maka atia pemerinta mo, hoko imi kerike Aure, imi keri sari kai Ai buai nanuke yake! Pela petu Au atetuke me Tuhane Eni Luma uwei keholi, Au atetuke imi ete mere takwali peneka. Po imi kerike Au ete mere mo.
55 Naatu tatabir sabuw isah eo, “Ana itinin ayu bainowan mowan na’atube, imih kaiy kefat kwaiteten ayu yuwu rabu’umih kwanan. Mar etei Tafaror Bar wanawananamaim ama sabuw abi’obaiyih aisim men imaim kwatafatumu?
56 Po tinai. Meije imi kerike Au ele meije leke lulu Alla Eni lepata rebe nabiaru esi betekele.” Eleki Eni maka luluaru esi naya beiNi.
56 Baise abisa God ana dinab oro’orot Buk Atamaninamaim hio hikikirum emamatar saife nan niturobe.” Nati’imaim ana bai’ufununayah etei hihamiy hibihir.
57 Eleki esi keri Yesuse loko imame elake titinaije me eni luma, eni nane Kayapase. Kuru Torataru, imama elakaru kai Yahudiaru esi elaka bei me lale esi lupuke lomai ete mere.
57 Sabuw Jesu hibai hifatum hibai hin firis gagamin wabin Kaiafas ana baremaim hitit, nati’imaim Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in hiru’ay hima’am.
58 Eleki Petruse ilulu Yesuse bei lauke me imame elake eni otoi kena malama me eni luma leini. Eleki Petruse irue sakesa kai tamata maka raka lumare. Le isuka rekwa be esi ono saisa kena Yesuse.
58 Baise Peter yokaika Jesu i’ufunun bairi hina, firis gagamin ana bar sebosebomaim hitit naatu run ma’utenayan oro’orot bairi himare abisa tamamatar ta’itin isan.
59 Eleki imame elaka kai tamata elaka maka teu pakala pususi nikwa tamata rebe lepa tiae ete Yesuse leke esi hukume Imata.
59 Firis gagamin naatu kaniser ana kau’ay etei hiru’ay nuhinot tur hitabow hitit hitifufuwen Jesu tamorob isan.
60 Eleki tamata bokala esi alenake Yesuse be Ineu, po lepata meru sae nkena mo. Eleki sie luaya esi keleke kai esi alenake be,
60 Baise nuhinot tur hinunuwet men ta hibai. Sabuw moumurih maiyow hitit Jesu morobomih hibifufuwen hai tur naniyan en.
61 “Ami lene Yesuse Ibeteke be Ilikwaie Tuhane Eni Lumare po Ieleke suike petua lua.”
61 hiorereb hio “Iti orot eo, ‘Ayu i karam God ana Tafaror bar anagurus nare, naatu veya tounu wanawanan boro anawowab efanin namatar.’”
62 Eleki imame elake lakwai esare ikele me tamata oasi eleki itneu Yesuse be, “Tamata meiju esi alenake Aneure tinai pibe mo? Le mula pine Aleliesi more?”
62 Imaibo Firis gagamin misir Jesu isan eo, “O boro men tur ta inao? Orot hairi o a tur isan hio’orereb inonowar boro tur ta inao ai en?”
63 Po Yesuse Indene. Iralakeni mo. Eleki Imame elake mere ibeteke lokoI be, “La loko Alla, Abeteke ete ami be Ale mere Kamale rebe Alla ulakeNi kena hlamate ite tamatare, o? Ale Alla Eni Nanae, o?”
63 Baise Jesu awanamaim men tur ta titamih.
64 Eleki Yesuse Iralakeni be, “Yele, tinai, mere Au. Eleki tatike pine imi selu Au, Tamata Eni Nanae Irue kena Maka Kbasa lakwai esare Eni sapleuke makwanale kai Iluake suike lomeije Indete kena moputi ndete lanite.”
64 Jesu iya’afut eo, “Tur i nati kuo, baise kwa etei a tur ao’owen. Mar boro nanan orot Natun boro God uman ana asukwafune nabat mar ana rofom wanawanan nanan kwana’itin.”
65 Eleki imame elake Kayapase mere ikahi eni lapune le inasuke Yesuse kai ibeteke be, “Ami nikwa tamata rebe lepa tiae ete Yesuse moneka le ruaI beteke be Isakesa kai Alla.”
65 Firis gagamin iti tur nonowar ana veya ana faifuw bai sib eo, “Iti orot i tur kakafin maiyow eo God ebi’ib! Aisim boro tanama sif rubonayah afa’abo tananuwet? Kwa taiyuw bai’ib tur eo kwanowar,
66 Eleki itneusi be, “Hoko imi mula Yesuse?”
66 kwa a not i mi’itube?” Etei hiya’afut hio, “I bowabow kakafin sinaf imih namorob!”
67 Eleki esi toe oalaleIje. Kai esi obi oalaleIje eleki esi blukuI, kai tamata leini esi tetaI.
67 Imaibo yumatan hikwaitututur, hiborabirab naatu sabuw afa hiboborabirab,
68 Esi beteke lokoI be, “Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamata, Abeteke no. Sire pine itetaMue?”
68 hio, “Keriso, o God ana dinab orot na’at kuo anowar! Yait o rab?”
69 Kena mere Petruse irue me imame elake eni luma leini sakesa kai tamata bokala. Eleki bina makerike ete imame elake iluake lomei eleki ibeteke loko Petruse be, “Ale mere sakesa kai Yesuse bei otoi Galilea, moyo?”
69 Peter ufun bar ana seboseb wanawanan mare ma’am, Firis Gagamin ana bowayan babitai tit iu, “O auman i Galilee orot Jesu ana of ta.”
70 Po Petruse ibeteke me tamata bokala meru be, “Abeteke mere au nati mo.”
70 Baise Peter sabuw etei nahimaim yaub eo, “Ayu o a tur kuo yabin men aso’ob.”
71 Eleki Petruse ikeu me pakale esi meture, makerike bina makete iselu Petruse eleki ibeteke loko sie ete meru be, “Tamata meije isakesa kai Yesuse bei hena Nasarete.”
71 Naatu misir tit in bar ana etawan awanamaim tit, nati’imaim bowayan babitai ta itin naatu oro’orot nati’imaim hibatabat hai tur eowen eo, “Iti orot i Jesu Nazareth mowan ana of ta.”
72 Eleki Petruse ila loko Alla kai ibeteke loko sie meru be, “Au rena tamata mere mo.”
72 Peter iban maiye yaub naatu ifaro eo, “Ayu nati orot men aso’ob.”
73 Eleki takwali mo, tamata ete meru esi lomei loko Petruse kai esi beteke be, “Tinai, ale mere sakesa kai Yesuse le au rekwa bei amu lepate.”
73 Hima kafa’imo orot afa nati’imaim hibatabat hina Peter biyan hitit hio, “O i anababatun ni’i orot ana of ta, anayabin a tur kuo ana nowarin naatu a sawar io’osen ana itinin i ta’imon.”
74 Eleki Petruse ila suike loko Alla be, “Alla, Aono susate ete au neka sepo au beteke tinai mo.” Eleki ibeteke loko tamata meru be, “Au rena tamata mere mo.”
74 Imaibo Peter ifaro eo, “Ana bifufuwen na’at God ana orarafen anab, tur anababatun a tur ao’owen, ayu iti orot men aso’ob.” Mar ta’imon kokorere eo.
75 Eleki Petruse inete suike loko Yesuse Ibeteke be, “Manure etotlae mosare abeteke rebai telu be, ‘Au rena Yesuse mo.’ ” Eleki isiri kai irani le kaplalei titinai.
75 Basit Peter nuhin taseb Jesu eo not, “O boro mar tounu ayu inayaubu, imaibo kokorere boro nao.” Naatu Peter tit in ufun rerey igagagamat.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.