Mateus 26
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 Kena Yesuse Iatetuke pusue meru pela peneka, Ibeteke loko Eni maka luluaru be,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Imi rekwa be lesike petua lua pine tamata Yahudiaru esi pesta nete suike Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire. Mere esi kane roti rebe pake ragi mo. Eleki esi riluke Au, Tamata Eni Nanae, kena paku Au ahlake ai batai.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Kena mere imama elakaru kai tamata Yahudiaru esi elaka mpai lale esi lupu me imame elake lakwai esa eni nane Kayapase, eni lumare.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Esi nikwa lalane ndendene kena kerike Yesuse kai bunuI.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Eleki esi beteke be, “Kena pesta elake mere kerike Yesuse yake le tamata me esi sukaI hoko esi nasuke ite kai esi hohae petu mere.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Eleki kena Yesuse Ime hena Betaniare, Ime Simone eni luma. Simone mere Yesuse Iono eni makerake rebe usaiju kai tinaiju puluele mise.
6 — ausente —
7 Eleki kena Yesuse Ikane, bina sae iluake lokoI, Ikeri leite boini ntelete titinai rebe esi belini elake kena hlau buini bei batu mutale. Eleki bina mere isoba Yesuse ulu buaIje kena leite mere.
7 — ausente —
8 Eleki Yesuse Eni maka luluaru esi selu mere hoko esi ono kai esi beteke be, “Bina meije imise mo le iatia leite belini elake.
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Sepo leite boini ntelete titinai mere abeliele hoko supu kepena bokala. Eleki riluke esi kepene ete tamata susate.”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Po Yesuse Irekwa lalesi hoko Ibeteke lokosi be, “Imi ono susate ete bina meije yake, le iono misete eteKu.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Tamata susate, erimi rue kaisi rame hoko imi tapasi sa, po Au rue kai imi takwali moneka.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Bina meije isoba leite kena ulu buaKu le takwali mo Au mata neka hoko iaknekae meije kena imi tolae Au kena liane benaije.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Imi lene lokoku mimise! Kena lepae Sou Misete me nusa otoi etia neka, saisa rebe bina meije ionore, esi lepae lekwe leke tamata esi nete suike lokoi.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Eleki Yudase Iskariote isiri bei luma mere kai ikeu loko imama elakaru. Yudase Iskariote mere Yesuse Eni maka lulu sae bei Eni maka lulua butu esa lesini luaru lekwe.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Ibeteke lokosi be, “Sepo au riluke Yesuse ete imi, hoko imi riluke saisa ete aure?” Esi neheke kepene, batuke kepe perake matai butu telu neka, eleki esi riluke etei.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Eleki bei mere Yudase inikwa lalane kena kerike Yesuse leke irilukeNi ete tamata Yahudiaru esi elakaru.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Eleki kena petu esa bei pesta tamata Yahudi esi kane roti rebe ragi more peneka, Yesuse Eni maka luluaru esi luake lokoI kai esi tneu be, “Kuru, ite nikwa otoi etia kena moa manane kena ite kane sakesa leke nete suike loko petua rebe akmenare Alla Isirie iteki ntuana menaru bei nusa Mesire.”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi keu loko tamata sae ndete kotare eleki imi beteke kenai be, ‘Amiki Kuru Ibeteke be takwali mo Imata neka hoko Ikane sakesa kai Eni maka luluaru mei amu luma leke nete suike loko ntuana menaru esi siri bei Mesire.’ ”
18 Ele respondeu:
19 Eleki Eni maka luluaru esi ono lulu Ibetekele hoko esi keu kai aknekae manane me luma mere.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Eleki kena kpetu peneka Yesuse Ikane sakesa kai Eni maka lulua butu esa lesini luaru ete mere.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Kena esi kane sa, Yesuse Ibeteke lokosi be, “Lene mimise! Bei imi toini meije tamata esa me iriluke Au loko tamataru leke esi bunu Au.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Kena esi lene mere, lalesi kera titinai hoko esi beteke loko Yesuse rame be, “Kuru, mere au mo moyo?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Ile sae bei imi butu esa lesini lua meiju rebe ilutu roti kena oba sakesa kai Aure, Auku ebe misete, ile mere rebe iriluke Au ete tamata rebe esi suka bunu Aure.
23 Jesus respondeu:
24 Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be, ‘Tamata Eni Nanae Isupu susate hoko Imata sa.’ Po tamata rebe Iriluke Au, Tamata Eni Nanae loko tamata rebe esi bunu Aure, isupu susate ela titinai. Hoko mise lesi tamata mere inai ruelei yanoma.”
24 Pois o
25 Eleki Yudase rebe tatike pine iriluke Yesuse itneuI be, “Kuru, mere au mo moyo?” Eleki Yesuse Iralakeni be, “Yele, ale ruamu betekele mere peneka.”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Kena esi kane sa, Yesuse Irana roti, Ikotie terima kasi bei Alla kai Ibire roti mere, eleki Irilukele ete Eni maka luluaru kai Ibeteke lokosi be, “Imi ranae kai kanele le meije nanakwalaKue!” Yesuse Ikane roti kai kinu anggure kwelini kai Eni maka ulakaru|src="CN01803b.tif" size="span" loc="Mat 26:26-29" ref="Matiuse 26:26"
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Eleki Yesuse Irana oba esa rebe penu kena anggure kwelini, Ikotie terima kasi bei Alla kai Irilukele etesi kai Ibeteke be, “Imi pusumi kinu bei oba meije.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Le meije Auku lalakwe rebe ankenae Alla Italuke ete imire kai Auku lalakwe ponikele kena ampune tamata bokala esi dosaru.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Lene mimise! Au kinu anggure kwelini moneka, eti roma petu rebe ite kinu anggure kwelini rebe beluke sakesa me AmaKu Eni nusa beluke.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Eleki esi menani isike Alla pela, pine esi keu lolete ulate Saitune.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Kpetu meije neka, imi pusumi naya bei Au le tamata neunaru esi ono tiae ete Aure. Le Alla Eni lepate rebe nabire ilekire ebeteke be,
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Po kena Au kwana suike peneka, Au keu eike bei imi lolete otoi Galilea.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Eleki Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Masike sie maketaru esi naya bei Ale, po au lulu Ale kai naya bei Ale mo.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Yesuse Ibeteke lokoi be, “Alene lokoKu mimise! Kena kpetu meije neka, manure totlae mosare, ale ruamu beteke rebai telu be arena Au mo.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Po Petruse iombe, “Masike au supu bunu sakesa kai Ale mula mo. Au beteke mo be au rena Tuhane Ale mo!”
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Eleki Yesuse Ikeu kai Eni maka luluaru me otoi sae me esi nane Getsemani. Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kwetela imi, rue ete meije mina, yo Au kotie loko Alla ete morare.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Eleki Ilui Petruse kai Sebedeuse eni nanae luaru, Yakobuse kai Yohanese esi keu kaiNi lora toto. Kena mere laleIje kera titinai.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Ibeteke loko telusi be, “LaleKue kera titinai, Au blake saka Au matare reneka! Telumi rue raraka ete meije kai Au mina.”
38 e disse a eles:
39 Yesuse ruaI lora toto eleki Itola tibubui lope tapele kai Ikotie loko Alla be, “AmaKu, sepo Asuka hoko Atapa Au leke susate rebe suke Au supure Au supu yake. Po lulu Auku sukare yake po lulu AmaKu Amu sukare neka.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Ikotie pela, eleki Ileu loko Eni maka lulua teluaru kai Iselu telusi ntulu. Eleki Ibeteke loko Petruse be, “Batuke olase ului esa yo telumi raraka kai Au mo le mula?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Betu kai kotie loko Alla leke imi tetu bei ro tiaru esi elake esi kbasare yake. Le Au rekwa be imi suka ntulu mo kai imi suka kotie loko Alla rame po nanakwalami ktili moneka.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Eleki Yesuse Ikeu suike kena rebai lua kai Ikotie loko Alla be, “AmaKu, sepo susate meije suke Au supu neka, kai Ahetie bei Au moneka, hoko sebeie lulu AmaKu Amu sukare neka.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Pela eleki Ileu loko telusi kai iselu telusi ntulu le esi hkwau kuate.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Eleki Yesuse Ikeu suike leneka kena rebai telu kai Ikotie loko Alla sakesa kai miminare neka.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Pela eleki Ileu loko telusi kai Ibeteke lokosi be, “Erimi ntulu salo? Totonai meije tamata esi luake lomei kena esi riluke Au, Tamata Eni Nanae meije, ete tamata dosaru neka.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Betu no, mai ite keu. Imi selu! Tamata rebe iriluke Aure iluake pene!”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Kena Yesuse eri lepa sa, Yudase, ile sae bei Yesuse Eni maka lulua butu esa lesini luaru, iluake kai tamata bokala, esi keri sari kai ai buai. Sie meru esi supu ulake bei imama elaka kai Yahudia esi elakaru.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Tamata rebe iriluke Yesuse ibeteke kenasi peneka be, “Ile rebe au ataIje, mere Yesuse. KerikeNi!”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Hoko kena esi me kai Yesuse peneka, Yudase ilomei tehaike Yesuse sosoli kai ibeteke lokoI be, “Kuru!” Eleki iata Yesuse.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kuebe, aluake lomei kena ono saisare?” Eleki Tamata bokala meru esi lomei loko Yesuse kai esi kerikeNi.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Eleki tamata esa bei Eni maka luluaru rebe iete mere isira eni sarire eleki ilasa imame elake eni makerike eni tina loine teue.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Eleki Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kusue sari mere kena esi lumare, le sire pine iklemake sari hoko imata kena sari leneka.
52 Aí Jesus disse:
53 Arekwa mo piseo betinake Au koti tapa bei AmaKu tekwa mo leke Iulake malekata toini butu esa lesini lua lesi kena esi hlamate Au?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Po sepo Au ono ele mere hoko Alla Eni lepate rebe ebeteke Au matare sae lulu moneka.”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Eleki Ihali beteke loko tamata bokala meru be, “Aure tamata maka atia pemerinta mo, hoko imi kerike Aure, imi keri sari kai Ai buai nanuke yake! Pela petu Au atetuke me Tuhane Eni Luma uwei keholi, Au atetuke imi ete mere takwali peneka. Po imi kerike Au ete mere mo.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Po tinai. Meije imi kerike Au ele meije leke lulu Alla Eni lepata rebe nabiaru esi betekele.” Eleki Eni maka luluaru esi naya beiNi.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Eleki esi keri Yesuse loko imame elake titinaije me eni luma, eni nane Kayapase. Kuru Torataru, imama elakaru kai Yahudiaru esi elaka bei me lale esi lupuke lomai ete mere.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Eleki Petruse ilulu Yesuse bei lauke me imame elake eni otoi kena malama me eni luma leini. Eleki Petruse irue sakesa kai tamata maka raka lumare. Le isuka rekwa be esi ono saisa kena Yesuse.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Eleki imame elaka kai tamata elaka maka teu pakala pususi nikwa tamata rebe lepa tiae ete Yesuse leke esi hukume Imata.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Eleki tamata bokala esi alenake Yesuse be Ineu, po lepata meru sae nkena mo. Eleki sie luaya esi keleke kai esi alenake be,
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 “Ami lene Yesuse Ibeteke be Ilikwaie Tuhane Eni Lumare po Ieleke suike petua lua.”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Eleki imame elake lakwai esare ikele me tamata oasi eleki itneu Yesuse be, “Tamata meiju esi alenake Aneure tinai pibe mo? Le mula pine Aleliesi more?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Po Yesuse Indene. Iralakeni mo. Eleki Imame elake mere ibeteke lokoI be, “La loko Alla, Abeteke ete ami be Ale mere Kamale rebe Alla ulakeNi kena hlamate ite tamatare, o? Ale Alla Eni Nanae, o?”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Eleki Yesuse Iralakeni be, “Yele, tinai, mere Au. Eleki tatike pine imi selu Au, Tamata Eni Nanae Irue kena Maka Kbasa lakwai esare Eni sapleuke makwanale kai Iluake suike lomeije Indete kena moputi ndete lanite.”
64 Jesus respondeu:
65 Eleki imame elake Kayapase mere ikahi eni lapune le inasuke Yesuse kai ibeteke be, “Ami nikwa tamata rebe lepa tiae ete Yesuse moneka le ruaI beteke be Isakesa kai Alla.”
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Eleki itneusi be, “Hoko imi mula Yesuse?”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Eleki esi toe oalaleIje. Kai esi obi oalaleIje eleki esi blukuI, kai tamata leini esi tetaI.
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 Esi beteke lokoI be, “Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamata, Abeteke no. Sire pine itetaMue?”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Kena mere Petruse irue me imame elake eni luma leini sakesa kai tamata bokala. Eleki bina makerike ete imame elake iluake lomei eleki ibeteke loko Petruse be, “Ale mere sakesa kai Yesuse bei otoi Galilea, moyo?”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Po Petruse ibeteke me tamata bokala meru be, “Abeteke mere au nati mo.”
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Eleki Petruse ikeu me pakale esi meture, makerike bina makete iselu Petruse eleki ibeteke loko sie ete meru be, “Tamata meije isakesa kai Yesuse bei hena Nasarete.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Eleki Petruse ila loko Alla kai ibeteke loko sie meru be, “Au rena tamata mere mo.”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Eleki takwali mo, tamata ete meru esi lomei loko Petruse kai esi beteke be, “Tinai, ale mere sakesa kai Yesuse le au rekwa bei amu lepate.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Eleki Petruse ila suike loko Alla be, “Alla, Aono susate ete au neka sepo au beteke tinai mo.” Eleki ibeteke loko tamata meru be, “Au rena tamata mere mo.”
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Eleki Petruse inete suike loko Yesuse Ibeteke be, “Manure etotlae mosare abeteke rebai telu be, ‘Au rena Yesuse mo.’ ” Eleki isiri kai irani le kaplalei titinai.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.