Gênesis 41
Awajún [Aguaruna] (AGR) vs NAA
1 Faraógka umutain shikijuk su aidaun apuji achikam pujaun jiikiajua duwi nagkamas jimag mijan wegai, makichik tsawantai, faraón niishkam kajanum namak Nilonum uwet wajamujin kajamjauwai.
1 Passados dois anos completos, Faraó teve um sonho e eis que estava em pé junto ao rio Nilo.
2 Nunú namakia siete baka duwejam pegkeg aidau jiinag chijichi namaka tugkitkenian yuwinak ijunun kajamjauwai.
2 Do rio subiam sete vacas de boa aparência e gordas e pastavam no meio dos juncos.
3 Nuniai tikich siete baka aidau watsaku pegkegchau tsumain aidau jiinag, tikich baka duwejam aidau chijichin yuwinak ijunbaunum jegantatak nuna ukujin namaka tugkitken ijuntsauwai.
3 Após elas subiam do rio outras sete vacas, de aparência feia e magras; e pararam junto às primeiras, na margem do rio.
4 Tuja nunú siete baka watsaku pegkegchau tsumain aidau, tikich siete baka duwejam pegkeg aidau ijuntatman shiig wamak yuwa amukajui.
4 As vacas de aparência feia e magras engoliam as sete vacas de boa aparência e gordas. Então Faraó acordou.
5 Nunik shintaag tepau ataktu kanukma tikichin kajamjauwai: Untsu duwi wainkauwai trigo makichik numitak sieteya imajin nejen nejeka mantamas wakemain wajas wajattaman.
5 Tornando a dormir, sonhou outra vez. De uma só haste saíam sete espigas cheias e boas.
6 Tuja nuna ukujin tikich trigo sieteya imajin nejentin tujash dase umputai asa neje tsejegkush kagaku aidau jiiniajui.
6 E após elas nasciam sete espigas mirradas e queimadas pelo vento leste.
7 Nunik dasen umputai asa kagaku tsejegkush aidau, tikich trigo pegkeg siete nejen mantamas wajaun wamkes yuwa amukui. Dutiktatman dii pujau shintaag, kajanmap junikja tiuwai.
7 As espigas mirradas devoravam as sete espigas grandes e cheias. Então Faraó acordou. Tinha sido um sonho.
8 Nunik nuna kajanum wainak puyatuk ane anentaimkawa tsawag kashikmas, Egipto nugkanmaya anentaimas dekamin aidaun yacha aidaujai untsuka ashí ikaunmauwai. Nunik kaunamtai faraón nii kajamjamujin ditan ashí ujakui, tujash makichkish nunú nuniktin aan kanajume tusag ujakchaju ainawai.
8 De manhã, ao despertar muito perturbado, mandou chamar todos os magos do Egito e todos os seus sábios. Contou-lhes os seus sonhos, mas não havia ninguém que pudesse dar a interpretação.
9 Dutika tujinkagmatai apu uwagtinun umijuk su aina nuna apuji, faraógkan chichajak:
9 Então o copeiro-chefe disse a Faraó: — Hoje me lembro das minhas ofensas.
10 Ame apuh, kajekam pagkan najannun apuji wijai achigkam apu Potifara jeen aents achika chimpitainum mai egkejatuawamin pujusa,
10 Quando Faraó ficou irado com os seus servos e me pôs na prisão, na casa do comandante da guarda, a mim e ao padeiro-chefe,
11 kanamunum pagka najanin aidaun apuji kajamkagtujabi, nuniai wishakam antsanuk nunú kashia duwik kajamkagtujamiajai, nunú jimag kajamkagtugbauwa duka maki makichik nagkaemaktinji ajuyi.
11 tivemos um sonho na mesma noite, eu e ele. Sonhamos, e cada sonho tinha o seu próprio significado.
12 Nunika kajamja, yaki ujapaka tusa pujajin nuwi makichik datsauch hebreo aents, aents achika chimpitain kuitamin aidaun apuji inaku waitkatai aajakua nunú achikam pujau waipakmatai, nii ujakabiaji. Dutika ajin wajukatnuk dusha aan kajamjabiaji nuna nii betek ujapakabi.
12 Achava-se conosco um jovem hebreu, escravo do comandante da guarda. Contamos a ele os nossos sonhos, e ele nos deu a interpretação, a cada um segundo o seu sonho.
13 Tuja nii tujabauk imanisag uminkabi, duwi wika ataktu mina takatug aajakunmak wayamiajai. Untsu tikichnak suwenum jigka nená maawagmayi”, tusa ujakui.
13 E tal como nos interpretou, assim aconteceu: eu fui restituído ao meu cargo, e o outro foi enforcado.
14 Tusa ujakam faraón chichaak:
14 Então Faraó mandou chamar José, e o fizeram sair às pressas da masmorra. Ele se barbeou, mudou de roupa e foi apresentar-se a Faraó.
15 Dutika ejegawagmatai faraón chichajak:
15 Este lhe disse: — Tive um sonho, e não há quem o interprete. Porém ouvi falar a respeito de você que, quando ouve um sonho, é capaz de interpretá-lo.
16 Tusa tama José ayaak:
16 José respondeu: — Isso não está em mim; mas Deus dará resposta favorável a Faraó.
17 Tusa tima faraón nii kajamjamujin Josén ujaak:
17 Então Faraó disse a José: — No meu sonho, eu estava em pé na margem do Nilo,
18 nuniai nunú namakia siete baka dekas pegkeg duwejam aidau jiinag namaka tugkitkenia chijichi ayaun yuwinak ijunun wainmajai.
18 e eis que subiam dele sete vacas gordas e de boa aparência e pastavam no meio dos juncos.
19 Nuniai tikich siete baka tsumain watsaku aidau jiinag, nunú baka duwejam ijunbaunum nuna ukujin ijuntsame. ¡Wika yaunchkesh makichkish ashí Egipto nugka juwiyanak baka watsaju ibau tsumainnak wainkachuitjai!
19 Após estas subiam outras vacas, fracas, muito feias e magras. Eu nunca tinha visto vacas tão feias, em toda a terra do Egito.
20 Nunú siete baka tsumain watsaku aidau, baka duwejam pegkeg aidaun wamkesag ashí yuwawag amukagmae.
20 E as vacas magras e ruins devoravam as primeiras sete vacas gordas.
21 Dutika yuwawajash yuwachua nunik yama jiinainak tsumain watsaku aajakbaunak nunisag ijuniagmae.
21 E, depois de as terem engolido, não davam aparência de que as tinham devorado, pois o aspecto delas continuava ruim como no princípio. Então acordei.
22 Untsu ataktu kanukman tikichin kajamkun, wainkamjai makichik trigonmayag sieteya imajin nejek nejen mantamas wakejumain wajas wajaun.
22 Depois, vi, em meu sonho, que sete espigas saíam da mesma haste, cheias e boas.
23 Untsu tikich nuna ukuujin dushakam sieteya imajin nejekuwe, tujash dasen umputai asa neje tsejegkush kagaku aidau jiinag asagmae.
23 Depois delas nasceram sete espigas secas, mirradas e queimadas pelo vento leste.
24 Nunú kagaku aidau tikich dekas pegkeg nejen mantamas wajaun wamkes yuwa amukagmae. Nuna pachisan dekamin aidaun ashí ujakmajai, tujash makichkish nunú nuniktin aan kajamjaume tusag ujatkachaje”, tau.
24 As sete espigas mirradas devoravam as sete espigas boas. Contei isso aos magos, mas ninguém foi capaz de me dar a interpretação.
25 Tusa ujaam José faraógkan ayaak:
25 Então José respondeu: — O sonho de Faraó é apenas um; Deus revelou a Faraó o que ele vai fazer.
26 Siete baka pegkeg duwejam aidau kajamjaum duka siete mijan atin kajamjaume, tuja siete trigo pegkeg kajamjaum dushakam nunisagke.
26 As sete vacas boas serão sete anos; as sete espigas boas, também sete anos; o sonho é um só.
27 Tuja siete baka watsaku tsumain aidau baka duwejam aidau ukujin jiinag ijuntsau wainkaum dushakam siete mijan atin kajamjaume. Tuja makichik trigonmaya sieteya imajin nejentin tujash dasen umputai asa neje kagaku aidau wainkaum dushakam siete mijana nunuwai. Juwai siete mijanai nujan tepeatta nunú.
27 As sete vacas magras e feias, que subiam após as primeiras, serão sete anos, bem como as sete espigas mirradas e queimadas pelo vento leste serão sete anos de fome.
28 “Tuja wi amina tijam nunak betek Apajuí nii dutikatnujin amina iwaintugmake.
28 — Esta é a palavra, como acabo de dizer a Faraó: Deus manifestou a Faraó o que ele vai fazer.
29 Siete mijanai ashí Egipto nugka juwig kuashat ajakma juwamu atatui.
29 Eis que vêm sete anos de grande abundância por toda a terra do Egito.
30 Untsu nunú mijan nagkaemaig, nuigtushkam siete mijana imajin nujan tepeattawai. Nunikmatai nujantai senchi waitiamu atatui. Nuniau asamtai, ashí Egipto nugkanum tajimat batsamajaku aidaush senchi waitiagtatui, wagki ashí nugkanum yumain atsau asamtai.
30 Depois virão sete anos de fome. Toda aquela abundância será esquecida na terra do Egito e a fome consumirá a terra;
31 Imanik shiig senchi yapajut tepeau asamtai, yaunchuk ajakma yuujakbauwa duka shiig atsuttawai.
31 e não será lembrada a abundância na terra, por causa da fome que seguirá, porque será gravíssima.
32 Mina apujuh, ame mai numamtinuk kajamjaum nunak Apajuí nii umiktata nuna dekas aik iwaintugmake. ¡Duka imanisag shiig wamak uminkattawai!
32 O sonho de Faraó foi repetido, porque a coisa é estabelecida por Deus, e Deus se apressa a fazê-la.
33 “Nunú nuniktin asamtai, mina apujuh, ame aents yacha shiig anentaimkau diisam etegkam Egipto nugka juwi apusata nuna diistin.
33 — Agora, pois, Faraó devia escolher um homem ajuizado e sábio e encarregá-lo de dirigir a terra do Egito.
34 Nuadui mina apujuh, ame juju aatsa umikta: Adaijata nugká apuji aidau, dutikam dita ashí Egipto nugkanum yujasag ajak juukbaunmayan cinco saco aimkamu ataik makichik, tuja dieznumian jimajan aatus yaju yajumainakua, jeganum utuaktinme siete mijana duwi.
34 Faraó devia fazer isto: pôr administradores sobre a terra e recolher a quinta parte dos frutos da terra do Egito nos sete anos de fartura.
35 Trigo senchi nejet mijan atata nuadui juukag ashí yaakat aina nuwi ijumjatnume. Duka amina chichamjuminig kuitamkamu ati, yapajut tepeamtaish nuwiya juki aents aidau ayugnatin asamtai.
35 Esses administradores deviam ajuntar toda a colheita dos bons anos que virão, recolher cereal por ordem de Faraó, para mantimento nas cidades, e guardá-lo em armazéns.
36 Aatus trigo ijumjamu asamtai, Egipto nugkanum siete mijadai yapajut tepeamtaish nuwiya juki, juju nugka juwiya aents aidau ayugnati nujantai jinawainum”, tiuwai.
36 Assim, o mantimento servirá para abastecer a terra nos sete anos da fome que haverá no Egito, para que a terra não seja destruída pela fome.
37 Tusa José timatai, faraón niina inake aidaujai nuna antukag shiig wakejukajui.
37 O conselho agradou a Faraó e a todos os seus oficiais.
38 Nunik faraón niina inake aidaun chichajak:
38 Então Faraó perguntou aos seus oficiais: — Será que poderíamos achar alguém melhor do que José, um homem em quem está o Espírito de Deus?
39 Tusa Josén chichajak:
39 Depois, Faraó disse a José: — Visto que Deus revelou tudo isto a você, não há ninguém tão ajuizado e sábio como você.
40 Ame wi pujusa inamtaijui pujusa inamjata, nuniamin ashí mina aentsug aidauk ame tabaun umigtamkatnume. Untsu ima wiki apu ekemtaijin eketu asan amina wagagkau atatjai”, tiuwai.
40 Você será o administrador da minha casa, e todo o meu povo obedecerá à sua palavra. Somente no trono eu serei maior do que você.
41 Nuna tusa: “¡Nijah, wi amina juju nugka Egiptua juna apuji ati tusan adaijame!” tiuwai.
41 E Faraó disse mais a José: — Eis que eu o constituo autoridade sobre toda a terra do Egito.
42 Nuna tusa apu faraón niina patakumtaijin juki Josén patakuauwai. Dutika patakua chichaak: “¡Jáanch shiig pegkeg lino najanamu jukijum apegatajum!” tima dutiksag apegawajui. Dutikak nugkutai oro najanamunashkam anujajui.
42 Então Faraó tirou o seu anel-sinete da mão e o pôs no dedo de José. Mandou que o vestissem com roupas de linho fino e lhe pôs no pescoço um colar de ouro.
43 Dutikawagmatai niina tikich carrojin ekeniuwai, dutika ekeni aents aidaun chichajak: “José eme anentakjum tikishmaja pujusjum senchi untsumkajum: ‘¡Yamaik iina apujig juwai!’ titajum”, tiuwai. Tusa tiajam ashí aents aidauk tikishmag pujusag untsumaidau. Aatus faraón Josénak apu adaikauwai, dutikam nii Egipto nugkanum inamjauwai.
43 E o fez subir na sua segunda carruagem, e clamavam diante dele: “Inclinem-se todos!” Desse modo, deu-lhe autoridade sobre toda a terra do Egito.
44 Tuja duwi pujus faraón Josén chichajak:
44 Disse ainda Faraó a José: — Eu sou Faraó, mas sem a sua ordem ninguém poderá fazer nada em toda a terra do Egito.
45 Tusa faraón José daajin yapagtua amek yamaik Safenat-panéah ata tusa adaikauwai. Dutika sacerdote Potifera yaakat On tawa nuwiya aajakua nuna nawanji Asenat aajakua nujai nuweauwai. Dutikam nuadui José ashí Egipto nugkanum wekagas inamjauwai.
45 E Faraó chamou José de Zafenate-Paneia e lhe deu por mulher Asenate, filha de Potífera, sacerdote de Om. E José percorreu toda a terra do Egito.
46 Josén jukiag faraón pujamunum ejegawaju aina nunak treinta mijanji ajai dutikau ainawai. Dutika apu adaikam faraón pujamunum pujau jiinki, Egipto nugkanum yaakat aidaun diyak weuwai.
46 José tinha trinta anos de idade quando se apresentou a Faraó, rei do Egito, e andou por toda a terra do Egito.
47 Tuja siete mijanai ajak aidauk shiig kuashat nejeauwai,
47 Nos sete anos de fartura a terra produziu com abundância.
48 imaniku asamtai, José ashí nugkanum trigo juukbau aidaun siete mijanai yaju yajumkawa maki makichik yaakat aidaunum ijumjauwai.
48 E José ajuntou todo o mantimento que houve na terra do Egito durante os sete anos e o guardou nas cidades; o mantimento do campo ao redor de cada cidade foi guardado na mesma cidade.
49 Josék trigonak nayantsa kamatkajijai betek ijumjauwai. Imatikamu asa dekapamainchau asamtai dekapachui.
49 Assim, José ajuntou muitíssimo cereal, como a areia do mar, até perder a conta, porque ia além das medidas.
50 Tuja eke yapajut nagkamnatsaig José jimag uchin niina nuwe Asenatai akiauwai.
50 Antes de chegar a fome, nasceram dois filhos a José, os quais lhe deu Asenate, filha de Potífera, sacerdote de Om.
51 Yama nagkamchaku akiamujinak Manasés adaikauwai “wi waitiamugnak Apajuí ashí mina pataag aidaujai sakapitkajuae” taku tuu adaikauwai.
51 Ao primogênito José chamou de Manassés, pois disse: “Deus me fez esquecer todo o meu trabalho e toda a casa de meu pai.”
52 Untsu tikich uchiji ekeun Efraín adaikauwai. Nunak “juju nugka juwi pujusan waittsawaitag nunú nugkanmak pujaig, Apajuí minak jimag uchin sujuse” taku tuu adaikauwai.
52 Ao segundo deu o nome de Efraim, pois disse: “Deus me fez próspero na terra da minha aflição.”
53 Tuja siete mijanai Egipto nugkanum ajak aidau kuashat nejek nagkaemakiu ai,
53 Passados os sete anos de abundância que houve na terra do Egito,
54 nuigtu siete mijanai nujan tepeattawai tusa José tibaunak imanisag uminkauwai. Nuadui ashí nugka aidaunmak nujan tepeauwai, untsu Egipto nugkanmak yumainuk aajakui.
54 começaram os sete anos de fome, como José havia predito. E havia fome em todas as terras, mas em toda a terra do Egito havia pão.
55 Tuja egiptunmaya aents aidaushkam dita yumainjin amukag faraógkan jegajiag yutain segaidau, dutikam ditan chichajak: “Joséyai wetajum, nunikjum nii wajinjutpatig duke umiktajum”, tiuwai.
55 Quando toda a terra do Egito começou a sentir a fome, o povo clamou a Faraó por pão; e Faraó dizia a todos os egípcios: — Vão falar com José e façam o que ele disser.
56 Ashí nugkanum yapajut tepeau asamtai, aents aidauk senchi waituidau, imaniagtai José trigo ijumjamun ashí ujainiuwai egiptunmaya aidau sumaktinme tusa, yapajut aan senchi tepea wegau asamtai.
56 Havendo, pois, fome sobre toda a terra, José abriu todos os celeiros e vendia aos egípcios; porque a fome aumentava na terra do Egito.
57 Tuja ashí tikich nugkanmaya aents aidaush José trigo ijumjamu sumakmi tusag Egipto nugkanum shimujakui, wagki ashí tikich nugkanmakesh yutaig shiig atsau asamtai.
57 E todas as terras vinham ao Egito para comprar de José, porque a fome aumentava em todo o mundo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 41, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.