Marcos 14
zak (ZAK) vs NTLH
1 Zikasaaga eziisiku ibhiri ego, ebhe Enyaangi yo Okuhiita ne Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya. Abhakuru bha abhaseengeri na abheegya bhe emigiro gya Musa bhaari bharamoohya enzira yo okumugwaata Yeesu kwa mbiso, bhamutinire ekiina no okumwiita.
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Nawe bhakabhuga, “Tutige hiinga enyaangi ehite, niho tumugwaate, abhaatu bhataaza kukora orwaambi.”
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Eriibhaga riyo Yeesu yaari mumugye gwa Betania, munyuumba ya Simooni wuno ekare yaari ne ebhigeenge. Hano yaari kwiigari kurya, akaaza omukari owumwe yaari ne enzubha yino yakorirwe kwe eriigina rya arabasita ryo obhuguri bhukuru. Muusi we enzubha yiyo kwaari na amaguta go omuruumbaaso gano gano obhuguri bhukuru bhukongʼu. Omukari wuyo akamwiituruurira Yeesu kumutwe kwo okumusuuka.
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Abhamwe bhano bhaari munyuumba yirya, bhakatiinda. Bhakataanga okugaamba ebho kwe ebho, “Bhamure! Kwaki omukari wuno arasarya amaguta go obhuguri bhukuru ego?
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Amaguta gano gaanganagirye okuguribhwa kwe eziidinaari amagana atatu (300) na ziingasakiirye abhataka!” Bhaari bharamurekya bhukongʼu omukari wurya.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Nawe, Yeesu akabhuga, “Mumutige. Ndora muramunyaakya? Rino omukari wuno anikoreeri enye ni izomu bhukongʼu.
6 mas Jesus disse:
7 Abhataka bhari hamwe neemwe eziisiku zyoosi. Muranagya okubhakorera amazomu eriibhaga ryoryoosi rino mukuseega. Nawe enye nitakubha hamwe neemwe eziisiku zyoosi.
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Omukari wuno akoriri rino akunagya. Akaangatiri okunihaka omubhiri gwaane amaguta gano, kwo obhubhanuri bhwo okubhiikwa kwaane.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Ndabhabhuurira obhuheene, mukyaaro kyoosi, hohoosi hano abhaatu bhakubha bhararwaaza Amangʼana Amazomu, bharabha bharabhuga eriingʼana rino omukari wuno yakoriri, okumuhiita.”
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Niho Yuuda Isikariyoti, owumwe wa abhaanabheega bharya ikumi na bhabhiri bha Yeesu, akagya okumurya omukoonyo kubhakuru bha abhaseengeri, abheerekye enzira yo okumugwaata Yeesu.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Hano bhiigwiiri amangʼana gayo, bhakazomererwa bhukongʼu. Bhakiikirirania neewe kubha bharamuha eziimbirya. Niho Yuuda akataanga okumoohya eriibhaga izomu ryo okumurya omukoonyo.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Rwaari orusiku rwo okutaanga rwe Enyaangi ye Emikaate Gino Gitana Ekibhwiisya, orusiku runo abhaatu bhaari bharagwaaga engʼoondu ye Enyaangi yo Okuhiita. Abhaanabheega bha Yeesu bhakamubhuurya, “Bhoono oreenda tugye tukubhanurire hayi ahagiro ho okuriira ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita?”
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 Niho Yeesu akabharagania abhaanabheega bhabhiri, akabhabhuurira, “Mugeende mumugye. Muraasikane no omusubhe wumwe wuno agegiri eseengo ya amaanzi, mumutuniirire eno akugya.
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 Munyuumba yino araasikire, mugye mumubhuurire mweene nyuumba, ‘Omweegya arasabha otweerekye hano araariire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita hamwe na abhaanabheega bhaaye.’
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Niho mweene nyuumba araabheerekye ekyuumba ekikuru mukinazo, kimariri kubhanurwa. Mutubhanurire muyo, turiire ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.”
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Abhaanabheega bharya bhakatanura, bhakagya mumugye gwa Yerusaremu. Bhakabhona goosi kyeego Yeesu yabhabhuuriiri, bhakabhanura ebhyaakurya bhye Enyaangi yo Okuhiita.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 Hano yahikiri engoroobha, Yeesu akahika munyuumba yirya hamwe na abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri.
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 Hano bhaari kurya, Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira obhuheene, owumwe weenyu wuno akurya hamwe neenye hano, aranirya omukoonyo.”
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Abhaanabheega bhaaye bhakabha ne ebhigoongi. Bhakamubhuurya Yeesu, owumwe kwo owumwe, “Neenye Omukuru?”
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Yeesu akabhabhuurira, “Ni wumwe weenyu gati yi ikumi na bhabhiri, wuno akukorya hamwe neenye mukitubha.
20 Jesus respondeu:
21 Enye Omwaana wo Omuutu, ndiitwa kyeego yakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru. Nawe, araaza kurora omuutu wuno araanirye omukoonyo enye Omwaana wo Omuutu. Yiingabheeri hakiriku kweewe omuutu wuyo atiingibhwiirwe!”
21 Pois o
22 Hano bhaari bhakurya, Yeesu akagega omukaate, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya.” Akagubhega, akabhaha abhaanabheega bhaaye, akabhuga, “Mugege, murye, guno nigwo omubhiri gwaane.”
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Kyaamwe akagega ekikoombe kya amaanzi go omuzabibu, akabhuga, “Ozomirye, Taatabhugya,” akabhaha abhaanabheega bhaaye, bhoosi bhakanywa mukikoombe kiyo.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Akabhabhuurira, “Gano ni manyiinga gaane ge eriiragano, gano gakwiitika kwiiguru wa abhaatu bhaaru.
24 Então Jesus disse:
25 Ndabhabhuurira obhuheene, okurwa reero, nitakunywa amaanzi go omuzabibu tee orusiku runo ndaanywe kwe enzira ehya mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Kyaamwe bhakeemba omweembo gwo okukumya Taatabhugya. Hano bhaamariri okweemba, bhakatanura, bhakagya mu Kiguru kye Emizeituni.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Hano bhaari munzira, Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Emwe mwoosi muraaningʼosa munitige kugano garaatuuke. Garabha kyeego Taatabhugya akabhuga mu Makaamo Amahoreeru,
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Nawe hano ndaaryookibhwe, ndabhakaangatira kugya Gariraaya.”
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Niho Petero akamubhuurira, “Naabhe abharikyaane bhoosi bharaakutige, enye nitakukutiga!”
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Yeesu akamubhuurira, “Ndakubhuurira obhuheene, obhutiku bhuno bhwa reero, ekorokoome ekyaari kugaamba kabhiri koosi, orabha omariri kunianga katatu koosi.”
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Nawe Petero akageenderera kukumiirirya akabhuga, “Yiingabha okukwa, nikwe hamwe naawe, enye nitakukwaanga eheene!” Abhaanabheega abhaandi bhoosi nabho, bhakabhuga egoego.
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Kyaamwe bhakahika mumuguundu guno gukubhirikirwa Getisemane. Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye, “Mwiikare hano, hano nikubha ndamusabha Taatabhugya.”
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 Akabhagega Petero, Yaakobo na Yohana, akagya nabho kure hasuuhu, akataanga kubha ne ebhigoongi bhukongʼu no okuyaangayaanga mukoro.
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 Akabhabhuurira, “Ekoro yaane ene ebhigoongi bhyaaru haguhi no okukwa. Mwiikare hano, muteengeeze.”
34 e disse a eles:
35 Yeesu akageenderera embere hasuuhu, akagwa bhubhuumari. Akasabha, “Eraaturikane, oniruusiryeho nitahitira eziinyaako zino.”
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 Akabhuga, “Ee Taata, kwaawe goosi garaturikana. Ndakusabha onduusiryeho eziinyaako zino. Etari kyeego enye nikweenda, nawe okore kyeego awe okweenda.”
36 Ele orava assim:
37 Ambe, Yeesu akakyoora hano yaari atigiri abhaanabheega bhaaye, akabhona bhahiindiiri eziitiro. Akamubhuurya Petero, eriina ryaaye eriindi Simooni, “Simooni, ohiindiiri eziitiro? Otamirwe kuteengeeza naabhe kwe esa yimwe eyeene?”
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 Niho akabhabhuurira, “Muteengeeze no okumusabha Taatabhugya, okubha mutaaza kusakibhwa. Ekoro ereenda nawe omubhiri ni munyookobhu.”
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Yeesu akatanura, akagya kusabha kibhezo, akiinuurya kusabha amangʼana garyagarya.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Ambe, hano yakyooriri kubhaanabheega bhaaye, akabhabhona bhahiindiiri eziitiro kweeki, kwo okubha bhataanagirye kuramukya ameeso gaabhu. Hano yabhabhuukirye, bhataari na ngʼana yo okugaamba.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Yeesu akagya kusabha kweeki. Hano yakyooriri kweebho rugeendo rwa katatu, akabhabhuurira, “Ndora mukyaari muhiindiiri no okumuunya? Ambe yiisiri. Eriibhaga rye enyaako ryaane rihikiri. Bhoono, enye Omwaana wo Omuutu ndagwaatwa no okuhirwa kubhakori bhe ebhibhi.
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Mwiimuke, tugye. Murore! Omuri waane wo omukoonyo ari haguhi!”
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Hano Yeesu yaari akyagaamba gayo, hayohayo Yuuda, owumwe wa abhaanabheega ikumi na bhabhiri, akahika ne esaango ya abhaatu bhe eziinyaambato ne eziinduguzo. Abhaatu bhayo bhakarweera kubhakuru bha abhaseengeri, abheegya bhe emigiro gya Musa na abhakaruka bha Abhayahudi.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Yuuda omuri wo omukoonyo, yaari abhaheeri ekyeerekenio, akabhuga, “Omuutu wuno ndaamukeerye kwo okumuhuumbata, niwe wuyo. Mumugwaate no okugya neewe, mumutuure abhe mubhuriibhi.”
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Hano Yuuda yahikiri harya, akagya bhweema ku Yeesu, akabhuga, “Omweegya!” Kyaamwe akamuhuumbata.
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Abhaatu bharya bhakamugwaata Yeesu no okumubhoha.
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 Niho, omuutu wumwe gati wa bharya bhaari bhiimeereeri hamwe na Yeesu, akasohora nyaambato, akamutema no okumutina okutwi omugya wo omuseengeri omukuru.
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Yeesu akabhabhuurira abhaatu bharya, “Mbe, mwiiziri ne eziinyaambato ne eziinduguzo okunigwaata kyo omuteesya?
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 Eziisiku zyoosi niari hamwe neemwe, ndeegya mwiiseengerero rya Taatabhugya, na mutaangwaatiri. Nawe gano goosi gaatuukiri okubha gano gaakaamirwe mu Makaamo Amahoreeru, gakorwe.”
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Niho abhaanabheega bhaaye bhoosi bhakangʼosa, bhakamutiga.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 Kwaari no omumura wumwe wuno yiibhohiri eshuuka eyeene, yaari aramutuna Yeesu. Bhakasakya kumugwaata,
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 nawe, akasusubhuka mumabhoko, akatiga engibho yaaye, akaryaara ndyaari ari kingʼaabhi.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Niho abhaatu bharya bhakamuhira Yeesu kumuseengeri omukuru. Bhakiikumania harya abhakuru bha abhaseengeri bhoosi, abhakaruka bha Abhayahudi na abheegya bhe emigiro gya Musa.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Petero akabha aramutuniirira Yeesu kwa kure. Akagya, akasikira mwiibhaanza rye enyuumba yo omuseengeri omukuru. Akiikara murya hamwe na abhariibhi bho omuseengeri omukuru, akabha aroota omuriro.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Abhakuru bha abhaseengeri ne ekiina ekikuru kyoosi bhakakomya abhamenyeekererya bho orurimi bhamuzoongere Yeesu, okubha bhamutinire ekiina no okumwiita. Nawe, bhatabhweeni obhumenyeekererya bhwobhwoosi.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Abhaatu bhaaru bhaari bhararuusya obhumenyeekererya bhwo orurimi okumuzoongera Yeesu, nawe obhumenyeekererya bhwaabhu bhutaari bhuriigwaana.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 Kyaamwe, abhaatu abhaandi abharebhe bhakiimeerera, bhakaruusya obhumenyeekererya bhwo orurimi. Bhaari bharabhuga,
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 “Etwe abheene tukamwiigwa omuutu wuno arabhuga, ‘Enye ndasarya eriiseengerero rya Taatabhugya rino ryoombokirwe na abhaatu. Kweeki, ndoomboka eriindi kwe eziisiku isatu ego. Eriiseengerero riyo ritakwoombokwa na abhaatu.’ ”
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Naabhe ego, obhumenyeekererya bhwaabhu bhutaari bhuriigwaana.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Kyaamwe omuseengeri omukuru akiimeerera embere we ekiina. Akamubhuurya Yeesu, “Ndora, otakukyoora eriingʼana ryoryoosi? Angu, orabhugabhwi kumangʼana gano abhaatu bhakukuzoongera?”
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Nawe Yeesu akakira kiri, ataagaambiri eriingʼana ryoryoosi. Omuseengeri omukuru akageenderera okumubhuurya, “Mbe, awe naawe Masiya, Omwaana wa Taatabhugya wuno akukumibhwa?”
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 Yeesu akamukyoora, “Enye niwe. Na neemwe muraandora enye Omwaana wo Omuutu, ndabha niikeeri orubhaara rwo obhuryo rwa Taatabhugya wo obhunagya bhwoosi. Kweeki muranirora eriibhaga nikuuza kureka mwiisaaro.”
62 Jesus respondeu:
63 Niho omuseengeri omukuru akangʼaarura eziingibho zyaaye, akabhuga, “Ni bhamenyeekererya bhaahe kweeki bhano tukweenda?
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 Mwiigwiiri emwe abheene kyeego akumutuka Taatabhugya! Bhoono emwe, murabhugabhwi?” Ekiina kyoosi kikabhuga areenderwa yiitwe.
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Niho abhaandi bhakataanga okumutweera amate, okumubhoha mubhusyo no okumutema ebhikuundi, eno bharamubhuurira, “Roota ni weewi wuno akutemiri!” Abhariibhi bhano bhaari harya, bhakamugega no okumutema eriigoohu.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 Eriibhaga riyo ryoosi, Petero yaari mwiibhaanza, iyaasi we ekyuumba hano Yeesu yaari akubhuuribhwa. Akaaza omuhokya owumwe omuukya okurwa mubhahokya bho omuseengeri omukuru.
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 Akamurora Petero aroota omuriro, akamumogorera. Akamubhuurira, “Awe woosi waari hamwe na Yeesu Omunazareeti.”
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Nawe Petero akaanga, akubhuga, “Nitagamenyiri gano okubhuga, naabhe hasuuhu!” Akagya mukiseku. Eriibhaga riryarirya, ekorokoome ekagaamba.
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Omukari omuhokya wurya, akamurora Petero kweeki, akataanga kubhabhuurira abhaatu bhano bhaari bhiimeereeri harya, “Omuutu wuno neewe ari hamwe nabho.”
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Nawe, Petero akaanga kweeki.
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 Nawe, Petero akataanga okwiihiima na okwiirahira, “Omuutu wuno mukubhuga, enye nitamumenyiri!”
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 Hayohayo, ekorokoome ekagaamba rugeendo rwa kabhiri. Eriibhaga riyo, Petero akahiita engʼana ya Yeesu yino yamubhuuriiri, “Ekorokoome ekyaari kugaamba rugeendo rwa kabhiri, orabha omariri kunianga katatu koosi.” Petero hano yiiseegiri gayo, akarira, akaruusya eziingusuri nzaru.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.