Lucas 18
zak (ZAK) vs NVT
1 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye ekireengyo kino, kubheerekya kubha ereenderwa kumusabha Taatabhugya bhataaza kuniha.
1 Jesus contou a seus discípulos uma parábola para mostrar-lhes que deviam orar sempre e nunca desanimar.
2 Akabhabhuurira, “Kumugye gumwe, hahaabha no omutini we ekiina owumwe, ewe ataari kumwiigwa Taatabhugya, naabhe ataabhasuukiri abhaandi, naabhe ataabhamurirye abhaatu.
2 Disse ele: “Havia numa cidade um juiz que não temia a Deus nem se importava com as pessoas.
3 Na kumugye guyo, yaariho omutuumba owumwe. Neewe ahaabha aramugyaku omutini we ekiina ibhaga ryaaru kumwiisasaama, akamubhuurira, ‘Ndasabha oniimeererere kwe eheene gati waane no omubhisa waane.’
3 Uma viúva daquela cidade vinha a ele com frequência e dizia: ‘Faça-me justiça contra meu adversário’.
4 “Kwiibhaga itaambi, omutini we ekiina wuyo akaanga okumusakirya omutuumba. Nawe kubhuteero, akiigaambira mukoro yaaye, ‘Enye nitakumwiigwa Taatabhugya, naabhe nitakubhasuuka abhaandi, naabhe nitakumura omuutu wowoosi.
4 Por algum tempo, o juiz não lhe deu atenção, mas, por fim, disse a si mesmo: ‘Não temo a Deus e não me importo com as pessoas,
5 Nawe, kwo okubha omutuumba wuno araninyaakya bhukongʼu, bhoono ndamwiimeererera kwo obhuheene, okubha ateenderera okunirosya kwo okuniizaku!’ ”
5 mas essa viúva está me irritando. Vou lhe fazer justiça, pois assim deixará de me importunar’”.
6 Niho, Omukuru Yeesu akabhuga, “Tweege bhwaheene ekireengyo kyo omutini we ekiina omuzabhuri wuyo, naabhe ewe kubhuteero akatina ekiina bhwaheene.
6 Então o Senhor disse: “Aprendam uma lição com o juiz injusto.
7 Eraabhe niigo, erabhabhwi ku Taatabhugya, atakubhasakirya abhasorwa bhaaye bharya asoriri, bhano bhakumuririra obhutiku no omwiisi? Tubhuge kubha arakeezera kubhasakirya?
7 Acaso Deus não fará justiça a seus escolhidos que clamam a ele dia e noite? Continuará a adiar sua resposta?
8 Ndabhabhuurira, arabhatinira bhwaangu ekiina kwe eheene. Nawe heene, hano enye Omwaana wo Omuutu ndaakyoore mukyaaro, ndabhona abhaatu bhakyaari no obhwiikirirya?”
8 Eu afirmo que ele lhes fará justiça, e rápido! Mas, quando o Filho do Homem voltar, quantas pessoas com fé ele encontrará na terra?”.
9 Kweeki Yeesu akaruusya ekireengyo kubhaatu abhaandi, bhano bhiiruuzi kubha nibho bhe eheene embere ya Taatabhugya, no okubhazeera abhaandi. Akabhuga,
9 Em seguida, Jesus contou a seguinte parábola àqueles que confiavam em sua própria justiça e desprezavam os demais:
10 “Abhaatu bhabhiri, bhakagya kusabha mwiiseengerero rya Taatabhugya. Owumwe yaari Omufarisayo, no owuundi yaari omutobhya we eriigooti.
10 “Dois homens foram ao templo orar. Um deles era fariseu, e o outro, cobrador de impostos.
11 “Omufarisayo wuyo akiimeerera, amusabhe Taatabhugya iguru wa amangʼana gaaye omweene, ‘Weyaa Taatabhugya, ndabhuga ozomirye, kwo okubha enye nitari omubhi kya abhaandi, abhasoohu, abhabheehi na abhaseebheeti, naabhe kyo omutobhya we eriigooti wuyo.
11 O fariseu, em pé, fazia esta oração: ‘Eu te agradeço, Deus, porque não sou como as demais pessoas: desonestas, pecadoras, adúlteras. E, com certeza, não sou como aquele cobrador de impostos.
12 Ndiisiitya ebhyaakurya kabhiri kubhutuuro, na kuziimbirya zyaane zyoosi, ndakuruusirya yimwe yi ikumi ye ebhigiro bhyaane.’
12 Jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo que ganho’.
13 “Nawe omutobhya we eriigooti wuyo, akiimeerera kure hasuuhu. Na ateendiri naabhe kugororokya ameeso gaaye mwiisaaro, niho akabha ariitematema mukikubha kyaaye kwe ebhigoongi, arabhuga, ‘Taatabhugya, ondorere ebhigoongi, enye ni we ebhibhi!’ ”
13 “Mas o cobrador de impostos ficou a distância e não tinha coragem nem de levantar os olhos para o céu enquanto orava. Em vez disso, batia no peito e dizia: ‘Deus, tem misericórdia de mim, pois sou pecador’.
14 Niho Yeesu akoongera amangʼana gayo, “Ndabhabhuurira kubha, omutobhya we eriigooti wuyo akakyoora mumugye, akubharwa kubha we eheene embere wa Taatabhugya. Nawe owuundi ewe zeyi! Omuutu wuyo woosi wuno akwiigega omweene kubha omukuru, Taatabhugya aramwiikya iyaasi. Nawe omuutu wuyo woosi wuno akwiiyiikya, Taatabhugya aramutiirya kubha omukuru.”
14 Eu lhes digo que foi o cobrador de impostos, e não o fariseu, quem voltou para casa justificado diante de Deus. Pois aqueles que se exaltam serão humilhados, e aqueles que se humilham serão exaltados”.
15 Eriibhaga eriindi, abhaatu bhakamureetera Yeesu naabhe abhaana bhaabhu abhasuuhu, okubha abhatuurire amabhoko gaaye na abhatweere ebhite. Hano abhaanabheega bhaaye bhaakoriri ego, bhakataanga kubharekya abhiibhuri.
15 Certo dia, trouxeram crianças para que Jesus pusesse as mãos sobre elas. Ao ver isso, os discípulos repreenderam aqueles que as traziam.
16 Nawe, Yeesu akabhabhirikira abhaana bhayo kweewe, akabhuga, “Mubhatige abhaana abhasuuhu bhiize kweenye! Mutabharekya, kwo okubha obhutemi bhwa Taatabhugya ni bhwa abhaatu kya abhaana abhasuuhu bhano.
16 Jesus, porém, chamou as crianças para junto de si e disse aos discípulos: “Deixem que as crianças venham a mim. Não as impeçam, pois o reino de Deus pertence aos que são como elas.
17 Ndabhabhuurira obhuheene, wowoosi wuno atakwiikirirya obhutemi bhwa Taatabhugya kyo omwaana omusuuhu, atakunagya kubhusikira naabhe hasuuhu.”
17 Eu lhes digo a verdade: quem não receber o reino de Deus como uma criança de modo algum entrará nele”.
18 Omukaangati owumwe wa Abhayahudi, akamubhuurya Yeesu, “Omweegya omuzomu, nikorebhwi, niize nibhone obhuhoru bhwa kirakeego?”
18 Certa vez, um homem de alta posição perguntou a Jesus: “Bom mestre, que devo fazer para herdar a vida eterna?”.
19 Yeesu akamukyoora, “Kwaki orabhuga enye ni muzomu? Atariho omuutu muzomu, nawe Taatabhugya omweene ego.
19 “Por que você me chama de bom?”, perguntou Jesus. “Apenas Deus é verdadeiramente bom.
20 Awe, omenyiri bhuzomu emigiro gya Taatabhugya, ‘Otaseebheeta, otiita, otiibha, otamenyeekererya orurimi, obhasuuke wuuso na nyoko weenyu.’ ”
20 Você conhece os mandamentos: ‘Não cometa adultério. Não mate. Não roube. Não dê falso testemunho. Honre seu pai e sua mãe’.”
21 Omukaangati akamukyoora, “Emigiro gino gyoosi, nigigwaatiri kweema obhwaana bhwaane.”
21 O homem respondeu: “Tenho obedecido a todos esses mandamentos desde a juventude”.
22 Hano Yeesu akiigwa gayo, akamubhuurira, “Oreenderwa okore engʼana yimwe ego. Noogye ogurye ebhigiro bhyoosi bhino onabhyo, ne eziimbirya zino oraabhone, obhatwaanire abhataka. Oribha okoriri ego, orabha wiituuriiri ehata mwiisaaro. Okumara, wuuze onituniirire.”
22 Quando Jesus ouviu sua resposta, disse: “Ainda há uma coisa que você não fez. Venda todos os seus bens e dê o dinheiro aos pobres. Então você terá um tesouro no céu. Depois, venha e siga-me”.
23 Hano omukaangati wuyo yiigwiiri gayo, akiitiimaata, kwo okubha yaari muniibhi bhukongʼu.
23 Ao ouvir essas palavras, o homem se entristeceu, pois era muito rico.
24 Hano Yeesu yamuruuzi yiitiimaatiri ego, akabhuga, “Erabha kukongʼu kumuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya!
24 Ao ver a tristeza daquele homem, Jesus disse: “Como é difícil os ricos entrarem no reino de Deus!
25 Ni kunyoohu kwe engamia okuhita mukibhaanga kyo orugera, kukira omuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
25 Na verdade, é mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha que um rico entrar no reino de Deus”.
26 Abhaatu hano bhakiigwa gayo, bhakabhuga, “Bhoono, eraabhe niigo gari, weewi wuno akunagya kutuuribhwa?”
26 Aqueles que o ouviram disseram: “Então quem pode ser salvo?”.
27 Yeesu akabhabhuurira, “Kubhaatu gatakuturikana, nawe ku Taatabhugya garaturikana.”
27 Jesus respondeu: “O que é impossível para as pessoas é possível para Deus”.
28 Niho, Petero akamubhuurira Yeesu, “Rora etwe, tumariri kutiga bhyoosi, tukakutuniirira!”
28 Pedro disse: “Deixamos nossos lares para segui-lo”.
29 Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wuno atigiri enyuumba, hamwe omukari waaye, hamwe abhamura bhaabhu, hamwe abhiibhuri bhaaye, hamwe abhaana bhaaye, kwiiguru yo obhutemi bhwa Taatabhugya,
29 Jesus respondeu: “Eu lhes garanto que todos que deixaram casa, esposa, irmãos, pais ou filhos por causa do reino de Deus
30 eheene arasuungʼaana maaru bhukongʼu kukira bhino akatiga, araabhe akyaari mukyaaro hano. Ne eriibhaga rino rikuuza, arasuungʼaana obhuhoru bhwa kirakeego.”
30 receberão neste mundo uma recompensa muitas vezes maior e, no mundo futuro, terão a vida eterna”.
31 Yeesu akakumania abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri kibhezo, akabhabhuurira, “Murore, bhoono tureerekera Yerusaremu, na eyo gano goosi abharooti bhaakaamiri iguru ye enye Omwaana wo Omuutu, garakuunaana.
31 Jesus chamou os Doze à parte e disse: “Estamos subindo para Jerusalém, onde tudo que foi escrito pelos profetas a respeito do Filho do Homem se cumprirá.
32 Ndagazibhwa kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhano bharanizibhura no okunituka, bharanitweera amate.
32 Ele será entregue aos gentios, e zombarão dele, o insultarão e cuspirão nele.
33 Kweeki, bharanitema emijariti no okuniita, nawe orusiku rwa katatu, ndaryooka.”
33 Eles o açoitarão e o matarão, mas no terceiro dia ele ressuscitará”.
34 Nawe amangʼana gano Yeesu yabhabhuuriiri abhaanabheega bhaaye, bhataamenyiri kwo okubha gaari gabhisirwe kweebho, neebho bhataamenyiri yaari arakeereneryaki.
34 Os discípulos, porém, não entenderam. O significado dessas palavras lhes estava oculto, e não sabiam do que ele falava.
35 Yeesu yaari ariisukira omugye gwa Yeriko, na orubhaara rwe enzira, yaari ariho omuhoku owumwe, ewe ahaabha yiikeeri arasabhasabha.
35 Quando Jesus se aproximava de Jericó, havia um mendigo cego sentado à beira do caminho.
36 Hano akiigwa abhaatu bhaaru bharahita hayo, akabhuurya, “Niki kiriiyo?”
36 Ao ouvir o barulho da multidão que passava, perguntou o que estava acontecendo.
37 Bhakamubhuurira, “Yeesu wa Nazareeti arahita.”
37 Disseram-lhe que Jesus de Nazaré estava passando por ali.
38 Rugeendo rumwe, akatiirya eriiraka, arabhuga, “Ee Yeesu, Omwaana wo omutemi Daudi, ondorere ebhigoongi!”
38 Então começou a gritar: “Jesus, Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
39 Abhaatu bhano bhamukaangatiri Yeesu bhaari bharamurekya kubha akire. Nawe ewe, akoongera akatiirya eriiraka akamubhirikira, “Omwaana wo omutemi Daudi, ondorere ebhigoongi!”
39 Os que estavam mais à frente o repreendiam e ordenavam que se calasse. Mas ele gritava ainda mais alto: “Filho de Davi, tenha misericórdia de mim!”.
40 Hano Yeesu akiigwa eriiraka ryo omuhoku wuyo, akiimeerera, akaswaagya bhamureete kweenye. Hano omuhoku akiisuka, Yeesu akamubhuurya,
40 Então Jesus parou e ordenou que lhe trouxessem o homem. Quando ele se aproximou, Jesus lhe perguntou:
41 “Oreenda nikukorereki?”
41 “O que você quer que eu lhe faça?”. “Senhor, eu quero ver!”, respondeu o homem.
42 Yeesu akamubhuurira, “Orore! Obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye.”
42 E Jesus disse: “Receba a visão! Sua fé o curou”.
43 Rugeendo rumwe, akarora, akamutuniirira Yeesu, eno aramukumya Taatabhugya. Na abhaatu bhoosi, hano bhaakoriri gayo, bhakataanga okumukumya Taatabhugya.
43 No mesmo instante, o homem passou a enxergar, e seguia Jesus, louvando a Deus. E todos que presenciaram isso também louvavam a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.