Lucas 18
zak (ZAK) vs ARA
1 Yeesu akabhabhuurira abhaanabheega bhaaye ekireengyo kino, kubheerekya kubha ereenderwa kumusabha Taatabhugya bhataaza kuniha.
1 Disse-lhes Jesus uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca esmorecer:
2 Akabhabhuurira, “Kumugye gumwe, hahaabha no omutini we ekiina owumwe, ewe ataari kumwiigwa Taatabhugya, naabhe ataabhasuukiri abhaandi, naabhe ataabhamurirye abhaatu.
2 Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava homem algum.
3 Na kumugye guyo, yaariho omutuumba owumwe. Neewe ahaabha aramugyaku omutini we ekiina ibhaga ryaaru kumwiisasaama, akamubhuurira, ‘Ndasabha oniimeererere kwe eheene gati waane no omubhisa waane.’
3 Havia também, naquela mesma cidade, uma viúva que vinha ter com ele, dizendo: Julga a minha causa contra o meu adversário.
4 “Kwiibhaga itaambi, omutini we ekiina wuyo akaanga okumusakirya omutuumba. Nawe kubhuteero, akiigaambira mukoro yaaye, ‘Enye nitakumwiigwa Taatabhugya, naabhe nitakubhasuuka abhaandi, naabhe nitakumura omuutu wowoosi.
4 Ele, por algum tempo, não a quis atender; mas, depois, disse consigo: Bem que eu não temo a Deus, nem respeito a homem algum;
5 Nawe, kwo okubha omutuumba wuno araninyaakya bhukongʼu, bhoono ndamwiimeererera kwo obhuheene, okubha ateenderera okunirosya kwo okuniizaku!’ ”
5 todavia, como esta viúva me importuna, julgarei a sua causa, para não suceder que, por fim, venha a molestar-me.
6 Niho, Omukuru Yeesu akabhuga, “Tweege bhwaheene ekireengyo kyo omutini we ekiina omuzabhuri wuyo, naabhe ewe kubhuteero akatina ekiina bhwaheene.
6 Então, disse o Senhor: Considerai no que diz este juiz iníquo.
7 Eraabhe niigo, erabhabhwi ku Taatabhugya, atakubhasakirya abhasorwa bhaaye bharya asoriri, bhano bhakumuririra obhutiku no omwiisi? Tubhuge kubha arakeezera kubhasakirya?
7 Não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que a ele clamam dia e noite, embora pareça demorado em defendê-los?
8 Ndabhabhuurira, arabhatinira bhwaangu ekiina kwe eheene. Nawe heene, hano enye Omwaana wo Omuutu ndaakyoore mukyaaro, ndabhona abhaatu bhakyaari no obhwiikirirya?”
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Contudo, quando vier o Filho do Homem, achará, porventura, fé na terra?
9 Kweeki Yeesu akaruusya ekireengyo kubhaatu abhaandi, bhano bhiiruuzi kubha nibho bhe eheene embere ya Taatabhugya, no okubhazeera abhaandi. Akabhuga,
9 Propôs também esta parábola a alguns que confiavam em si mesmos, por se considerarem justos, e desprezavam os outros:
10 “Abhaatu bhabhiri, bhakagya kusabha mwiiseengerero rya Taatabhugya. Owumwe yaari Omufarisayo, no owuundi yaari omutobhya we eriigooti.
10 Dois homens subiram ao templo com o propósito de orar: um, fariseu, e o outro, publicano.
11 “Omufarisayo wuyo akiimeerera, amusabhe Taatabhugya iguru wa amangʼana gaaye omweene, ‘Weyaa Taatabhugya, ndabhuga ozomirye, kwo okubha enye nitari omubhi kya abhaandi, abhasoohu, abhabheehi na abhaseebheeti, naabhe kyo omutobhya we eriigooti wuyo.
11 O fariseu, posto em pé, orava de si para si mesmo, desta forma: Ó Deus, graças te dou porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros, nem ainda como este publicano;
12 Ndiisiitya ebhyaakurya kabhiri kubhutuuro, na kuziimbirya zyaane zyoosi, ndakuruusirya yimwe yi ikumi ye ebhigiro bhyaane.’
12 jejuo duas vezes por semana e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 “Nawe omutobhya we eriigooti wuyo, akiimeerera kure hasuuhu. Na ateendiri naabhe kugororokya ameeso gaaye mwiisaaro, niho akabha ariitematema mukikubha kyaaye kwe ebhigoongi, arabhuga, ‘Taatabhugya, ondorere ebhigoongi, enye ni we ebhibhi!’ ”
13 O publicano, estando em pé, longe, não ousava nem ainda levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, sê propício a mim, pecador!
14 Niho Yeesu akoongera amangʼana gayo, “Ndabhabhuurira kubha, omutobhya we eriigooti wuyo akakyoora mumugye, akubharwa kubha we eheene embere wa Taatabhugya. Nawe owuundi ewe zeyi! Omuutu wuyo woosi wuno akwiigega omweene kubha omukuru, Taatabhugya aramwiikya iyaasi. Nawe omuutu wuyo woosi wuno akwiiyiikya, Taatabhugya aramutiirya kubha omukuru.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que se exalta será humilhado; mas o que se humilha será exaltado.
15 Eriibhaga eriindi, abhaatu bhakamureetera Yeesu naabhe abhaana bhaabhu abhasuuhu, okubha abhatuurire amabhoko gaaye na abhatweere ebhite. Hano abhaanabheega bhaaye bhaakoriri ego, bhakataanga kubharekya abhiibhuri.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; e os discípulos, vendo, os repreendiam.
16 Nawe, Yeesu akabhabhirikira abhaana bhayo kweewe, akabhuga, “Mubhatige abhaana abhasuuhu bhiize kweenye! Mutabharekya, kwo okubha obhutemi bhwa Taatabhugya ni bhwa abhaatu kya abhaana abhasuuhu bhano.
16 Jesus, porém, chamando-as para junto de si, ordenou: Deixai vir a mim os pequeninos e não os embaraceis, porque dos tais é o reino de Deus.
17 Ndabhabhuurira obhuheene, wowoosi wuno atakwiikirirya obhutemi bhwa Taatabhugya kyo omwaana omusuuhu, atakunagya kubhusikira naabhe hasuuhu.”
17 Em verdade vos digo: Quem não receber o reino de Deus como uma criança de maneira alguma entrará nele.
18 Omukaangati owumwe wa Abhayahudi, akamubhuurya Yeesu, “Omweegya omuzomu, nikorebhwi, niize nibhone obhuhoru bhwa kirakeego?”
18 Certo homem de posição perguntou-lhe: Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
19 Yeesu akamukyoora, “Kwaki orabhuga enye ni muzomu? Atariho omuutu muzomu, nawe Taatabhugya omweene ego.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Awe, omenyiri bhuzomu emigiro gya Taatabhugya, ‘Otaseebheeta, otiita, otiibha, otamenyeekererya orurimi, obhasuuke wuuso na nyoko weenyu.’ ”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás , não matarás , não furtarás , não dirás falso testemunho , honra a teu pai e a tua mãe.
21 Omukaangati akamukyoora, “Emigiro gino gyoosi, nigigwaatiri kweema obhwaana bhwaane.”
21 Replicou ele: Tudo isso tenho observado desde a minha juventude.
22 Hano Yeesu akiigwa gayo, akamubhuurira, “Oreenderwa okore engʼana yimwe ego. Noogye ogurye ebhigiro bhyoosi bhino onabhyo, ne eziimbirya zino oraabhone, obhatwaanire abhataka. Oribha okoriri ego, orabha wiituuriiri ehata mwiisaaro. Okumara, wuuze onituniirire.”
22 Ouvindo-o Jesus, disse-lhe: Uma coisa ainda te falta: vende tudo o que tens, dá-o aos pobres e terás um tesouro nos céus; depois, vem e segue-me.
23 Hano omukaangati wuyo yiigwiiri gayo, akiitiimaata, kwo okubha yaari muniibhi bhukongʼu.
23 Mas, ouvindo ele estas palavras, ficou muito triste, porque era riquíssimo.
24 Hano Yeesu yamuruuzi yiitiimaatiri ego, akabhuga, “Erabha kukongʼu kumuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya!
24 E Jesus, vendo-o assim triste, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Ni kunyoohu kwe engamia okuhita mukibhaanga kyo orugera, kukira omuniibhi kusikira mubhutemi bhwa Taatabhugya.”
25 Porque é mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Abhaatu hano bhakiigwa gayo, bhakabhuga, “Bhoono, eraabhe niigo gari, weewi wuno akunagya kutuuribhwa?”
26 E os que ouviram disseram: Sendo assim, quem pode ser salvo?
27 Yeesu akabhabhuurira, “Kubhaatu gatakuturikana, nawe ku Taatabhugya garaturikana.”
27 Mas ele respondeu: Os impossíveis dos homens são possíveis para Deus.
28 Niho, Petero akamubhuurira Yeesu, “Rora etwe, tumariri kutiga bhyoosi, tukakutuniirira!”
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos nossa casa e te seguimos.
29 Yeesu akabhuga, “Ndabhabhuurira obhuheene, omuutu wuno atigiri enyuumba, hamwe omukari waaye, hamwe abhamura bhaabhu, hamwe abhiibhuri bhaaye, hamwe abhaana bhaaye, kwiiguru yo obhutemi bhwa Taatabhugya,
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por causa do reino de Deus,
30 eheene arasuungʼaana maaru bhukongʼu kukira bhino akatiga, araabhe akyaari mukyaaro hano. Ne eriibhaga rino rikuuza, arasuungʼaana obhuhoru bhwa kirakeego.”
30 que não receba, no presente, muitas vezes mais e, no mundo por vir, a vida eterna.
31 Yeesu akakumania abhaanabheega bhaaye ikumi na bhabhiri kibhezo, akabhabhuurira, “Murore, bhoono tureerekera Yerusaremu, na eyo gano goosi abharooti bhaakaamiri iguru ye enye Omwaana wo Omuutu, garakuunaana.
31 Tomando consigo os doze, disse-lhes Jesus: Eis que subimos para Jerusalém, e vai cumprir-se ali tudo quanto está escrito por intermédio dos profetas, no tocante ao Filho do Homem;
32 Ndagazibhwa kubhaatu bhano bhatari Abhayahudi, bhano bharanizibhura no okunituka, bharanitweera amate.
32 pois será ele entregue aos gentios, escarnecido, ultrajado e cuspido;
33 Kweeki, bharanitema emijariti no okuniita, nawe orusiku rwa katatu, ndaryooka.”
33 e, depois de o açoitarem, tirar-lhe-ão a vida; mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
34 Nawe amangʼana gano Yeesu yabhabhuuriiri abhaanabheega bhaaye, bhataamenyiri kwo okubha gaari gabhisirwe kweebho, neebho bhataamenyiri yaari arakeereneryaki.
34 Eles, porém, nada compreenderam acerca destas coisas; e o sentido destas palavras era-lhes encoberto, de sorte que não percebiam o que ele dizia.
35 Yeesu yaari ariisukira omugye gwa Yeriko, na orubhaara rwe enzira, yaari ariho omuhoku owumwe, ewe ahaabha yiikeeri arasabhasabha.
35 Aconteceu que, ao aproximar-se ele de Jericó, estava um cego assentado à beira do caminho, pedindo esmolas.
36 Hano akiigwa abhaatu bhaaru bharahita hayo, akabhuurya, “Niki kiriiyo?”
36 E, ouvindo o tropel da multidão que passava, perguntou o que era aquilo.
37 Bhakamubhuurira, “Yeesu wa Nazareeti arahita.”
37 Anunciaram-lhe que passava Jesus, o Nazareno.
38 Rugeendo rumwe, akatiirya eriiraka, arabhuga, “Ee Yeesu, Omwaana wo omutemi Daudi, ondorere ebhigoongi!”
38 Então, ele clamou: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Abhaatu bhano bhamukaangatiri Yeesu bhaari bharamurekya kubha akire. Nawe ewe, akoongera akatiirya eriiraka akamubhirikira, “Omwaana wo omutemi Daudi, ondorere ebhigoongi!”
39 E os que iam na frente o repreendiam para que se calasse; ele, porém, cada vez gritava mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Hano Yeesu akiigwa eriiraka ryo omuhoku wuyo, akiimeerera, akaswaagya bhamureete kweenye. Hano omuhoku akiisuka, Yeesu akamubhuurya,
40 Então, parou Jesus e mandou que lho trouxessem. E, tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 “Oreenda nikukorereki?”
41 Que queres que eu te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu torne a ver.
42 Yeesu akamubhuurira, “Orore! Obhwiikirirya bhwaazo bhukuhonirye.”
42 Então, Jesus lhe disse: Recupera a tua vista; a tua fé te salvou.
43 Rugeendo rumwe, akarora, akamutuniirira Yeesu, eno aramukumya Taatabhugya. Na abhaatu bhoosi, hano bhaakoriri gayo, bhakataanga okumukumya Taatabhugya.
43 Imediatamente, tornou a ver e seguia-o glorificando a Deus. Também todo o povo, vendo isto, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.