Lucas 20

Biblica® Open Nkanda wu Moyo, Nguizani Yimona ayi Minkunga 2002 (YOM) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Lumbu kimosi Yesu bu kaba longa batu mu nzo Nzambi, wuba kuba samunina Nsamu Wumbote ; zimbukila bapfumu banganga Nzambi, minlongi mi mina ayi bakulutu ba batu bayiza,
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 banyuvula :
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Yesu mamvandi wuba kamba :
3 Jesus respondeu:
4 Bika lukhamba : mbotokolo yi Yowani, ku diyilu yiba voti kuidi batu e ?
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Buna beka lembu kayindulanga mu bawu veka. Buna baniunguta : enati tutubidi ti : “Ku diyilu” buna maka tuyuvula “vayi bila mbi lusia kunwilukila ko e ?”
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Vayi enati tutubidi ti “kuidi batu” buna batu boso maba tuvondila mu matadi bila batu boso bazebi ti Yowani wuba mbikudi.
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Buna bavutula ti basi zaba ko kuevi kaba.
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Buna Yesu wuba vutudila :
8 E Jesus lhes disse:
9 Bosi wukamba batu nongi yayi :
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Mu thangu yimvelungu makundi ma vinu, wutuma kisadi kiandikimosi kuidi minkuni bi ndima muingi mimvana ndambu yi mimbutu mi vinu vayi minkuni mi ndima mintuta khuba ayi mimvutula mioko yi mioko.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Wubuela fidisa diaka kisadi kinkaka. Mamvandi wututu khuba, wufingu ayi mimvutula mioko yi mioko.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Pfumu yi ndima wubuela fidisa diaka kisadi kintatu vayi minkuni mi ndima minlueka ayi minloza ku nganda yi ndima.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Buna pfumu yi ndima wutuba : A mbi ndieka vanga e ? Ndieka fidisamuanꞌama wu luzolo ; mananga bela kummona lukinzu bu bela kummona.
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Vayi minkuni mi ndima bu mimmona, mitubana bawu na bawu : “Tala mutu wela vinginina ndima, bika tumvonda muingi ndima beniyikituka yeto veka !”
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Buna minkoka ku nganda yi ndima ayi mimvonda !
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Buna wela kuiz, wela vondisa minkuni mi ndima ayi wela yekudila ndima beni kuidi minkuni minkaka.
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Vayi niandi wuba tala ayi wuba kamba :
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 woso wela bua va yilu ditadi beni
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Bapfumu zi zinganga Nzambi ayi minlongi mi mina batomba mu thangu yina kaka, mu kunkanga vayi bamona batu tsisi bila basudika kuawu ti bawukavekula bu katuba nongo yoyi.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Buna batona kumfiela ; diawu bamfidisila batu mu diambu bamfiela. Batu beni baba kukimonikisanga batu basonga mu diambu bambuidila mu moso kuandi mambu kakuiza tubi muingi banyekula mu mioko mi zuzi ayi mu luyalu lu nyadi.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Buna batubeni banyuvula :
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 A buevi, minsua midi yetu mu futa phaku kuidi Sezali voti tuisi ko minsua e ?
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Bu kabakula mayuya mawu, buna wuba kamba :
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 —Mbonisanu sengo kimosi ki denali ! Mfikula yayi yi nani ayi bisono biabi binani e ? Bamvutudila ti bi Sezali.
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Buna wuba kamba ti :
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Basia nunga ko kumbuidila mu mambu makatuba va meso ma batu. Basimina bu bawa mvutu andi ayi basia baka diaka diambu di tuba ko.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Ndambu Basaduki, batu bobo kaba kikininanga ko ti batu beti fuluka, bafikama ayi banyuvula kiuvu :
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 —A nlongi, Moyize wutusonikina ti : enati mutu fuidi vayi kasia bika muana ko, buna khombꞌandi yi bakala kafueti vinginina nketo wowo kabikidi muingi kabutila khombꞌandi bana.
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Vayi vaba tsambudidi bakhomba zi babakala. Wutheti wukuela, wufuamu kambu bika muana,
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 wummuadi, ayi wowo wuntatu bankuela. Buawu bobo buvangimina mu bawu boso,
30 o segundo
31 bawu tsambudi bafua mu kambu bika bana.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Ku nzimunina bawu boso nketo beni mamvandi wufua.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Mu thangu yi mfulukulu, wela ba nketo wu nani bila wuba nketo wu tsambudi di bakhomba ziozo e ?
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Yesu wuba vutudila :
34 Jesus respondeu:
35 vayi bobo bela monika ti bafueni mu tula mu thangu yinkuiza ayi mu fuluka mu bafua balendi buela kuela ko ayi balendi buela kuedusu ko.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Bila balendi buela fua ko bila beka banga zimbasi ayi beka banaba Nzambi, bana ba mfulukulu.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Moyize wutelama kimbangi ti bafua bela fuluka mu nzila yi finti fiba lema. Bila kuna katedila Pfumu ti : Nzambi yi Abalahami, Nzambi yi Izaki, Nzambi yi Yakobi.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Vayi niandi kasi Nzambi yi bafua ko vayi Nzambi yi batu banzinga. Bila kuidi niandi, bawu boso balembu zingi.
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Buna ndambu minlongi mi mina mitaba :
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Basia buela kunyuvula kadi diambu dimosi ko.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Buna Yesu wuba yuvula :
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Bila niandi veka Davidi wutuba mu minkunga :
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 nate ndimanisa tula bambeni ziaku
43 até que eu ponha
44 Davidi wunkuntedila Pfumu, buna buevi kalenda buela bela muanꞌandi e ?
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Sumbu batu boso bawa, buna wukamba minlonguki miandi :
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 —Lulubukila minlongi mi mina mimmonanga khini mu diatilanga mu mazuela ma mula ayi minzolanga baba vaninanga zimbote mu mazandu, minzolanga vuandanga mu bibuangu binzitusu mu zinzo zi zikhutukunu ayi mu minyengo.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Minlongi beni mi mina minyibanga mu zinzo zi mafuola ayi mieta vunikisa sambila zitsambulu zi mula. Bawu bela baka thumbudulu yi lutidi ngolo.
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.