Mateus 16
YAUBADA YANA VONA'AWAUFAUFA 'IVAUNA (YML) vs NAA
1 Tamu tutuya me Diu to'edakumetavo 'ifwaidi i maia Iesu 'waineye, taunidi totafalolo 'adi wagava Falisi wata Sadusi. Nuanuadi i na silubuya bega i voneni i vo, Nuanuama tamu 'eba nuavogana wata 'eba nua'ewa 'u na 'idewai bega 'a na 'asetamu ma yamu veimea Yaubada 'wainega.”
1 Os fariseus e os saduceus se aproximaram de Jesus e, tentando-o, pediram-lhe que lhes mostrasse um sinal vindo do céu.
2 — ausente —
2 Mas Jesus respondeu:
3 — ausente —
3 E, pela manhã, vocês dizem: “Hoje teremos tempestade, porque o céu está de um vermelho sombrio.” Na verdade, vocês sabem interpretar a aparência do céu. Então como não são capazes de interpretar os sinais dos tempos?
4 'Omi tutuya de'e 'ana tomotoga yami sauluva sakoidi wata kebu nuanuami Yaubada yana nuanua. 'Wa vonavona nuanuami 'eba nuavogana wata 'eba nua'ewa, a na 'idewai siwe a nuani kebu tamu sai'afo a na 'idewaiga. We'e tamu nani a na veifufuyeni yami 'eba 'isa. 'Eba 'isanina 'asa'aiana Iona, taunina Yaubada yana tolu'ivona, igana bwaikina kamoneye i miamia 'aiata 'aitonu, mulieta i souyeni.” Iesu i vona'a'ava, i 'iawedi i nago tulineye.
4 Uma geração perversa e adúltera pede um sinal, mas nenhum sinal lhe será dado, senão o de Jonas. E, deixando-os, Jesus se retirou.
5 Mulieta Iesu ma yana tovetutuyamavo i damana lavu vi'ainega, siwe tovetutuyamavo nuadi i fani, kebu tamu 'ani'ani i da 'ewaiga.
5 Ora, tendo os discípulos passado para a outra margem do lago, esqueceram-se de levar pão.
6 Iesu vona-awatabaiega i velu'ase'asedi bega tomotoga yadi sauluva sakoidi kebu i na tunuvedamanidi i vo, Taunimi 'wa na 'i'isave'avinimi i na nunago Falisi wata Sadusi yadi isita i na vedamanimi i na 'ivesakoimi.”
6 E Jesus lhes disse:
7 'Aise'avadi i veifufu i vo, Isita beledi 'ana 'eba 'ivebwaika, bani'odi i voneyediga fai 'ida beledi kebu ta da 'ewadiga.”
7 Eles, porém, começaram a discutir entre si, dizendo: — Ele diz isso porque não trouxemos pão.
8 Iesu yadi vona i 'asetai bega i vonedi i vo, Awale nuafoumi i veviga 'wa veveifufu beledi faifaina? Yami vetumagana mweana.
8 Jesus percebeu isso e perguntou:
9 Bola kebu 'wa da 'asetakuga yau 'aku fata 'ani'ani a na velemi. 'Wa na nuani basenadi 'ani'ani 5 a 'ivividi, tomotoga 5,000 i 'ani, mulieta i 'ani-wayogeni bayawa 'ifwaidi 'wa veadagidi.
9 Vocês ainda não percebem, nem se lembram dos cinco pães para cinco mil homens e de quantos cestos vocês recolheram?
10 Wata 'wa na nuani basenadi 'ani'ani 7 'waidiega tomotoga 4,000 a ve'anidi wata bayawa 'ifwaidi 'wa veadagidi.
10 Nem dos sete pães para os quatro mil e de quantos cestos vocês recolheram?
11 Awale yaku vona kebu 'wa da 'asetaiga. 'Omi 'wa vo 'ako yau a vonavona beledi faifaina, siwe kebu. Begaidi a na veifufu-vaitugana 'waimie, taunimi 'wa na 'i'isave'avinimi i na nunago Falisi wata Sadusi yadi isita i na vedamanimi i na 'ivesakoimi.”
11 Como não compreendem que eu não estava falando com vocês a respeito de pães? Tenham cuidado com o fermento dos fariseus e dos saduceus.
12 Nika tovetutuyamavo i 'asetai Iesu kebu i da vonavona isitanina beledi 'ana 'eba 'ivebwaika faifaina, we'e mogitana i vonavona Falisi wata Sadusi yadi ve-vekavekali kebu i na vedamanidiga.
12 Então entenderam que Jesus lhes tinha dito que tivessem cuidado não com o fermento usado no pão, mas com a doutrina dos fariseus e saduceus.
13 Iesu ma enavo i nagoi tamu 'awalawa 'waineye 'atamana Sisalia Filifai lilivaneye, bei yana tovetutuyamavo i velutoliedi i vo, 'Wa da nogaiga tomotoga yadi veifufu yau a vetomotogaotoga aitoi?”
13 Indo Jesus para a região de Cesareia de Filipe, perguntou a seus discípulos:
14 Tovetutuyamavo yana velutoli i tutuli i vo, 'Ifwaidi tomotoga i vonaga 'omu Ioni Tobafitaiso i yawasa-vaitugana, 'ifwaidi i vonaga 'omu Ilaitia abamayega i obuma wata 'ifwaidi i vonaga 'omu Ielemaia 'alo tamu Yaubada yana tolu'ivona wafayega i tovoi.”
14 E eles responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e outros dizem que é Jeremias ou um dos profetas.
15 Iesu yana tovetutuyamavo i velutoliedi i vo, We'e 'omi, 'wa da nuaniga yau aitoi?”
15 Ao que Jesus perguntou:
16 Saimoni Fita i vo, 'Omu Keliso, Yaubada miamia-vagaina Natuna wata 'ana Venua'ivina.”
16 Respondendo, Simão Pedro disse: — O senhor é o Cristo, o Filho do Deus vivo.
17 Iesu i voneni i vo, Saimoni, 'omu Iona natuna, Yaubada i vesauluva 'atumaina 'waimuye fai 'aku 'aseta kebu tomotogaotoga i da vemu, yamu 'asetanina tonovina i mai abamayega Tamaku 'wainega.
17 Então Jesus lhe afirmou:
18 Fai 'u 'asetakuga begaidi a na vonemu. 'Omu Fita, (wagavanina 'ana 'aseta Kileu), kileunina bababana tabwaneye yaku 'Aila'a a na va'augidi bega i na vefue. Yaku 'Aila'a i na mia-vagata, towafa yadi 'eba mia toketokena kebu 'ana fata i na tala'avui.
18 Também eu lhe digo que você é Pedro, e sobre esta pedra edificarei a minha igreja, e as portas do inferno não prevalecerão contra ela.
19 Veimea a na velemu tomotoga yadi luku Yaubada yana 'Eba Veimea 'waineye faifaina. Ava'ai sauluvaga 'u na talabodeni fwayefwayeye, wata abame Yaubada i na talabodeni, ava'ai sauluvaga 'u na tauyeni fwayefwayeye, wata abame Yaubada i na tauyeni.”
19 Eu lhe darei as chaves do Reino dos Céus; o que você ligar na terra terá sido ligado nos céus; e o que você desligar na terra terá sido desligado nos céus.
20 Mulieta Iesu yana tovetutuyamavo i talabodebodedi i vo, Kebu tamu aitoi 'wa na voneni yau Keliso, Yaubada 'ana Venua'ivina.”
20 Então Jesus ordenou aos discípulos que não dissessem a ninguém que ele era o Cristo.
21 Tutuyanina 'waineye Iesu i velamu i kikiavemageta yana tovetutuyamavo 'waidie i lubwaineni i na nago Ielusalema, bei veviga bwaikina i na veluagai me Diu yadi to'edakumetavo 'au'auveadi, tovelomu yadi to'edakumetavo wata ve'etoboda 'adi tovevo 'waidiega. I na veimea i na wafa siwe 'aiata 'ana vetonu 'waineye Yaubada i na sivetovoia.
21 Desde esse tempo, Jesus começou a mostrar aos seus discípulos que era necessário que ele fosse para Jerusalém, sofresse muitas coisas nas mãos dos anciãos, dos principais sacerdotes e dos escribas, fosse morto e, no terceiro dia, ressuscitasse.
22 Fita Iesu i voneni i nagoi tulidie bega i talabodeni i vo, 'Auvea, kebu bani'odi 'u na voneyediga. Veviga wata wafa 'u veifufuyediga Yaubada i da talabodedi bega kebu i da sousouyedi 'waimuye.”
22 Então Pedro, chamando-o à parte, começou a repreendê-lo, dizendo: — Que Deus não permita, Senhor! Isso de modo nenhum irá lhe acontecer.
23 Iesu i sivilai Fita i voneni i vo, 'U vaganago, yamu nuanuananina Seitani yana nuanua. Yaku 'eda 'u totovibodai, yamu nuanuananina tomia fwayafwaya yadi nuanua, kebu Yaubada 'wainega.”
23 Mas Jesus, voltando-se, disse a Pedro:
24 Wata Iesu i vona yana tovetutuyamavo 'waidie i vo, 'Ai'edi aitoi nuanuana mogitana i na mai 'waikuye taiadi 'a na nagoga, nagami taunina yana nuanua i na bailedi. Fai i na vematayakeyakeku veviga bwaikina i na veluagai yau bani'odi a na veluagai. Voke i na wafa faifaiku yau bani'odi a na wafa 'ai lagalagana 'waineye.
24 Então Jesus disse aos seus discípulos:
25 'Ai'edi aitoi yana mia 'ana 'atumaina i na ve'o'oleni, kebu nuanuana yawaina i na tauyeni faifaiku, taunina i na wafaotoga. We'e 'ai'edi aitoi yana mia 'ana 'atumaina wata yawaina i na tauyedi faifaiku, mia 'atumaina wata miamia-vagaina i na veluagai.
25 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa, esse a achará.
26 'Ai'edi tamu aitoi fwayafwaya matatabuna 'ana kukua i na 'ewadi mulieta yawaina i na 'a'ava, ava'ai 'ana 'atumaina? Kebu 'ana fata tamu nani 'wainega yawaina i na kimwanei.
26 De que adiantará uma pessoa ganhar o mundo inteiro e perder a sua alma? Ou que dará uma pessoa em troca de sua alma?
27 Fai 'awaie yau a vetomotogaotoga a na souyeku Tamaku yana mageta mataududulina 'wainega, yaku anelose taiadi, mulieta tomotoga matatabudi a na tutulidi yadi sauluva 'aitamogana 'aitamogana 'adi 'isa'isa bani'odi.
27 Porque o Filho do Homem há de vir na glória de seu Pai, com os seus anjos, e então retribuirá a cada um conforme as suas obras.
28 A vona mogitana 'waimie, 'omi 'ifwaimi bola ma yawaimi 'wa na miamiani, yau a vetomotogaotoga 'wa na 'iseku a na mai tomotoga matatabumi a na veimeyemi.”
28 Em verdade lhes digo que, dos que aqui se encontram, existem alguns que não passarão pela morte até que vejam o Filho do Homem vir no seu Reino.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.