Mateus 9

Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Chukan kúu ja Jesús ma, ni ndaa ya nuu barcu ma, te ni ndaya'a ya onde in‑ka yu'u mar ma, kuan no'o ya.
1 Jesus tomou de novo a barca, passou o lago e veio para a sua cidade.
2 Te ni ka kenda koo ñayii ji'in in tee ñatuu kúu kanda de, te ka ndiso i jito nuu yoxtnee de ma. Te nuu ni jini Jesús ma ja ka kukanu ini xeen i ya ma, te jiña'a ya nuu tee ku'u ma: ―‍Sa'ya sa, máko kuxii‑ka ini ni, vaa ndaka kuechi ni ma jâ ni ka naa ―‍kúu ya jiña'a ya.
2 Eis que lhe apresentaram um paralítico estendido numa padiola. Jesus, vendo a fé daquela gente, disse ao paralítico: "Meu filho, coragem! Teus pecados te são perdoados."
3 Te jaku tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ka jani ini de: “Tnu'u ká'an tee ya'a chi ñatuu játna ini Su'si ma”, ka kuu de ka ka'an de.
3 Ouvindo isto, alguns escribas murmuraram entre si: "Este homem blasfema."
4 Kovaa Jesús ma chi jâ ni jinitnuni ya ndaka ja ka jani ini de ma, te ni jikan‑tnu'u ya de: ―‍¿Nava'a ka jani ini ni sukan?
4 Jesus, penetrando-lhes os pensamentos, perguntou-lhes: "Por que pensais mal em vossos corações?
5 ¿Nde a kúu ja yii‑ka? ¿Ja kuña'a o tee ku'u a ja: “Kuechi ni ma jâ ni ka naa”? ¿Xi ja kuña'a o de: “Ndakoo ni, te ndake'en ni nuu ni katuu ni a, te kuán no'o ni”?
5 Que é mais fácil dizer: Teus pecados te são perdoados, ou: Levanta-te e anda?
6 Te káxtnu'u sa sa'a, sukan‑va'a jin kuni ni ja saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, iyo sa ja tatnuni sa ñuu ñayivi a, te sakanu ini sa kuechi ñayii ma, te xnaa sa ―‍kúu ya jiña'a ya. Sani te jiña'a ya tee ku'u ma: ―‍Ndakoo ni, te ndake'en ni nuu ni katuu ni a, te kuán no'o ni ve'e ni ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
6 Ora, para que saibais que o Filho do Homem tem na terra o poder de perdoar os pecados: Levanta-te - disse ele ao paralítico -, toma a tua maca e volta para tua casa."
7 Sani te ni ndakoo de, te kuan no'o de.
7 Levantou-se aquele homem e foi para sua casa.
8 Sani te ndaka ñayii ka iyo ma, ni ka sa'vi‑nka ini i ja sukan ni kuu ma, te ni ka jakondee i ka ndachiñu'u i Su'si ma, vaa suu ya ni wa'a tnu'u ndee tnu'u ndatnu ma ñayii ma.
8 Vendo isto, a multidão encheu-se de medo e glorificou a Deus por ter dado tal poder aos homens.
9 Nuu ni ya'a Jesús ma ichi nuu kua'an ya ma, te ni jini ya tee kúu Mateo ma, ja núkoo de ja ndáke'en ya'vi de xu'un no'o ñuu Roma ma nuu ndaka ñayii ka kivi koo ini ñuu ma ja jin xiko i ndatniñu i nuya'vi ma. Te jiña'a ya: ―‍Kondikin ña'a ni ―‍kúu ya jiña'a ya de. Te ni ndokuiñi tee kúu Mateo ma, te ni ndikin de ya.
9 Partindo dali, Jesus viu um homem chamado Mateus, que estava sentado no posto do pagamento das taxas. Disse-lhe: Segue-me. O homem levantou-se e o seguiu.
10 Sani te Jesús ma, nuu ni jinkoo ya ini ve'e ma ja kaa ya xita ma, te ni ka kenda koo tna kua'a tee ka ndake'en ya'vi xu'un ja no'o Roma ma ji'in kua'a tna ñayii ñatuu ka sa'a ja va'a ma. Ka nukoo tna i nuu mesa nuu núkoo Jesús ma ji'in tee ka ndikin ya ma.
10 Como Jesus estivesse à mesa na casa desse homem, numerosos publicanos e pecadores vieram e sentaram-se com ele e seus discípulos.
11 Te jaku tee ka kuu fariseo ma, ni ka jini de Jesús ma ja núkoo ya ne'un ndaka ñayii yukan ma, te ka jiña'a de nuu tee ka ndikin ya ma: ―‍¿Nava'a teskua'a ni a, ka nukoo kaa de ka jaa de ndeyu ji'in kui'na ka ndake'en ya'vi xu'un ma, ji'in ndaka‑ka ñayii ñatuu ka sa'a ja va'a a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
11 Vendo isto, os fariseus disseram aos discípulos: "Por que come vosso mestre com os publicanos e com os pecadores?"
12 Kovaa ni jiniso'o Jesús ma, te jiña'a ya: ―‍Ñayii ka iyo va'a ma chi ñatuu ka jiniñu'u i tee tatna ma, chi yika‑ni ja ñayii ka ku'u ma.
12 Jesus, ouvindo isto, respondeu-lhes: "Não são os que estão bem que precisam de médico, mas sim os doentes.
13 Kuán koo ni, te jin skua'a ni nawa kúni ka'an tnu'u Su'si a nuu ká'an ma: “Masu kúni sa ja jin ka'mi ni kiti jin ndataa ni nuu sa, su'va ja kúni sa kúu ja na jin kunda'vi ini ni tna'a ni ma.” Te saña chi masu vee sa ja ndakana sa ñayii ka jani ini ja ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa ka kuu i ma, chi vee sa ja ndakana sa ñayii ka ndakunitnuni i ja ka ndiso kuechi i ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
13 Ide e aprendei o que significam estas palavras: Eu quero a misericórdia e não o sacrifício {Os 6,6}. Eu não vim chamar os justos, mas os pecadores."
14 Sani te tee ka ndikin Juan ma, ni ka jan tu'va de Jesús ma, te ka jiña'a de: ―‍¿Nava'a saña ji'in tee ka kuu fariseo ma, ka iyo ndite sa ji'in de te ka jikan‑ta'vi sa nuu Su'si ma, te tee ka ndikin ña'a ndijin a chi ñatuu ka sa'a de sukan? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
14 Então os discípulos de João, dirigindo-se a ele, perguntaram: "Por que jejuamos nós e os fariseus, e os teus discípulos não?"
15 Te Jesús ma, jiña'a ya: ―‍¿Xi jin koo ndite ñayii ka iyo viko tnánda'a ma, te vitna ja ka iyo‑ka i ji'in suchi yii tnánda'a ma? Kovaa kenda kivi ja jin xtandiyo i suchi tnánda'a ma. Te nuna kenda kivi yukan, sana jin koo ndite ñayii ma.
15 Jesus respondeu: Podem os amigos do esposo afligir-se enquanto o esposo está com eles? Dias virão em que lhes será tirado o esposo. Então eles jejuarão.
16 ’Ni‑in ñayii ndasa'a i in sa'ma tu'u te ndachu'un i in sa'ma jaa, chi vaa sa'ma jaa ma chi ndatiyi i, te kachi i ja tu'u ma, te ka'vi‑ka te'nde i.
16 Ninguém põe um remendo de pano novo numa veste velha, porque arrancaria uma parte da veste e o rasgão ficaria pior.
17 Te ni masu tnaa o ndute uva yika ni ju'ni o ma in nuu ñií kiti jâ ni kuu kii iyo ma, vaa ndute uva ma chi sa'a de ja te'nde ñií ma, te skenaa o ndute uva ma ji'in ñií ma. Chukan kúu ja tnaa o ndute uva yika ni ju'ni o ma in nuu ñií jaa ma, te jin kendoo va'a nduu nduu i ―‍kúu ya jiña'a ya.
17 Não se coloca tampouco vinho novo em odres velhos; do contrário, os odres se rompem, o vinho se derrama e os odres se perdem. Coloca-se, porém, o vinho novo em odres novos, e assim tanto um como outro se conservam.
18 Yikuu‑ka Jesús ma ká'an ya, te ni kenda in tee tátnuni veñu'u luluu ma, te ni jinkoo jiti de nuu ya, te jiña'a de: ―‍Sasi'i sa ma chi vitnañu'ni ni ji'i i, te vee sa. Ne'e ni, te jín koo o, te sonee ni nda'a ni a siki i, sukan‑va'a ndateku i ―‍kúu de jiña'a de.
18 Falava ele ainda, quando se apresentou um chefe da sinagoga. Prostrou-se diante dele e lhe disse: Senhor, minha filha acaba de morrer. Mas vem, impõe-lhe as mãos e ela viverá.
19 Te ni ndokuiñi Jesús ma, te ni ndikin ya de, te suni sukan ni ka sa'a tee ka ndikin ya ma.
19 Jesus levantou-se e o foi seguindo com seus discípulos.
20 Te iyo in ña'a ja jâ ni kuu uxi uu kuiya ja ku'u ña ja jati ña'a niñi. Te ni jan tu'va ña ichi yata Jesús ma, te ni ke'e ña yu'u sa'ma ndii ya ma,
20 Ora, uma mulher atormentada por um fluxo de sangue, havia doze anos, aproximou-se dele por trás e tocou-lhe a orla do manto.
21 chi vaa jani ini ña: “Visi yika ja na kaki'i o sa'ma ndii ya ma, te nduva'a o”, jani ini ña.
21 Dizia consigo: Se eu somente tocar na sua vestimenta, serei curada.
22 Kovaa Jesús ma, ni konenuu ya, te ni jini ya ña, te jiña'a ya: ―‍Sa'ya sa, koo sii ini ni. Jâ ni nduva'a ni, vaa kuechi ja ni kukanu ini ña'a ni ma ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ora yukan‑ni, te ni nduva'a ña.
22 Jesus virou-se, viu-a e disse-lhe: Tem confiança, minha filha, tua fé te salvou. E a mulher ficou curada instantaneamente.
23 Te nuu ni kivi Jesús ma ini ve'e tee tátnuni veñu'u luluu ma, te ni jini ya ja ka kayu'u ñayii ma ja ka nda'yu i ma.
23 Chegando à casa do chefe da sinagoga, viu Jesus os tocadores de flauta e uma multidão alvoroçada. Disse-lhes:
24 Te jiña'a ya: ―‍Jin ke koo ni ke'e ma. Chi suchi si'i a chi masu ni ji'i i chi kixi i ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ndaka ñayii ma chi ni ka jakundee i Jesús ma.
24 Retirai-vos, porque a menina não está morta; ela dorme. Eles, porém, zombavam dele.
25 Kovaa Jesús ma chi nuu ni ka ke koo ñayii ma, te ni kivi ya nuu kátuu suchi si'i ma, te ni tnii ya nda'a i ma, te ni ndakoo i.
25 Tendo saído a multidão, ele entrou, tomou a menina pela mão e ela levantou-se.
26 Te ni jitenuu tnu'u ja sukan ni sa'a ya ma ni‑ka'nu ñuu ma.
26 Esta notícia espalhou-se por toda a região.
27 Ni ya'a Jesús ma yukan, te ni ka ndikin ña'a uu tee inukuaa, te ka kayu'u de ka jiña'a de: ―‍¡Kunda'vi ini ña'a ni, Sa'ya tata David! ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
27 Partindo Jesus dali, dois cegos o seguiram, gritando: Filho de Davi, tem piedade de nós!
28 Te nuu ni kivi ya ini ve'e ma, te ni ka kenda koo tee inukuaa ma, te Jesús ma, jiña'a ya: ―‍¿Ka kukanu ini ña'a ni ja kuu ndasava'a ña'a sa? ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ni ka ndakone'e de: ―‍Ka kukanu ini ña'a sa, Señor ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
28 Jesus entrou numa casa e os cegos aproximaram-se dele. Disse-lhes: Credes que eu posso fazer isso? Sim, Senhor, responderam eles.
29 Sani te ni kiin nda'a ya nuu de ma, te jiña'a ya: ―‍Sukan ka kukanu ini ña'a ni a, te ko kuu sukan ―‍kúu ya jiña'a ya.
29 Então ele tocou-lhes nos olhos, dizendo: Seja-vos feito segundo vossa fé.
30 Te nuu ni ka ndanune nduchinuu tee yukan, te Jesús ma, ñukuun ni tatnuni ya nuu de ja ñatuu na in jin kuña'a de.
30 No mesmo instante, os seus olhos se abriram. Recomendou-lhes Jesus em tom severo: Vede que ninguém o saiba.
31 Kovaa ni ka nde koo de yukan, te ni ka kaxtnu'u de nuu ñayii ni‑ka'nu ñuu ma.
31 Mas apenas haviam saído, espalharam a sua fama por toda a região.
32 Nani ni ka nde koo de ma, te ni ki koo i ni ki xsia'a i in tee ja ni ndasañi'i ña'a in tachi.
32 Logo que se foram, apresentaram-lhe um mudo, possuído do demônio.
33 Te Jesús ma, ni kene'e ya tachi ma, te tee ñatuu kúu ka'an ma, ni kuu ni ndaka'an de. Te ñayii ma, ni ka sa'vi‑nka ini i, te ka ka'an i: ―‍Masu nama uun ka jini o ja sa'a ko kuu ñuu Israel ya ―‍ka kuu i ka ka'an i.
33 O demônio foi expulso, o mudo falou e a multidão exclamava com admiração: Jamais se viu algo semelhante em Israel.
34 Kovaa tee ka kuu fariseo ma, ka ka'an de: ―‍Ja maa tachi tátnuni‑ka nuu ndaka‑ka tachi ma te ni kene'e de tachi ya'a ―‍ka kuu de ka ka'an de, kuechi ja ñatuu ka kandija de ya ma.
34 Os fariseus, porém, diziam: É pelo príncipe dos demônios que ele expulsa os demônios.
35 Kovaa Jesús ma, ni ndakonduu ya ni‑ka'nu yu'u ñuu Jerusalén ma, te káxtnu'u ya ini veñu'u lilikin ka iyo in in ñuu ma tnu'u vii tnu'u va'a sukan tatnuni Su'si ma, te ndásava'a ya ñayii ma ndaka kue'e ka ndo'o i ma ji'in ndaka ndenu inu‑u'vi i ma.
35 Jesus percorria todas as cidades e aldeias. Ensinava nas sinagogas, pregando o Evangelho do Reino e curando todo mal e toda enfermidade.
36 Te ja ni jini ya kua'a xeen ñayii ma, te ni kunda'vi ini ya i, vaa masu na in jito ña'a, te ni ka jitenuu i sukan ka kuu ndikachi kiti ñatuu na in jito ña'a ma.
36 Vendo a multidão, ficou tomado de compaixão, porque estava enfraquecida e abatida como ovelhas sem pastor.
37 Sani te jiña'a ya nuu tee ka ndikin ya ma: ―‍Kua'a xeen ja jin ndaxtutu o iyo, kovaa jaku‑ni ñayii jin satniñu ka iyo.
37 Disse, então, aos seus discípulos: A messe é grande, mas os operários são poucos.
38 Chukan kúu ja jin kakan‑ta'vi ni nuu Iya Tátnuni ma ja na tetniñu‑ka ya ñayii jin satniñu, sukan‑va'a kuu ndututu ndi'i ndaka ja kúu kuenda ya ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
38 Pedi, pois, ao Senhor da messe que envie operários para sua messe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.