Mateus 9

Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Chukan kúu ja Jesús ma, ni ndaa ya nuu barcu ma, te ni ndaya'a ya onde in‑ka yu'u mar ma, kuan no'o ya.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Te ni ka kenda koo ñayii ji'in in tee ñatuu kúu kanda de, te ka ndiso i jito nuu yoxtnee de ma. Te nuu ni jini Jesús ma ja ka kukanu ini xeen i ya ma, te jiña'a ya nuu tee ku'u ma: ―‍Sa'ya sa, máko kuxii‑ka ini ni, vaa ndaka kuechi ni ma jâ ni ka naa ―‍kúu ya jiña'a ya.
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Te jaku tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ka jani ini de: “Tnu'u ká'an tee ya'a chi ñatuu játna ini Su'si ma”, ka kuu de ka ka'an de.
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Kovaa Jesús ma chi jâ ni jinitnuni ya ndaka ja ka jani ini de ma, te ni jikan‑tnu'u ya de: ―‍¿Nava'a ka jani ini ni sukan?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 ¿Nde a kúu ja yii‑ka? ¿Ja kuña'a o tee ku'u a ja: “Kuechi ni ma jâ ni ka naa”? ¿Xi ja kuña'a o de: “Ndakoo ni, te ndake'en ni nuu ni katuu ni a, te kuán no'o ni”?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Te káxtnu'u sa sa'a, sukan‑va'a jin kuni ni ja saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, iyo sa ja tatnuni sa ñuu ñayivi a, te sakanu ini sa kuechi ñayii ma, te xnaa sa ―‍kúu ya jiña'a ya. Sani te jiña'a ya tee ku'u ma: ―‍Ndakoo ni, te ndake'en ni nuu ni katuu ni a, te kuán no'o ni ve'e ni ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Sani te ni ndakoo de, te kuan no'o de.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Sani te ndaka ñayii ka iyo ma, ni ka sa'vi‑nka ini i ja sukan ni kuu ma, te ni ka jakondee i ka ndachiñu'u i Su'si ma, vaa suu ya ni wa'a tnu'u ndee tnu'u ndatnu ma ñayii ma.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Nuu ni ya'a Jesús ma ichi nuu kua'an ya ma, te ni jini ya tee kúu Mateo ma, ja núkoo de ja ndáke'en ya'vi de xu'un no'o ñuu Roma ma nuu ndaka ñayii ka kivi koo ini ñuu ma ja jin xiko i ndatniñu i nuya'vi ma. Te jiña'a ya: ―‍Kondikin ña'a ni ―‍kúu ya jiña'a ya de. Te ni ndokuiñi tee kúu Mateo ma, te ni ndikin de ya.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Sani te Jesús ma, nuu ni jinkoo ya ini ve'e ma ja kaa ya xita ma, te ni ka kenda koo tna kua'a tee ka ndake'en ya'vi xu'un ja no'o Roma ma ji'in kua'a tna ñayii ñatuu ka sa'a ja va'a ma. Ka nukoo tna i nuu mesa nuu núkoo Jesús ma ji'in tee ka ndikin ya ma.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Te jaku tee ka kuu fariseo ma, ni ka jini de Jesús ma ja núkoo ya ne'un ndaka ñayii yukan ma, te ka jiña'a de nuu tee ka ndikin ya ma: ―‍¿Nava'a teskua'a ni a, ka nukoo kaa de ka jaa de ndeyu ji'in kui'na ka ndake'en ya'vi xu'un ma, ji'in ndaka‑ka ñayii ñatuu ka sa'a ja va'a a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Kovaa ni jiniso'o Jesús ma, te jiña'a ya: ―‍Ñayii ka iyo va'a ma chi ñatuu ka jiniñu'u i tee tatna ma, chi yika‑ni ja ñayii ka ku'u ma.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Kuán koo ni, te jin skua'a ni nawa kúni ka'an tnu'u Su'si a nuu ká'an ma: “Masu kúni sa ja jin ka'mi ni kiti jin ndataa ni nuu sa, su'va ja kúni sa kúu ja na jin kunda'vi ini ni tna'a ni ma.” Te saña chi masu vee sa ja ndakana sa ñayii ka jani ini ja ñayii ka sa'a ja va'a ja ndaa ka kuu i ma, chi vee sa ja ndakana sa ñayii ka ndakunitnuni i ja ka ndiso kuechi i ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Sani te tee ka ndikin Juan ma, ni ka jan tu'va de Jesús ma, te ka jiña'a de: ―‍¿Nava'a saña ji'in tee ka kuu fariseo ma, ka iyo ndite sa ji'in de te ka jikan‑ta'vi sa nuu Su'si ma, te tee ka ndikin ña'a ndijin a chi ñatuu ka sa'a de sukan? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Te Jesús ma, jiña'a ya: ―‍¿Xi jin koo ndite ñayii ka iyo viko tnánda'a ma, te vitna ja ka iyo‑ka i ji'in suchi yii tnánda'a ma? Kovaa kenda kivi ja jin xtandiyo i suchi tnánda'a ma. Te nuna kenda kivi yukan, sana jin koo ndite ñayii ma.
15 Jesus respondeu:
16 ’Ni‑in ñayii ndasa'a i in sa'ma tu'u te ndachu'un i in sa'ma jaa, chi vaa sa'ma jaa ma chi ndatiyi i, te kachi i ja tu'u ma, te ka'vi‑ka te'nde i.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Te ni masu tnaa o ndute uva yika ni ju'ni o ma in nuu ñií kiti jâ ni kuu kii iyo ma, vaa ndute uva ma chi sa'a de ja te'nde ñií ma, te skenaa o ndute uva ma ji'in ñií ma. Chukan kúu ja tnaa o ndute uva yika ni ju'ni o ma in nuu ñií jaa ma, te jin kendoo va'a nduu nduu i ―‍kúu ya jiña'a ya.
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Yikuu‑ka Jesús ma ká'an ya, te ni kenda in tee tátnuni veñu'u luluu ma, te ni jinkoo jiti de nuu ya, te jiña'a de: ―‍Sasi'i sa ma chi vitnañu'ni ni ji'i i, te vee sa. Ne'e ni, te jín koo o, te sonee ni nda'a ni a siki i, sukan‑va'a ndateku i ―‍kúu de jiña'a de.
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Te ni ndokuiñi Jesús ma, te ni ndikin ya de, te suni sukan ni ka sa'a tee ka ndikin ya ma.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Te iyo in ña'a ja jâ ni kuu uxi uu kuiya ja ku'u ña ja jati ña'a niñi. Te ni jan tu'va ña ichi yata Jesús ma, te ni ke'e ña yu'u sa'ma ndii ya ma,
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 chi vaa jani ini ña: “Visi yika ja na kaki'i o sa'ma ndii ya ma, te nduva'a o”, jani ini ña.
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Kovaa Jesús ma, ni konenuu ya, te ni jini ya ña, te jiña'a ya: ―‍Sa'ya sa, koo sii ini ni. Jâ ni nduva'a ni, vaa kuechi ja ni kukanu ini ña'a ni ma ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ora yukan‑ni, te ni nduva'a ña.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Te nuu ni kivi Jesús ma ini ve'e tee tátnuni veñu'u luluu ma, te ni jini ya ja ka kayu'u ñayii ma ja ka nda'yu i ma.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Te jiña'a ya: ―‍Jin ke koo ni ke'e ma. Chi suchi si'i a chi masu ni ji'i i chi kixi i ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ndaka ñayii ma chi ni ka jakundee i Jesús ma.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Kovaa Jesús ma chi nuu ni ka ke koo ñayii ma, te ni kivi ya nuu kátuu suchi si'i ma, te ni tnii ya nda'a i ma, te ni ndakoo i.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Te ni jitenuu tnu'u ja sukan ni sa'a ya ma ni‑ka'nu ñuu ma.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Ni ya'a Jesús ma yukan, te ni ka ndikin ña'a uu tee inukuaa, te ka kayu'u de ka jiña'a de: ―‍¡Kunda'vi ini ña'a ni, Sa'ya tata David! ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Te nuu ni kivi ya ini ve'e ma, te ni ka kenda koo tee inukuaa ma, te Jesús ma, jiña'a ya: ―‍¿Ka kukanu ini ña'a ni ja kuu ndasava'a ña'a sa? ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ni ka ndakone'e de: ―‍Ka kukanu ini ña'a sa, Señor ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Sani te ni kiin nda'a ya nuu de ma, te jiña'a ya: ―‍Sukan ka kukanu ini ña'a ni a, te ko kuu sukan ―‍kúu ya jiña'a ya.
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Te nuu ni ka ndanune nduchinuu tee yukan, te Jesús ma, ñukuun ni tatnuni ya nuu de ja ñatuu na in jin kuña'a de.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Kovaa ni ka nde koo de yukan, te ni ka kaxtnu'u de nuu ñayii ni‑ka'nu ñuu ma.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Nani ni ka nde koo de ma, te ni ki koo i ni ki xsia'a i in tee ja ni ndasañi'i ña'a in tachi.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Te Jesús ma, ni kene'e ya tachi ma, te tee ñatuu kúu ka'an ma, ni kuu ni ndaka'an de. Te ñayii ma, ni ka sa'vi‑nka ini i, te ka ka'an i: ―‍Masu nama uun ka jini o ja sa'a ko kuu ñuu Israel ya ―‍ka kuu i ka ka'an i.
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Kovaa tee ka kuu fariseo ma, ka ka'an de: ―‍Ja maa tachi tátnuni‑ka nuu ndaka‑ka tachi ma te ni kene'e de tachi ya'a ―‍ka kuu de ka ka'an de, kuechi ja ñatuu ka kandija de ya ma.
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Kovaa Jesús ma, ni ndakonduu ya ni‑ka'nu yu'u ñuu Jerusalén ma, te káxtnu'u ya ini veñu'u lilikin ka iyo in in ñuu ma tnu'u vii tnu'u va'a sukan tatnuni Su'si ma, te ndásava'a ya ñayii ma ndaka kue'e ka ndo'o i ma ji'in ndaka ndenu inu‑u'vi i ma.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Te ja ni jini ya kua'a xeen ñayii ma, te ni kunda'vi ini ya i, vaa masu na in jito ña'a, te ni ka jitenuu i sukan ka kuu ndikachi kiti ñatuu na in jito ña'a ma.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Sani te jiña'a ya nuu tee ka ndikin ya ma: ―‍Kua'a xeen ja jin ndaxtutu o iyo, kovaa jaku‑ni ñayii jin satniñu ka iyo.
37 Então disse aos discípulos:
38 Chukan kúu ja jin kakan‑ta'vi ni nuu Iya Tátnuni ma ja na tetniñu‑ka ya ñayii jin satniñu, sukan‑va'a kuu ndututu ndi'i ndaka ja kúu kuenda ya ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.