Lucas 5

Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 In kivi iyo Jesús ma yu'u mar nani Genesaret ma, te ñayii ma, ûni ka jexni'ni i ya, vaa ka kuni i ja jin koniniso'o i tnu'u Su'si ma.
1 Certo dia Jesus estava perto do lago de Genesaré, e uma multidão o comprimia de todos os lados para ouvir a palavra de Deus.
2 Jesús ma, ni jini ya uu barcu yu'u mar ma. Ñatuu na in ka ñunee, vaa tee ka tava tiaka ma, ni ka nu koo de ka ndakate de ñunu de ma.
2 Viu à beira do lago dois barcos, deixados ali pelos pescadores, que estavam lavando as suas redes.
3 Jesús ma, ni kaa ya in nuu barcu ma, te kuenda Simón ma kúu tnu, te ni ka'an yu'u ya nuu Simón Pedro ma ja na skaka‑ka de tnu jaku nuu ndute ma. Sani te ni jinkoo ya nuu barcu ma, te onde yukan ni keja'a ya káxtnu'u ya nuu ñayii ma.
3 Entrou num dos barcos, o que pertencia a Simão, e pediu-lhe que o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se, e do barco ensinava o povo.
4 Nuu ni jinu ni ka'an ya ma, te jiña'a ya Simón ma: ―‍Kuá'an ni ji'in barcu ni a nuu ñu'u kunu‑ka ndute a, te skee ni ñunu ni a, sukan‑va'a tava ni tiaka ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
4 Tendo acabado de falar, disse a Simão: "Vá para onde as águas são mais fundas", e a todos: "Lancem as redes para a pesca".
5 Simón ma, ni ndakone'e de: ―‍Teskua'a, niñu ka yikuu sa ka satniñu sa, te ñatuu na tiaka ni ka tava sa, kovaa maa ni tátnuni, te skee sa ñunu sa a ―‍kúu de jiña'a de.
5 Simão respondeu: "Mestre, esforçamo-nos a noite inteira e não pegamos nada. Mas, porque és tu quem está dizendo isto, vou lançar as redes".
6 Te nuu ni ka sa'a de sukan ma, te ni ka jaku'un kua'a xeen tiaka, te onde ñunu ma ve te'nde, ja kua'a ti kúu ma.
6 Quando o fizeram, pegaram tal quantidade de peixe que as redes começaram a rasgar-se.
7 Sani te ni ka sa'a seña nuu tna'a de, nuu tee ka ñunee nuu in‑ka barcu ma, sukan‑va'a ki koo de ki chindee de tee ma. Ni jan koo de, te ni ka ndaxchitu kuiti de ndunduu barcu ma, te vala‑nka ja jin sa'vi tna tnu nuu ndute ma kuechi ja kua'a xeen tiaka ma kúu.
7 Então fizeram sinais a seus companheiros no outro barco, para que viessem ajudá-lo; e eles vieram e encheram ambos os barcos, a ponto de quase começarem a afundar.
8 Ja ni jini Simón ma sukan ma, te ni jinkoo jiti de nuu Jesús ma, te jiña'a de ya: ―‍¡Iya Tátnuni, má ki tu'va ña'a ni, vaa saña chi in tee ndiso kuechi kúu sa! ―‍kúu de jiña'a de.
8 Quando Simão Pedro viu isso, prostrou-se aos pés de Jesus e disse: "Afasta-te de mim, Senhor, porque sou um homem pecador! "
9 Vaa Simón ma ji'in ndaka‑ka tee ma, ni ka yu'u de, ja kua'a xeen tiaka ni ka tava de ma.
9 Pois ele e todos os seus companheiros estavam perplexos com a pesca que haviam feito,
10 Suni ka iyo tna Santiago ma ji'in Juan ma, sa'ya Zebedeo ma, tee ka ndikin tna'a ji'in Simón ma. Kovaa Jesús ma, jiña'a ya Simón ma: ―‍Má koyu'u ni. Onde vitna, te ko kuu ni in tee ndaxtutu ñayii ja jin kondikin i maa sa ―‍kúu ya jiña'a ya.
10 como também Tiago e João, os filhos de Zebedeu, sócios de Simão. Então Jesus disse a Simão: "Não tenha medo; de agora em diante você será pescador de homens".
11 Sani te ni jan koo de ji'in barcu ma, ni ka jani de tnu onde yatni nuu ñu'ú ma, te ni ka xndoo de ndaka, te kuan koo de ji'in Jesús ma.
11 Eles então arrastaram seus barcos para a praia, deixaram tudo e o seguiram.
12 In kivi iyo Jesús ma in ñuu iyo yukan, te ni kenda in tee ndo'o kue'e lepra. Ja ni jini de Jesús ma, ni jakindeyi de onde nuu ñu'ú ma, te jikan‑ta'vi de: ―‍Iya Tátnuni, nú kúni maa ni, ndasavii ña'a ni kue'e ndó'o sa ya ―‍kúu de jiña'a de ya.
12 Estando Jesus numa das cidades, passou um homem coberto de lepra. Quando viu a Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e rogou-lhe: "Se quiseres, podes purificar-me".
13 Jesús ma, ni sonee ya nda'a ya siki de, te jiña'a ya: ―‍Kúu ini sa ja nduva'a ni. ¡Kendoo vii ni! ―‍kúu ya jiña'a ya. Te ora yukan, te ni nduva'a tee ku'u lepra ma.
13 Jesus estendeu a mão e tocou nele, dizendo: "Quero. Seja purificado! " E imediatamente a lepra o deixou.
14 Te Jesús ma, ni tatnuni ya: ―‍Másu ko kuña'a ni ni‑in nuu ñayii ma, su'va kuá'an ni, te kaxtnu'u ni ñií ni a nuu sutu ma, te kinda'a ni ja ndakua'a ni nuu Su'si ma ja ndakuan‑ta'vi ni nuu ya ja jâ ni nduvii ni a, sukan ni tatnuni Moisés ma, sukan‑va'a ndaka i jin kuni ja ni nduvii ni kue'e ndo'o ni a ―‍kúu ya jiña'a ya.
14 Então Jesus lhe ordenou: "Não conte isso a ninguém; mas vá mostrar-se ao sacerdote e ofereça pela sua purificação os sacrifícios que Moisés ordenou, para que sirva de testemunho".
15 Kovaa su'va kua'a xeen‑ka ñayii ma ka ndaka'an milagru sa'a Jesús ma. Te ni ka ndututu kua'a ñayii ma yukan, sukan‑va'a jin koniniso'o i ja ká'an ya ma, te sukan‑va'a jin nduva'a i kue'e ka ndo'o ka tna'a i ma.
15 Todavia, as notícias a respeito dele se espalhavam ainda mais, de forma que multidões vinham para ouvi-lo e para serem curadas de suas doenças.
16 Kovaa Jesús ma, ni yo kesiin ya, te ni yo ja'an ya ichi nuu masu nawa iyo kuiti ma, te ni yo jikan‑ta'vi ya nuu Yuva ya Su'si ma.
16 Mas Jesus retirava-se para lugares solitários, e orava.
17 In kivi ja yikuu Jesús ma káxtnu'u ya nuu ñayii ma tnu'u ya ma, te suni ka nukoo tna tee ka kuu fariseo ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ja ve koo de ndaka yu'u ñuu Galilea ma, ji'in Judea ma, ji'in Jerusalén ma. Te tnu'u ndee tnu'u ndatnu Su'si ma iyo ji'in Jesús ma, te ndásava'a ya ñayii ka ku'u ma.
17 Certo dia, quando ele ensinava, estavam sentados ali fariseus e mestres da lei, procedentes de todos os povoados da Galiléia, da Judéia e de Jerusalém. E o poder do Senhor estava com ele para curar os doentes.
18 Sani te ni ka kenda koo tee ka ndiso in tee ñatuu kúu kanda de. Ka kuni de ja jin chinee de tee ma ini ve'e ma, te jin kakin tuu de tee ma nuu Jesús ma,
18 Vieram alguns homens trazendo um paralítico numa maca e tentaram fazê-lo entrar na casa, para colocá-lo diante de Jesus.
19 kovaa ñatuu ka jini de nde ichi jin kivi koo de, vaa iyo kua'a xeen ñayii ma. Te chukan kúu ja ni ka ka koo de onde xini ve'e ma, te ni ka ndakana de jaku teja ma, sukan‑va'a ndanune. Te ni ka nune'e de nuu yoxtnee tee ku'u ma me'ñu ndaka ñayii ma nuu iyo Jesús ma.
19 Não conseguindo fazer isso, por causa da multidão, subiram ao terraço e o baixaram em sua maca, através de uma abertura, até o meio da multidão, bem em frente de Jesus.
20 Te nuu ni jini Jesús ma ja ka kukanu ini xeen de ya ma, te jiña'a ya nuu tee ku'u ma: ―‍Ndijin, ndaka kuechi ni ma jâ ni ka naa ―‍kúu ya jiña'a ya.
20 Vendo a fé que eles tinham, Jesus disse: "Homem, os seus pecados estão perdoados".
21 Sani te tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo ma, ka jani ini de: “¿Na in kúu tee ya'a ja ká'an de tnu'u ya'a ja masu játna ini Su'si ma? Vaa maa in‑ni Su'si ma kuu xnaa kuechi o ma”, ka kuu de ka ka'an de.
21 Os fariseus e os mestres da lei começaram a pensar: "Quem é esse que blasfema? Quem pode perdoar pecados, a não ser somente Deus? "
22 Kovaa Jesús ma chi ni jinitnuni ya ndaka ja ka jani ini de ma, te ni jikan‑tnu'u ya: ―‍¿Nava'a ka jani ini ni sukan?
22 Jesus, sabendo o que eles estavam pensando, perguntou: "Por que vocês estão pensando assim?
23 ¿Nde a kúu ja yii‑ka ja kuña'a o tee ku'u a? ¿Yii‑ka ja kuña'a o ja: “Kuechi ni ma jâ ni ka naa”, o xi yii‑ka ja kuña'a o: “Ndakoo ni, te ndakaka ni”?
23 Que é mais fácil dizer: ‘Os seus pecados estão perdoados’, ou: ‘Levante-se e ande’?
24 Te káxtnu'u sa ja saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, iyo sa ja tatnuni sa ñuu ñayivi a, sukan‑va'a jin naa kuechi ñayii ma ―‍kúu ya jiña'a ya. Sani te jiña'a ya tee ku'u ma: ―‍Nuu ndijin ká'an sa, ndakoo ni, te ndake'en ni nuu ni katuu ni a, te kuán no'o ni ve'e ni ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
24 Mas, para que vocês saibam que o Filho do homem tem na terra autoridade para perdoar pecados" — disse ao paralítico — "eu lhe digo: levante-se, pegue a sua maca e vá para casa".
25 Te ora yukan ni ndakoo tee ñatuu kúu kanda ma nuu ka iyo ndaka ñayii ma, te ni ndake'en de nuu ni katuu de ma, te ndáchiñu'u de Su'si ma, kuan no'o de ve'e de ma.
25 Imediatamente ele se levantou na frente deles, pegou a maca em que estivera deitado e foi para casa louvando a Deus.
26 Ndaka ñayii ma, ni ka sa'vi‑nka ini i ja sukan ni kuu ma, te ka ndachiñu'u i Su'si ma, kovaa ni ka yu'u xeen i, te ka ka'an i: ―‍Vitna, te ni ka jini o tna'a ja masu nama uun kúu ma ―‍ka kuu i ka ka'an i.
26 Todos ficaram atônitos e glorificavam a Deus, e, cheios de temor, diziam: "Hoje vimos coisas extraordinárias! "
27 Ja ni jinu sukan ma, Jesús ma, ni kee ya, te ni jini ya in tee ndáke'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma nuu ñayii ka kivi koo ini ñuu ma ja jin xiko i ndatniñu i nuya'vi ma, te nani de Leví. Te núkoo de nuu ka ndake'en ya'vi de ma. Jesús ma, jiña'a ya: ―‍Kondikin ña'a ni ―‍kúu ya jiña'a ya.
27 Depois disso, Jesus saiu e viu um publicano chamado Levi, sentado na coletoria, e disse-lhe: "Siga-me".
28 Sani te Leví ma, ni ndokuiñi de, te ni xndoo de ndaka, te ni ndikin de Jesús ma.
28 Levi levantou-se, deixou tudo e o seguiu.
29 In kivi Leví ma, ni sa'a de ve'e de ma in viko jayiñu'u maa Jesús ma, te kua'a tee ka ndake'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma ji'in kua'a‑ka ñayii ma ka nukoo nuu mesa ma.
29 Então Levi ofereceu um grande banquete a Jesus em sua casa. Havia muita gente comendo com eles: publicanos e outras pessoas.
30 Kovaa tee ka kuu fariseo tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in jaku‑ka tee ka kuu fariseo ma, ni ka keja'a de ka ka'an de tnu'u tee ka ndikin Jesús ma. Te ka jiña'a de: ―‍¿Nava'a ka jaa ka ji'i ni ji'in kui'na ka ndake'en ya'vi ja ka xiko ñayii ma, ji'in ñayii ka ndiso kuechi a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
30 Mas os fariseus e aqueles mestres da lei que eram da mesma facção queixaram-se aos discípulos de Jesus: "Por que vocês comem e bebem com publicanos e ‘pecadores’? "
31 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Ñayii ka iyo va'a ma chi ñatuu ka jiniñu'u i tee tatna ma chi yika‑ni ja ñayii ka ku'u ma.
31 Jesus lhes respondeu: "Não são os que têm saúde que precisam de médico, mas sim os doentes.
32 Saña chi masu vee sa ja ndakana sa ñayii ka jani ini ja ñayii va'a ka kuu i ma chi vee sa ja ndakana sa ñayii ka ndakunitnuni ja ka ndiso kuechi i ma, sukan‑va'a jin ndakani jin ndaka'vi ini i te jin ndakokuiñi i nuu Su'si ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
32 Eu não vim chamar justos, mas pecadores ao arrependimento".
33 Te ka jiña'a de Jesús ma: ―‍Tee ka ndikin Juan ma ji'in tee ka ndikin tee ka kuu fariseo a, kua'a jichi ka iyo ndite de ka jikan‑ta'vi de nuu Su'si ma, kovaa tee ka ndikin ña'a ndijin a chi ndimaa ka jaa ka ji'i de ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
33 E eles lhe disseram: "Os discípulos de João jejuam e oram freqüentemente, bem como os discípulos dos fariseus; mas os teus vivem comendo e bebendo".
34 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Ndijin, ¿xi kuu jin sa'a ni ja jin koo ndite ñayii ka iyo viko tnánda'a ma, te vitna ja ka iyo‑ka i ji'in suchi yii tnánda'a ma?
34 Jesus respondeu: "Podem vocês fazer os convidados do noivo jejuar enquanto o noivo está com eles?
35 Kovaa kenda in kivi ja jin xtandiyo i suchi tnanda'a ma. Nuna kenda kivi yukan, sana jin koo ndite ñayii ma ―‍kúu ya jiña'a ya.
35 Mas virão dias quando o noivo lhes será tirado; naqueles dias jejuarão".
36 Sani te ni ka'an ya in tnu'u vijin: ―‍Masu na in ka'nde vala sa'ma jaa i te ndachu'un i in nuu sa'ma tu'u ma, te nuna sa'a i sukan, skenaa i sa'ma jaa ma. Suni ja vala sa'ma jaa ma, masu kendoo va'a i nuu sa'ma tu'u ma.
36 Então lhes contou esta parábola: "Ninguém tira remendo de roupa nova e o costura em roupa velha; se o fizer, estragará a roupa nova, além do que o remendo da nova não se ajustará à velha.
37 Ni masu tnaa o ndute uva yika ni kuva'a ma nuu ñií kiti jâ ni kuu kii iyo ma, vaa ndute uva ma chi sa'a de ja te'nde ñií ma, te skenaa o ndute ma ji'in ñií ma.
37 E ninguém põe vinho novo em vasilhas de couro velhas; se o fizer, o vinho novo rebentará as vasilhas, se derramará, e as vasilhas se estragarão.
38 Chukan kúu ja tnaa o ndute uva yika ni kuva'a ma in nuu ñií jaa ma.
38 Pelo contrário, vinho novo deve ser posto em vasilhas de couro novas.
39 Ñatuu ni‑in ñayii ja ji'i i ndute uva jâ ni kuu kii‑ka ma, te kúni i ja ko'o i ndute yika ni kuva'a ma, vaa ká'an i: “Ndute ni kuu kii‑ka ma, ji'i asi‑ka de” ―‍kúu ya jiña'a ya.
39 E ninguém, depois de beber o vinho velho, prefere o novo, pois diz: ‘O vinho velho é melhor! ’ "

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.