Lucas 5
Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NTLH
1 In kivi iyo Jesús ma yu'u mar nani Genesaret ma, te ñayii ma, ûni ka jexni'ni i ya, vaa ka kuni i ja jin koniniso'o i tnu'u Su'si ma.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Jesús ma, ni jini ya uu barcu yu'u mar ma. Ñatuu na in ka ñunee, vaa tee ka tava tiaka ma, ni ka nu koo de ka ndakate de ñunu de ma.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Jesús ma, ni kaa ya in nuu barcu ma, te kuenda Simón ma kúu tnu, te ni ka'an yu'u ya nuu Simón Pedro ma ja na skaka‑ka de tnu jaku nuu ndute ma. Sani te ni jinkoo ya nuu barcu ma, te onde yukan ni keja'a ya káxtnu'u ya nuu ñayii ma.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Nuu ni jinu ni ka'an ya ma, te jiña'a ya Simón ma: ―Kuá'an ni ji'in barcu ni a nuu ñu'u kunu‑ka ndute a, te skee ni ñunu ni a, sukan‑va'a tava ni tiaka ma ―kúu ya jiña'a ya.
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Simón ma, ni ndakone'e de: ―Teskua'a, niñu ka yikuu sa ka satniñu sa, te ñatuu na tiaka ni ka tava sa, kovaa maa ni tátnuni, te skee sa ñunu sa a ―kúu de jiña'a de.
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Te nuu ni ka sa'a de sukan ma, te ni ka jaku'un kua'a xeen tiaka, te onde ñunu ma ve te'nde, ja kua'a ti kúu ma.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Sani te ni ka sa'a seña nuu tna'a de, nuu tee ka ñunee nuu in‑ka barcu ma, sukan‑va'a ki koo de ki chindee de tee ma. Ni jan koo de, te ni ka ndaxchitu kuiti de ndunduu barcu ma, te vala‑nka ja jin sa'vi tna tnu nuu ndute ma kuechi ja kua'a xeen tiaka ma kúu.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Ja ni jini Simón ma sukan ma, te ni jinkoo jiti de nuu Jesús ma, te jiña'a de ya: ―¡Iya Tátnuni, má ki tu'va ña'a ni, vaa saña chi in tee ndiso kuechi kúu sa! ―kúu de jiña'a de.
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Vaa Simón ma ji'in ndaka‑ka tee ma, ni ka yu'u de, ja kua'a xeen tiaka ni ka tava de ma.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 Suni ka iyo tna Santiago ma ji'in Juan ma, sa'ya Zebedeo ma, tee ka ndikin tna'a ji'in Simón ma. Kovaa Jesús ma, jiña'a ya Simón ma: ―Má koyu'u ni. Onde vitna, te ko kuu ni in tee ndaxtutu ñayii ja jin kondikin i maa sa ―kúu ya jiña'a ya.
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Sani te ni jan koo de ji'in barcu ma, ni ka jani de tnu onde yatni nuu ñu'ú ma, te ni ka xndoo de ndaka, te kuan koo de ji'in Jesús ma.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 In kivi iyo Jesús ma in ñuu iyo yukan, te ni kenda in tee ndo'o kue'e lepra. Ja ni jini de Jesús ma, ni jakindeyi de onde nuu ñu'ú ma, te jikan‑ta'vi de: ―Iya Tátnuni, nú kúni maa ni, ndasavii ña'a ni kue'e ndó'o sa ya ―kúu de jiña'a de ya.
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Jesús ma, ni sonee ya nda'a ya siki de, te jiña'a ya: ―Kúu ini sa ja nduva'a ni. ¡Kendoo vii ni! ―kúu ya jiña'a ya. Te ora yukan, te ni nduva'a tee ku'u lepra ma.
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Te Jesús ma, ni tatnuni ya: ―Másu ko kuña'a ni ni‑in nuu ñayii ma, su'va kuá'an ni, te kaxtnu'u ni ñií ni a nuu sutu ma, te kinda'a ni ja ndakua'a ni nuu Su'si ma ja ndakuan‑ta'vi ni nuu ya ja jâ ni nduvii ni a, sukan ni tatnuni Moisés ma, sukan‑va'a ndaka i jin kuni ja ni nduvii ni kue'e ndo'o ni a ―kúu ya jiña'a ya.
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Kovaa su'va kua'a xeen‑ka ñayii ma ka ndaka'an milagru sa'a Jesús ma. Te ni ka ndututu kua'a ñayii ma yukan, sukan‑va'a jin koniniso'o i ja ká'an ya ma, te sukan‑va'a jin nduva'a i kue'e ka ndo'o ka tna'a i ma.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Kovaa Jesús ma, ni yo kesiin ya, te ni yo ja'an ya ichi nuu masu nawa iyo kuiti ma, te ni yo jikan‑ta'vi ya nuu Yuva ya Su'si ma.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 In kivi ja yikuu Jesús ma káxtnu'u ya nuu ñayii ma tnu'u ya ma, te suni ka nukoo tna tee ka kuu fariseo ma, ji'in tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ja ve koo de ndaka yu'u ñuu Galilea ma, ji'in Judea ma, ji'in Jerusalén ma. Te tnu'u ndee tnu'u ndatnu Su'si ma iyo ji'in Jesús ma, te ndásava'a ya ñayii ka ku'u ma.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Sani te ni ka kenda koo tee ka ndiso in tee ñatuu kúu kanda de. Ka kuni de ja jin chinee de tee ma ini ve'e ma, te jin kakin tuu de tee ma nuu Jesús ma,
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 kovaa ñatuu ka jini de nde ichi jin kivi koo de, vaa iyo kua'a xeen ñayii ma. Te chukan kúu ja ni ka ka koo de onde xini ve'e ma, te ni ka ndakana de jaku teja ma, sukan‑va'a ndanune. Te ni ka nune'e de nuu yoxtnee tee ku'u ma me'ñu ndaka ñayii ma nuu iyo Jesús ma.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Te nuu ni jini Jesús ma ja ka kukanu ini xeen de ya ma, te jiña'a ya nuu tee ku'u ma: ―Ndijin, ndaka kuechi ni ma jâ ni ka naa ―kúu ya jiña'a ya.
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Sani te tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in tee ka kuu fariseo ma, ka jani ini de: “¿Na in kúu tee ya'a ja ká'an de tnu'u ya'a ja masu játna ini Su'si ma? Vaa maa in‑ni Su'si ma kuu xnaa kuechi o ma”, ka kuu de ka ka'an de.
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Kovaa Jesús ma chi ni jinitnuni ya ndaka ja ka jani ini de ma, te ni jikan‑tnu'u ya: ―¿Nava'a ka jani ini ni sukan?
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 ¿Nde a kúu ja yii‑ka ja kuña'a o tee ku'u a? ¿Yii‑ka ja kuña'a o ja: “Kuechi ni ma jâ ni ka naa”, o xi yii‑ka ja kuña'a o: “Ndakoo ni, te ndakaka ni”?
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Te káxtnu'u sa ja saña ja kúu sa iya vee ñayivi ñuu ñayivi a, iyo sa ja tatnuni sa ñuu ñayivi a, sukan‑va'a jin naa kuechi ñayii ma ―kúu ya jiña'a ya. Sani te jiña'a ya tee ku'u ma: ―Nuu ndijin ká'an sa, ndakoo ni, te ndake'en ni nuu ni katuu ni a, te kuán no'o ni ve'e ni ma ―kúu ya jiña'a ya.
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Te ora yukan ni ndakoo tee ñatuu kúu kanda ma nuu ka iyo ndaka ñayii ma, te ni ndake'en de nuu ni katuu de ma, te ndáchiñu'u de Su'si ma, kuan no'o de ve'e de ma.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Ndaka ñayii ma, ni ka sa'vi‑nka ini i ja sukan ni kuu ma, te ka ndachiñu'u i Su'si ma, kovaa ni ka yu'u xeen i, te ka ka'an i: ―Vitna, te ni ka jini o tna'a ja masu nama uun kúu ma ―ka kuu i ka ka'an i.
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Ja ni jinu sukan ma, Jesús ma, ni kee ya, te ni jini ya in tee ndáke'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma nuu ñayii ka kivi koo ini ñuu ma ja jin xiko i ndatniñu i nuya'vi ma, te nani de Leví. Te núkoo de nuu ka ndake'en ya'vi de ma. Jesús ma, jiña'a ya: ―Kondikin ña'a ni ―kúu ya jiña'a ya.
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Sani te Leví ma, ni ndokuiñi de, te ni xndoo de ndaka, te ni ndikin de Jesús ma.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 In kivi Leví ma, ni sa'a de ve'e de ma in viko jayiñu'u maa Jesús ma, te kua'a tee ka ndake'en ya'vi xu'un no'o ñuu Roma ma ji'in kua'a‑ka ñayii ma ka nukoo nuu mesa ma.
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 Kovaa tee ka kuu fariseo tee ka skua'a tnu'u ni kaxtnu'u Moisés ma, ji'in jaku‑ka tee ka kuu fariseo ma, ni ka keja'a de ka ka'an de tnu'u tee ka ndikin Jesús ma. Te ka jiña'a de: ―¿Nava'a ka jaa ka ji'i ni ji'in kui'na ka ndake'en ya'vi ja ka xiko ñayii ma, ji'in ñayii ka ndiso kuechi a? ―ka kuu de ka jiña'a de.
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Ñayii ka iyo va'a ma chi ñatuu ka jiniñu'u i tee tatna ma chi yika‑ni ja ñayii ka ku'u ma.
31 Jesus respondeu:
32 Saña chi masu vee sa ja ndakana sa ñayii ka jani ini ja ñayii va'a ka kuu i ma chi vee sa ja ndakana sa ñayii ka ndakunitnuni ja ka ndiso kuechi i ma, sukan‑va'a jin ndakani jin ndaka'vi ini i te jin ndakokuiñi i nuu Su'si ma ―kúu ya jiña'a ya.
32 Eu não vim para
33 Te ka jiña'a de Jesús ma: ―Tee ka ndikin Juan ma ji'in tee ka ndikin tee ka kuu fariseo a, kua'a jichi ka iyo ndite de ka jikan‑ta'vi de nuu Su'si ma, kovaa tee ka ndikin ña'a ndijin a chi ndimaa ka jaa ka ji'i de ―ka kuu de ka jiña'a de.
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―Ndijin, ¿xi kuu jin sa'a ni ja jin koo ndite ñayii ka iyo viko tnánda'a ma, te vitna ja ka iyo‑ka i ji'in suchi yii tnánda'a ma?
34 Jesus respondeu:
35 Kovaa kenda in kivi ja jin xtandiyo i suchi tnanda'a ma. Nuna kenda kivi yukan, sana jin koo ndite ñayii ma ―kúu ya jiña'a ya.
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Sani te ni ka'an ya in tnu'u vijin: ―Masu na in ka'nde vala sa'ma jaa i te ndachu'un i in nuu sa'ma tu'u ma, te nuna sa'a i sukan, skenaa i sa'ma jaa ma. Suni ja vala sa'ma jaa ma, masu kendoo va'a i nuu sa'ma tu'u ma.
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Ni masu tnaa o ndute uva yika ni kuva'a ma nuu ñií kiti jâ ni kuu kii iyo ma, vaa ndute uva ma chi sa'a de ja te'nde ñií ma, te skenaa o ndute ma ji'in ñií ma.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Chukan kúu ja tnaa o ndute uva yika ni kuva'a ma in nuu ñií jaa ma.
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Ñatuu ni‑in ñayii ja ji'i i ndute uva jâ ni kuu kii‑ka ma, te kúni i ja ko'o i ndute yika ni kuva'a ma, vaa ká'an i: “Ndute ni kuu kii‑ka ma, ji'i asi‑ka de” ―kúu ya jiña'a ya.
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.