João 9

Magdalena Peñasco Mixtec Bible (XTM_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ichi kua'an Jesús ma, ni jini ya in tee kuaa, te onde kii ni kâku de ma kuaa de.
1 Enquanto caminhava, Jesus viu um homem cego de nascença.
2 Tee ka ndikin Jesús ma, ni ka jikan‑tnu'u de ya: ―‍Teskua'a, ¿na‑in ndiso kuechi ja ni kâku kuaa tee ya'a? ¿Ja ka ndiso kuechi yuva de ma ji'in si'i de ma, xi ja ndiso kuechi maa de kúu? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
2 Seus discípulos perguntaram: “Rabi, por que este homem nasceu cego? Foi por causa de seus próprios pecados ou dos pecados de seus pais?”.
3 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Ni a ndiso kuechi maa de ni a ka ndiso kuechi yuva de ma ji'in si'i de ma kúu. Sa'a ni kuu, sukan‑va'a jin kuni ni sukan sa'a Su'si ma te nduva'a de.
3 Jesus respondeu: “Nem uma coisa nem outra. Isso aconteceu para que o poder de Deus se manifestasse nele.
4 Nani tuu ndii‑ka a chi kuu jin satniñu o sukan kúni iya ni tetniñu ña'a ma. Vaa nuna kunee, te masu na in kuu satniñu‑ka.
4 Devemos cumprir logo as tarefas que nos foram dadas por aquele que me enviou. A noite se aproxima, quando ninguém pode trabalhar.
5 Nani iyo sa ñuu ñayivi a, ñu'u xtnuu nuu ñayii ñuu ñayivi a kúu sa ―‍kúu ya jiña'a ya.
5 Mas, enquanto estou aqui no mundo, eu sou a luz do mundo”.
6 Nuu ni jinu ni ka'an Jesús ma sukan, ni tusii ya nuu ñu'ú ma, te ni sa'a ya ji'in ndute sii ya ma vala nde'yu, te ni chi'i ya nuu tee kuaa ma.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu no chão, misturou a terra com saliva e aplicou-a nos olhos do cego.
7 Sani te jiña'a ya: ―‍Kuá'an ni, te ndakate ni nuu ni a nuu ñu'u ndute ma, nuu nani Siloé ma ―‍kúu ya jiña'a ya. Te tnu'u Siloé ma kúni ka'an “ja ni tetniñu ña'a ya”. Te tee kuaa ma, ni ja'an de, te ni ndakate de nuu de ma, te nuu ni ndakokuiñi de ma, jâ ni kuu nde'ya de.
7 Em seguida, disse: “Vá lavar-se no tanque de Siloé” (que significa “enviado”). O homem foi, lavou-se e voltou enxergando.
8 Te ñayii ka iyo yatni ma ji'in ñayii ni ka yo jini de xi'na‑ka ma ja ni yo jikan de karidaa ma, te ka jikan‑tnu'u tna'a i: ―‍¿Masu tee ya'a kúu tee ni yo nukoo ni yo jikan de karidaa ma? ―‍ka kuu i ka ka'an i.
8 Seus vizinhos e outros que o conheciam como mendigo começaram a perguntar: “Não é este o homem que costumava ficar sentado pedindo esmolas?”.
9 Te jaku i ka ka'an: ―‍Suu ndija de kúu ―‍ka kuu i ka ka'an i. Jaku‑ka i ka ka'an: ―‍Sukan kaa de, kovaa masu suu de kúu ―‍ka kuu i ka ka'an i. Kovaa maa de jiña'a: ―‍Saña kúu.
9 Alguns diziam que sim, e outros diziam: “Não, apenas se parece com ele”. O mendigo, porém, insistia: “Sim, sou eu mesmo!”.
10 Sani te ka jikan‑tnu'u i de: ―‍¿Naxe kúu ja vitna te kúu nde'ya ni a? ―‍ka kuu i ka jiña'a i.
10 “Quem curou você?”, perguntaram eles. “O que aconteceu?”
11 Te ni ndakone'e de: ―‍Tee nani Jesús ma, ni sa'a de nde'yu, te ni chi'i de nuu sa a, te ká'an de: “Kuá'an ni, te ndakate ni nuu ni a nuu ñu'u ndute, nuu nani Siloé ma”, te ni ja'an sa, te nuu ni ndakate sa nuu sa ma, sani te ni ndatnuu nuu sa a ―‍kúu de jiña'a de.
11 Ele respondeu: “O homem chamado Jesus misturou terra com saliva, colocou-a em meus olhos e disse: ‘Vá lavar-se no tanque de Siloé’. Eu fui e me lavei, e agora posso ver!”.
12 Sani te ka jikan‑tnu'u i de: ―‍¿Ndenu iyo tee yukan? ―‍ka kuu i ka jiña'a i. ―‍Masu jini sa ―‍kúu de jiña'a de.
12 “Onde está esse homem?”, perguntaram. “Não sei”, respondeu ele.
13 Te ni jan koo i ji'in tee ni iyo kuaa ma nuu tee ka kuu fariseo ma.
13 Então levaram aos fariseus o homem que havia sido cego,
14 Te kivi ni tatnuni Su'si ma ja ma jin satniñu ñayii ma kúu kivi ni sa'a Jesús ma nde'yu te ni ndanune nuu de ma.
14 pois foi no sábado que Jesus misturou terra com saliva e o curou.
15 Te ni ka jikan‑tnu'u tuku ña'a tee ka kuu fariseo ma: ―‍¿Naxe ni kuu ja ni ndatnuu nuu ni a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de. Te jiña'a de: ―‍Ni chi'i de nde'yu nuu sa a, te ni ndakate sa, te ni ndundijin nuu sa a ―‍kúu de jiña'a de.
15 Os fariseus encheram o homem de perguntas sobre o que havia acontecido, e ele respondeu: “Ele colocou terra com saliva em meus olhos e, depois que eu me lavei, passei a enxergar!”.
16 Jaku tee fariseo ma ka ka'an: ―‍Tee ni sa'a sa'a chi masu tee ni tetniñu Su'si ma kúu de, vaa ñatuu chiñu'u de kivi ni tatnuni Su'si ma ja ma jin satniñu o a ―‍ka kuu de ka ka'an de. Kovaa jaku‑ka de ka ka'an: ―‍¿Nú tee ndiso kuechi kúu de, te naxe kúu sa'a de milagru ya'a? ―‍ka kuu de ka ka'an de. Chukan kúu ja ni ka kusiin jaku de,
16 Alguns dos fariseus disseram: “Esse homem não é de Deus, pois trabalha no sábado”. Outros disseram: “Mas como um pecador poderia fazer sinais como esse?”. E havia entre eles uma divergência de opiniões.
17 te ni ka ndakakan‑tnu'u tuku de tee ni iyo kuaa ma: ―‍¿Te naxe ká'an ni ja kuu tee ni ndasava'a nuu ni a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de. Te ni ndakone'e tee yukan: ―‍Saña chi ká'an sa ja in tee ndákaxtnu'u tnu'u ni wa'a Su'si ma kúu de ―‍kúu de jiña'a de.
17 Os fariseus voltaram a perguntar ao homem que havia sido cego: “O que você diz desse homem que o curou?”. “Ele deve ser profeta”, respondeu o homem.
18 Kovaa tee judío ma, ñatuu ni ka kandija de ja ni iyo kuaa de ma te ni ndundijin nuu de ma. Onde ni ka kana de yuva tee ma,
18 Os líderes judeus se recusavam a crer que ele havia sido cego e estava curado, por isso mandaram chamar os pais dele
19 te ka jikan‑tnu'u de: ―‍¿Tee ya'a kúu sa'ya ni ma? ¿Ka ka'an ni ja ni kâku kuaa de? ¿Naxe kúu ja vitna, te kúu nde'ya de a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
19 e perguntaram: “Ele é seu filho? Ele nasceu cego? Se foi, como pode ver agora?”.
20 Te ni ka ndakone'e yuva de ma: ―‍Ka na'a sa ja tee ya'a kúu sa'ya sa, te ni kâku kuaa de.
20 Os pais responderam: “Sabemos que ele é nosso filho e que nasceu cego,
21 Kovaa ñatuu ka jini sa naxe kúu ja vitna te kúu nde'ya de a. Suni ñatuu ka jini sa na in ni ndasava'a de. Jin kakan‑tnu'u maa ni de; jâ tee nija'nu kúu de, te maa de kuu ka'an naxe ni kuu ja ni nduva'a de a ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
21 mas não sabemos como pode ver agora nem quem o curou. Ele tem idade suficiente para falar por si mesmo. Perguntem a ele”.
22 Yuva de ma ka jiña'a sukan, kuechi ja ka yu'u de tee judío ma, vaa jâ ni ka ndatnu'u tna'a de ja nú na in ká'an ja Jesús ma kúu Cristo iya ni tetniñu Su'si ma, te jin taji de i ini veñu'u luluu nuu ka ndatna'a de ma.
22 Seus pais disseram isso por medo dos líderes judeus, pois estes haviam anunciado que, se alguém dissesse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Chukan kúu ja ni ka jiña'a yuva de ma: “Jin kakan‑tnu'u maa ni de; jâ tee nija'nu kúu de.”
23 Por isso disseram: “Ele tem idade suficiente. Perguntem a ele”.
24 Tee judío ma, ni ka ndakana tuku de tee ni iyo kuaa ma, te ka jiña'a de: ―‍Ka'an ndaa ni nuu Su'si a. Saña chi ka jini sa ja tee ndiso kuechi kúu tee yukan ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
24 Então, pela segunda vez, chamaram o homem que havia sido cego e lhe disseram: “Deus é quem deve receber glória por aquilo que aconteceu, pois sabemos que esse Jesus é pecador”.
25 Te ni ndakone'e tee ma: ―‍Masu jini sa nú tee ndiso kuechi kúu de xi ña'a. Kovaa ja jini sa kúu ja ni iyo kuaa sa, te vitna chi kúu nde'ya sa ―‍kúu de jiña'a de.
25 “Não sei se ele é pecador”, respondeu o homem. “Mas uma coisa sei: eu era cego e agora vejo!”
26 Te ni ka ndakan‑tnu'u‑ka tuku de tee ma: ―‍¿Nawa ni sa'a de ja ni kuu ni ka ndanune nuu ni a te kúu nde'ya ni a? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
26 “Mas o que ele fez?”, perguntaram. “Como ele o curou?”
27 Te ni ndakone'e de: ―‍Jâ ni ka'an sa ndaka ja jini sa ma, kovaa ñatuu ka kandija ña'a ni. ¿Nava'a ka kuni ni ja ndaka'an‑ka sa in‑ka jichi? ¿Suni ndijin, ka kuni ni ja jin kondikin ni de? ―‍kúu de jiña'a de.
27 “Eu já lhes disse!”, exclamou o homem. “Vocês não ouviram? Por que querem ouvir outra vez? Por acaso também querem se tornar discípulos dele?”
28 Sani te ni ka ka'an ndeva'a de nuu tee ni iyo kuaa ma, te ka jiña'a de: ―‍Maa ni ndikin tee yukan, kovaa saña chi Moisés ma ka ndikin sa.
28 Então eles o insultaram e disseram: “Você é discípulo dele, mas nós somos discípulos de Moisés!
29 Saña chi ka jini sa ja ni ka'an Su'si ma nuu Moisés ma. Kovaa tee yukan, ni masu ka jini sa ndenu vee de ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas nem sabemos de onde vem esse homem”.
30 Te ni ndakone'e tee ma: ―‍¡Jincho'o! Ñatuu ka jini ndijin ndenu vee de. Kovaa saña chi ni ndasava'a de nuu sa a.
30 “Que coisa mais estranha!”, respondeu o homem. “Ele curou meus olhos e vocês não sabem de onde ele vem?
31 Vaa ka jini o ja Su'si ma, masu jiniso'o ya ja ka ka'an ñayii ka ndiso kuechi ma. Yika‑ni ja jiniso'o ya ñayii ka chiñu'u ya ma ji'in ñayii ka sa'a sukan játna ini ya ma.
31 Sabemos que Deus não atende pecadores, mas está pronto a ouvir aqueles que o adoram e fazem a sua vontade.
32 Ñatuu nama ka jiniso'o o ja ndasava'a in ñayii nuu in‑nka ñayii ni kâku kuaa ma.
32 Desde o princípio do mundo, ninguém foi capaz de abrir os olhos de um cego de nascença.
33 Nute tee ya'a masu nuu Su'si ma vee de, masu nawa kuu sa'a de ―‍kúu de jiña'a de.
33 Se esse homem não fosse de Deus, não teria conseguido fazê-lo.”
34 Sani te ka jiña'a de: ―‍Ndijin, jâ ndiso kua'a ni kuechi nuu ni kâku ni ma. ¿Te kúni ni ja kaxtnu'u ni nuu saña? ―‍ka kuu de ka jiña'a de. Te ni ka kene'e de tee ma ini veñu'u luluu ma.
34 “Você nasceu inteiramente pecador!”, disseram eles. “E quer ensinar a nós?” Então o expulsaram da sinagoga.
35 Jesús ma, ni jiniso'o ya ja ni ka kene'e de tee ni iyo kuaa ma, te nuu ni ndani'i ya de ma, te ni jikan‑tnu'u ya de: ―‍¿Kandija ni iya ni kenda ñayivi ñuu ñayivi a? ―‍kúu ya jiña'a ya.
35 Quando Jesus soube do que havia acontecido, procurou o homem e lhe disse: “Você crê no Filho do Homem?”.
36 Te jiña'a de: ―‍Señor, ka'an ni na in kúu, sukan‑va'a kandija sa ya ―‍kúu de jiña'a de.
36 “Quem é ele, senhor?”, perguntou o homem. “Eu quero crer nele.”
37 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Jâ ni jini ni ya. Saña kúu, iya ká'an ji'in ni a ―‍kúu ya jiña'a ya.
37 Jesus respondeu: “Você o viu, e ele está falando com você!”.
38 Sani te tee yukan, jiña'a de: ―‍Kándija ña'a sa, Señor ―‍kúu de jiña'a de. Te ni jinkoo jiti de nuu Jesús ma.
38 “Sim, Senhor, eu creio!”, declarou o homem. E adorou a Jesus.
39 Sani te jiña'a Jesús ma: ―‍Saña chi vee sa ñuu ñayivi ya ja sa'a ndaa sa, sukan‑va'a ñayii inukuaa ma, te kuu jin ndakonde'ya i, te ñayii ka nde'ya ma, jin ndukuaa i ―‍kúu ya jiña'a ya.
39 Então Jesus disse: “Eu vim a este mundo para julgar, para dar visão aos cegos e para fazer que os que veem se tornem cegos”.
40 Jaku tee fariseo ma ja ka iyo de ji'in ya ma, te ni ka jiniso'o de, te ka jikan‑tnu'u de: ―‍¿Nú sukan, saña tna, suni inukuaa sa? ―‍ka kuu de ka jiña'a de.
40 Alguns fariseus que estavam por perto o ouviram e perguntaram: “Você está dizendo que nós somos cegos?”.
41 Jesús ma, ni ndakone'e ya: ―‍Nute ndijin inukuaa ni chi masu jin kondiso kuechi ni. Kovaa ka ka'an ni ja ka kundijin nuu ni a te ka nde'ya ni. Chukan kúu ja jâ ka ndiso kuechi ni ―‍kúu ya jiña'a ya.
41 “Se vocês fossem cegos, não seriam culpados”, respondeu Jesus. “Mas a culpa de vocês permanece, pois afirmam que podem ver.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.