Mateus 5

Kombio Yanimoi Bible Portions (XBI-Y) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jisas aser nti mentitmaken mitinkel arko lael i, kil po mpi namp malenk. Nti moule ka sopilel la ser kil,
1 Ao ver as multidões, Jesus subiu ao monte. Ele se assentou e os seus discípulos se aproximaram dele.
2 i kil yumuap nti sank, nak na,
2 Então ele passou a ensiná-los. Jesus disse:
3 “Nti moule ka wunempwaiyimp na nti ankil karokn mintenk na sop yayapel Wulapm Weinkelel, kil ka mpuaimpuai apulp nti, kil ka apul nti sepm. Nti ka ar nta ankilel apmueiel.
3 — Bem-aventurados
4 Nti moule ka ar antemp nimpiel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp nti, kil ka apul nti sepm. Kil arai wakerp nti yer.
4 — Bem-aventurados
5 Nti moule ka ar niuluknun mi, karokn aiki nia antuel na keipmel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp nti, kil ka apul nti sepm. Kil arai yek nti kitapm sukurel yer nta antuel.
5 — Bem-aventurados os mansos,
6 Nti moule ka puikn apulp na nti na yer nkis wunamp sepmel suwainkelel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp nti, kil ka apul nti sepm. Arai kil yupulp nti sukn sop puikn antuel epieel.
6 — Bem-aventurados
7 Nti moule ka akei nainkerp nti moule yatelel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp nti, kil ka apul nti sepm. Kil arai yikei nainkerp nti.
7 — Bem-aventurados
8 Nti moule yapmunemp antuel ka ntinkirai ntinkiraiel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp nti, kil ka apul nti sepm i, niampepm antuel arai nkupmus Wulapm Weink.
8 — Bem-aventurados
9 Nti moule ka aikli nti ka napol nukuapmel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp nti, kil ka apul nti sepm. Kil arai yimp nti ninkilapm ankilel.
9 — Bem-aventurados
10 Nti moule ka nakerpm wunamp sepmel mi nti nkamp yakop apulpel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp nti. Nti ka antempil ar nta ankilel ar sepmel apmueiel.
10 — Bem-aventurados
11 Kona nti moule ser yipm ka ar yakitie apmilel i, nti nak mpuliep yipmel, apul nia aiyipmel a kitapm i wakerkikaik yipmel, Wulapm Weink ka mpuaimpuai apulp yipm, kil apul yipm sepm.
11 — Bem-aventurados são vocês quando, por minha causa, os insultarem e os perseguirem, e, mentindo, disserem todo mal contra vocês.
12 Wankepm epe yipm ninkemel ka soplikekn ka ampueik ninkem nti moule Wulapm Weinkel ka nakaworp yapmunemp ankilelel. Eti ekeielel yipm ko yer yintemp mpuaimpuai, yapmunemp niuluknunel, apulpaser Wulapm Weink arai yupulp yipm waperel yer yemp sepmel ankilel.”
12 Alegrem-se e exultem, porque é grande a sua recompensa nos céus; pois assim perseguiram os profetas que viveram antes de vocês.
13 Jisas ampu nak na, “Yipm ka nuarep niopm ka apul niepm i sinkenel. Aser kona niopm ka silmpenkel, ko ant yupul ntakulel ko niopm ampu sinkenel? Niopm ka ntakilelel ka kuretim, kapuko nti moule nimprip i yikei nkaik simile.
13 — Vocês são o sal da terra; ora, se o sal vier a ser insípido, como lhe restaurar o sabor? Para nada mais presta senão para, lançado fora, ser pisado pelos homens.
14 Yipm ka nuarep yitelienk ka lep yayapelel. Nti ko ser yipm yukorpel ntaka yitelienk ka ar yemp suknel ar na malenk keipm i ka lep nti akei aelel.
14 — Vocês são a luz do mundo. Não se pode esconder uma cidade situada no alto de um monte.
15 Pe nonkel, nti moule karokn nukup yite mi akei marpm awulmp nkis kitapmel. Karokn. Ka nti yuwol mpimp keipm, nako yuntun ntinkrienel yempel.
15 Nem se acende uma lamparina para colocá-la debaixo de um cesto, mas num lugar adequado onde ilumina bem todos os que estão na casa.
16 Kapepe sankwunamp aiyipmel kako sepm suwaink yer niampepm antuel mentitmakenelel. Kona nti ser sankwunamp sepmel aiyipmel ntakilelel, nti ko yimiki nia waiek aiyipmel ka ar na yemp keipmelel.”
16 Assim brilhe também a luz de vocês diante dos outros, para que vejam as boas obras que vocês fazem e glorifiquem o Pai de vocês, que está nos céus.
17 Jisas ampu aiki nak na, “Sank niawurpmel Wulapm Weinkelel ka Moses ak yipmel, antempel sank ampueik ka nti moule Wulapm Weinkel nakaworpel, yipm korokn niek na apm la nakimp yuwap yipm nako antarko yikei pmompel sank irpm opo na yikei nisepel. Karokn. Ka apm'a niek simpop sank niawurpmel sukurel nako yer mintenkel. Apm ankil ko yupul niupukn sank niawurpmelel ko niepm ankilel nikerel.
17 — Não pensem que vim revogar a Lei ou os Profetas; não vim para revogar, mas para cumprir.
18 Apm nakimp yipm likeknel, yitomprai sukn pitekn ka nti akei ar sank niawurpmelel sukurelel kakorokn niat niorkn. Karokn. Aser kona niepm sukurel sank niawurpmelel niker niatel, i kapepe kitapm sukurel ko miniat.
18 Porque em verdade lhes digo: até que o céu e a terra passem, nem um i ou um til jamais passará da Lei, até que tudo se cumpra.
19 Kona mewel niek na, Sank niawurpmel epe ka mpuampua akopiteknel i kil na kuap nti wanto na yupul soplikeknel, arai kona Wulapm Weink yuwulmp antel, moule epe nia ankilel kapukorokn yer sukn, kako yumu kitapm. Aser kona mewel yupul sop sank niawurpmel i ntremp nti wanto na nti yupulel, kona Wulapm Weink yuwulmp antel, moule epe nia ankilel arai yer sukn.
19 Aquele, pois, que desrespeitar um destes mandamentos, ainda que dos menores, e ensinar os outros a fazer o mesmo, será considerado mínimo no Reino dos Céus; aquele, porém, que os observar e ensinar, esse será considerado grande no Reino dos Céus.
20 Apm nakimp yipm, kona yipm wunempwaiyimp na yipm'a war yer nta Wulapm Weinkelel, sankwunamp aiyipmel kako sankork nti moule wupm raiel antempel nti Farisi. Na koroknel, yipm'orokn war.”
20 Porque eu afirmo que, se a justiça de vocês não exceder em muito a dos escribas e fariseus, jamais entrarão no Reino dos Céus.
21 Jisas ampu aiki nak na, “Sank niawurpmel Wulapm Weinkel ka Moses nakimp nti manmakn aiyipmelel ka yipm yupmueipm. Ka nak na, Yipm'orokn yer mewel wuntu. (Kisim Bek 20:13) Nti manmakn nak na kona yikn yer mewel wuntuel, yikn ko yet niampepm antuel moule lowulaelel.
21 — Vocês ouviram o que foi dito aos antigos: “Não mate.” E ainda: “Quem matar estará sujeito a julgamento.”
22 Wupm Wulapm Weinkel ka nak ntapepe, aser apm'a nikimp yipm walimp na, Kona yikn yintemp mamintomp aiyiknel nukuapmel, kako soplikekn, arai yikn yet niampepm antuel moule lowulaelel. Pe kona yikn niek mamintomp aiyiknel sank kuretelel, yikn ko yet niampepm moule mamp antuel nti lowulaelel. Pe kona yikn nikimp mamintomp aiyiknel na kil ka nipel munuelel, yikn'o yikei wunempel. Kona yikn yupul yupulel, yikn arai mpi yemp yiteel.
22 Eu, porém, lhes digo que todo aquele que se irar contra o seu irmão estará sujeito a julgamento; e quem insultar o seu irmão estará sujeito a julgamento do tribunal; e quem o chamar de tolo estará sujeito ao inferno de fogo.
23 Kapepe, kona yikn'a yupul mpuampua aiyiknel mpi na yek Wulapm Weink sil lowaimp wompwuyepmelel, aser yikn wunempwamiyimp wankepm aiyiknel ka nkis antemp mewelel,
23 Portanto, se você estiver trazendo a sua oferta ao altar e lá se lembrar que o seu irmão tem alguma coisa contra você,
24 i sukur ko yikn mper mpuampua aiyiknel mpi peik, pe yikn mpi yintempil niek sank yum yapmunemp yo likekn. Niatel i, ko yikn mpi yumuk Wulapm Weink mpuampua misil lowaimp wompwuyepmelel.
24 deixe diante do altar a sua oferta e vá primeiro reconciliar-se com o seu irmão; e então volte e faça a sua oferta.
25 Mewel kana yintemp yikn niek sank yupulp wankepm ka yikn apulpilel, yikn ko pokel mpi ser kil i niek sank yum yapmunemp yo likekn, yupulp na sank yuwurel. Koroknel, moule epe arai mper yikn mpi nta masistretel i masistret arai mper yikn mpi nti moule aipmpienel, pe nti moule aipmpienel arai mper yikn war yitne kuretel.
25 — Entre em acordo sem demora com o seu adversário, enquanto você está com ele a caminho, para que o adversário não entregue você ao juiz, o juiz entregue você ao oficial de justiça, e você seja jogado na prisão.
26 Apm nakimp yipm, yikn ko yer yitne kuretelel, kapuko yikn yer sop wuntokn muati ka nti nak apulp na yikn'a yikei yupulp wankepm ka nkis yiknel.”
26 Em verdade lhe digo que você não sairá dali enquanto não pagar o último centavo.
27 Jisas ampu nak na, “Sank niawurpmel Wulapm Weinkel ampueik ka Moses ak yipmel ka yipm yupmueipm. Ka nak na, Yipmntitmaken'orokn yupul tniompreimp. (Kisim Bek 20:14)
27 — Vocês ouviram o que foi dito: “Não cometa adultério.”
28 Wupm Wulapm Weinkel ka nak ntapepe, aser apm'a nikimp yipm walimp na, kona yikn ser makenel i yikn yikei yapmunemp aiyiknel waiyimp na yikn'a sompilel, ka ntaka yikn akei moule apul tniompreimp amintemp maken epe.
28 Eu, porém, lhes digo: todo o que olhar para uma mulher com intenção impura, já cometeu adultério com ela no seu coração.
29 Kapepe, kona niampepm yapelel aiyiknel kuap yikn'a yupul setel kuretelel i, ko yikn ye sompwat. Yikn yikei niampepm likeknel yer nako yikn yer sepmelel. Koroknel, yikn arai yupul moule aiyiknel sukur yintempel niampepm wuye mpi yemp yiteel.
29 — Se o seu olho direito leva você a tropeçar, arranque-o e jogue-o fora. Pois é preferível você perder uma parte do seu corpo do que ter o corpo inteiro lançado no inferno.
30 Pe kona ntayapelel aiyiknel kuap yikn'a yupul setel kuretelel, yikn yuntun sompwat. Yikn yikei nta likeknel yer nako yikn yer sepmelel. Koroknel, arai yikn yupul moule aiyiknel sukur yintemp nta wuye mpi yemp yiteel.”
30 E, se a sua mão direita leva você a tropeçar, corte-a e jogue-a fora. Pois é preferível você perder uma parte do seu corpo do que o corpo inteiro ir para o inferno.
31 Jisas ampu nak na, “Sank niawurpmel Wulapm Weinkel ampueik Moses ak yipmel ka yipm yupmueipm. Ka nak na, Kona yikn'a nkiyir makenel, yikn ko yek kil wupm ka nak apulp maken karep yikn nkiyir kilel. (Lo 24:1-4)
31 — Também foi dito: “Aquele que repudiar a sua mulher deve dar-lhe uma carta de divórcio.”
32 Wupm Wulapm Weinkel ka nak ntapepe, aser apm'a nikimp yipm walimp na, kona maken aiyiknel, ampueikel kil karokn antemp mewel apul tniompreimpelel aser yikn nkiyir kil puikn aiyiknel, ka yikn ankil ka waker sank niawurpmel Wulapm Weinkel. Yikn nkiyir kil niatel, nako maken epe yintemp minkan niumpueielel, kil ka antemp moule epe apul tniompreimp. Weink ka ar minkan niorknel ankilel karep nkiyir kilel. Pe kona mentit somp maken ampueik mewel nkiyirel ka soplikekn. Kil ka waker sank niawurpmel, apulp maken ka antemp minkan nkisel. Pe kil ka antemp maken epe apul tniompreimp.”
32 Eu, porém, lhes digo: quem repudiar a sua mulher, exceto em caso de relações sexuais ilícitas, a expõe a se tornar adúltera; e aquele que casar com a repudiada comete adultério.
33 Jisas ampu nak na, “Pe sank niawurpmel nonkel Wulapm Weinkelel ampueik Moses ak nti manmakn aiyipmel i pie yipm eipmel ka ntalekil. Kona yikn niek mi niawurpm yuwa sank aiyiknel ka likeknelel, yikn korokn niek kuserel. Ko yikn yupul likeknel misop sank ka yikn nak ar niampepm Wulapm Weinkel. (Namba 30:2)
33 — Vocês também ouviram o que foi dito aos antigos: “Não faça juramento falso, mas cumpra rigorosamente para com o Senhor o que você jurou.”
34 Wupm Wulapm Weinkel ka nak ntapepe, aser apm'a nikimp yipm walimp na, yipm'orokn somp setel niek niawurpm yuwa sank aiyiknelel. Karokn. Yipm korokn yikei nia yemp sepmelel niek likeknel niawurpm yuwa sank aiyiknel. Apulpaser yemp sepmel ka lontulnko sepmel Wulapm Weinkel.
34 Eu, porém, lhes digo: não jurem de modo nenhum; nem pelo céu, por ser o trono de Deus;
35 Pe yipm korokn yikei nia kitapmel niek likeknel niawurpm yuwa sank aiyiknel. Apulpaser kitapm ka yemp ka Wulapm Weink wul nkaik ankilel silel. Pe yipm korokn yikei nia Jerusalem niek likeknel niawurpm yuwa sank aiyipmel. Apulpaser Jerusalem ka yemp suknel ankilel moule mamp niorknelel.
35 nem pela terra, por ser estrado de seus pés; nem por Jerusalém, por ser a cidade do grande Rei.
36 Pe yikn korokn yikei mamniol aiyiknel niek niawurpm yuwa sank aiyiknel. Apulpaser mpunkol aiyiknel kapukorokn nimplemp mamniol likekn aiyiknel ka erpmelel ampu mpi yonel.
36 Não jure pela sua cabeça, porque você não pode fazer com que um só cabelo fique branco ou preto.
37 Ko yipm niek na, kope mi arokn mi. Ntapepe. Sank irpm yatel ka yipm nak apulp na mintenkitneip yipm sankel, ka Satan ankil aiki yapmunemp aiyipmel i yipm napmok.”
37 Que a palavra de vocês seja: Sim, sim; não, não. O que passar disto vem do Maligno.
38 Jisas ampu nak na, Sank niawurpmel nonkel Wulapm Weinkelel ampueik ka Moses ak nti manmakn aiyipmelel, ka yipm yupmueipm. Ka nak na, Kona mewel ye yikn niampepmel, yikn ko ye kil niampepm waperel. Pe kona mewel waker yikn nainiunkuel, yikn ko waker kil nainiunku waperel. (Kisim Bek 21:24)
38 — Vocês ouviram o que foi dito: “Olho por olho, dente por dente.”
39 A Wupm Wulapm Weinkel ka nak ntapepe, aser apm'a nikimp yipm walimp na, kona mewel na yupul yipm kuretel, ka yipm korokn yupulpil waperel. Karokn. Kona mewel na mutump nkuntomp niampepm yimpil yipmel, ko yipm ser yikei yuwompel, yer nkis niuluknunel.
39 Eu, porém, lhes digo: Não resistam ao perverso. Se alguém lhe der um tapa na face direita, ofereça-lhe também a face esquerda.
40 Pe kona mewel na yintemp yikn niek sank yer niampepm antuel moule lowulaelel i na somp elmpuapm ka yikn atnuelel, yikn korokn nirknimp. Ko yikn somp elmpuapm ka yikn nar awulmp wolpmel, yek kil elmpuapm wuye yintempel.
40 Se alguém quer processar você e tirar-lhe a túnica, deixe que leve também a capa.
41 Kona mewel na yintemintenk yikn na sakirpil ntokwankepm mpi yemp kitnanelel, kako yikn ampu sakirpil mpim yemp peikel.
41 Se alguém obrigar você a andar uma milha, vá com ele duas.
42 Pe kona mewel na nikimp yikn yupulp setel na somp kuserelel, yikn korokn nirknimp. Pe kona mewel yimp yikn na yek kil setelel na arai kil ampu yek yiknel, ko yikn yek kil.”
42 Dê a quem lhe pede e não volte as costas ao que quer lhe pedir emprestado.
43 Jisas ampu nak na, “Sank niawurpmel Wulapm Weinkel ka ampueik Moses ak yipmel, ka yipm yupmueipm. Ka nak na, Nti moule ntieyarkup aiyiknel, ko yikn wunempyupulp nti i yupul nti sepmel. (Wok Pris 19:18) Pe nti manmakn aiyipmel nak walimp nak na nti wantome, karokn. Yipm korokn wunempyupulp nti. Nti ka moule wuroknel.
43 — Vocês ouviram o que foi dito: “Ame o seu próximo e odeie o seu inimigo.”
44 Nti ka nak ntapepe, aser apm'a nikimp yipm ntinkirai na, yipm ko yikei nta niupuknel nkrawomp nti moule wuroknel aiyipmel, pe yipm ko yintemp Wulapm Weink niek sank yimpil yupulp na kil wunempyupulp nti moule ka apul yipm kuretelel.
44 Eu, porém, lhes digo: amem os seus inimigos e orem pelos que perseguem vocês,
45 Kona yipm yupul ntakeielel, yipm kako ninkilapm Waiek Keipmelel, apulp na sankwunamp aiyipmel ka sop sankwunamp ankilel. Kil ka apul awun akorp ar na keipm nako lep nti moule sepm kuret sukn akoel. Antempel wutnie ka kil apul awulmp nti moule akeiwanto sepm kuret sukn ako. Sankwunamp aiyipmel kako soplikekn.
45 para demonstrarem que são filhos do Pai de vocês, que está nos céus. Porque ele faz o seu sol nascer sobre maus e bons e vir chuvas sobre justos e injustos.
46 Kona yipm yikei nta niupuknel aiyipmel nkrawomp nti moule ka apul yipm sepm mi yapmunemp aiyipmel ka puikn apulp nti likeknel, yipm korokn niek na Wulapm Weink ko ampu yupul yipm sepm waperel, kapukorokn. Pe ka nti moule kuretel ka nkampop yikn wuntokn ak moule mamp antuel Romel, nti ka apul soplikekn.
46 Porque, se vocês amam aqueles que os amam, que recompensa terão? Os publicanos também não fazem o mesmo?
47 Pe kona yipm niek niremp nti moule ntieyarkup aiyipmel likeknel, ko yipm sankork nti moule kuretel epe ntakulel? Karokn. Nti moule ka ar kurieknel, nti karokn sop Wulapm Weinkel, nti ka apulp nti meniem antuel soplikekn.
47 E, se saudarem somente os seus irmãos, o que é que estão fazendo de mais? Os gentios também não fazem o mesmo?
48 Yipm moule ntitmaken ko sop Waiek aiyipmel ar na yemp keipmelel. Sankwunamp ankilel ka sepm sepm suwaink. Yipm kako soplikekn.”
48 Portanto, sejam perfeitos como é perfeito o Pai de vocês, que está no céu.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.