Mateus 22

KAEM KO DEN (WSK) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Jesus aking den pangan te nunga manarukaso, ale mam,
1 Então, Jesus, tomando a palavra, tornou a falar-lhes em parábolas, dizendo:
2 “Duruk wonong ko kingdom mu king bo ko namar imet taukko se ko na biya nungam iwita.
2 O Reino dos céus é semelhante a um certo rei que celebrou as bodas de seu filho.
3 Nu ko ura kari nunga maonam se namaman ale kariimet nunga auram mu nunga manorman, bare nuna taimonko meman.
3 E enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas; e estes não quiseram vir.
4 “Se akingtala nu ko ura kari saki karogo nunga maonam se namaman ale kariimet nu nunga auram mu nunga manorman ale noko balman: ‘Dom kari bulmakau se mel borok nungumik ningo ningo mu isi batutumu nungam ale na mel suen biya mu am nunguru saparam. Se nina imet kari numi gia ko inang biya nungam wore ko tairalko mam.’
4 Depois, enviou outros servos, dizendo: Dizei aos convidados: Eis que tenho o meu jantar preparado, os meus bois e cevados
5 “Bare nuna den me ikia iwita nongoma nongoma, bo ko ningam ningi namakaso, se bo manga ura ko namakaso.
5 Porém eles, não fazendo caso, foram, um para o seu campo, e outro para o seu negócio;
6 Se nunga sang mu suen la ura kari mu nunga iluman ale nunga moman se kua gilingiman.
6 e, os outros, apoderando-se dos servos, os ultrajaram e mataram.
7 Se king gomang ninguru magaram, se ko kager kari nunga maonam se namaman ale kari mora se kuera kariari mu nunga menawuman, ale nunga wonong karogo kaiman.
7 E o rei, tendo notícias e, enviando os seus exércitos, destruiu aqueles homicidas, e incendiou a sua cidade.
8 “Asele nu ko ura kari nunga maonam, ‘Imet kari numi gia ko inang biya umu nungem se aniso, bare kariimet ani nunga aurem mu nuna nunga munan wetang te aratam, nuna kariimet memek se taimonko me terong.
8 Então, disse aos servos: As bodas, na verdade, estão preparadas, mas os convidados não eram dignos.
9 Buta se nina lage tuang singir biya te namaral ale awiriya mu maonal se inang biya imi ko tairukko.’
9 Ide, pois, às saídas dos caminhos e convidai para as bodas a todos os que encontrardes.
10 Se ura kari lage tuang suen biya te namaman ale kariimet nongorak taiman, ningo ta, memek ta, suen la nongorak taiman. Se imet kari te nunumi gimonko biguwura kuwim mu sisi saparam.
10 E os servos, saindo pelos caminhos, ajuntaram todos quantos encontraram, tanto maus como bons; e a festa nupcial ficou cheia de convidados.
11 “Se tom king utu naguram mu kari bo tom biya wore ko guang ningo me naguram mu arigam,
11 E o rei, entrando para ver os convidados, viu ali um homem
12 ale isuam, ‘Kari,’ mam, ‘ni tom ewere ko guang ningo me nagurem, bare awuk ta utu nagurem?’ Se kari mu kuring menaram.
12 E disse-lhe: Amigo, como entraste aqui, não tendo veste nupcial? E ele emudeceu.
13 “Se king ko ura kari nunga maonam, ‘Nina kari ewere iluwal, suwik kuting taliparal, ale watingi saparal se aratuk ale tiromorom ningi baga se, kore gigek ma se nia kika se bagarukko.’
13 Disse, então, o rei aos servos: Amarrai-o de pés e mãos, levai-o e lançai-
14 “Mu awuk, kariimet suen biya nunga aruman, bare ilagalata nunga atumu kereman.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos, escolhidos.
15 Se Pharisee alo Jesus beteman namaman biguwuman ale nu kulurmon se te den saparuk se ilumonko ko den nungurman.
15 Então, retirando-se os fariseus, consultaram entre si como o surpreenderiam em alguma palavra.
16 Ale nuna nunga olekem se Herod ko kari sang nunga awuman se Jesus kote namaman ale manorman, “Kausa kari,” maman, “ana nika ikisan ni kari diram, se Kaem ko munan se ko den mu diram la kariimet nunga kasursam. Ale ni kari bo ko me soror masam, ale nuna awiriya mu ni me nunga nguangasam, mena.
16 E enviaram-lhe os seus discípulos, com os herodianos, dizendo: Mestre, bem sabemos que és verdadeiro e ensinas o caminho de Deus, segundo a verdade, sem te importares com quem quer que seja, porque não olhas à aparência dos homens.
17 Buta se nanga manaruko. Ana ali supuling Caesar takis manga tuata mu terong agi memek? Ni awuk ikisam?” maman.
17 Dize-nos, pois, que te parece: é lícito pagar o tributo a César ou não?
18 Bare Jesus nononga ikia memek mu maingkala ko ikiam, ale mam, “Nina kawel kari! Nina anape ko ani te aga iluwalko isa kawel aisisan?
18 Jesus, porém, conhecendo a sua malícia, disse: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Manga bilik takis te diasan wore bo aga kausal se arigekko,” mam. Se nuna manga bo ago tai tuman. Se nu tam,
19 Mostrai-me a moeda do tributo. E eles lhe apresentaram um dinheiro.
20 ale nunga isuam, “Se manga kumik te mu awiri ko dora se ko nup aniso ya?” mam.
20 E ele disse-lhes: De quem é esta efígie e
21 Se nuna balman, “Caesar ko,” maman.
21 Disseram-lhe eles: De César. Então, ele lhes disse: Dai, pois, a César o que
22 Se nuna den mu ikiman mu pitigiman, ale eng am beteman ale namakasan.
22 E eles, ouvindo isso, maravilharam-se e, deixando-o, se retiraram.
23 Worem suanta mu te tala, Sadducee alo, nunga ikia biya bo mu, nuna balsan kari kueso mu me barasukko masan, mu Jesus kote taiman ale isarman,
23 No mesmo dia, chegaram junto dele os saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram,
24 “Kausa kari,” maman, “Moses iwita nanga maonam, tom kari bo kuriang mena kueso, mu ko launuria bo ko nuwus mu tauk se kari kueram mu ko kuriang ilu tuokko, mam.
24 dizendo: Mestre, Moisés disse: Se morrer alguém, não tendo filhos, casará o seu irmão com a mulher dele e suscitará descendência a seu irmão.
25 Anananga ningi kari launuria 7 ko bagaman. Se kari laun mu imet tam, bare kuriang mena la kueram. Se uria kowom kaora mu ko imet gerewa mu aking tam.
25 Ora, houve entre nós sete irmãos; o primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher a seu irmão.
26 Bare munan koma suanta kari uria 2 se 3 mu nungumik te aratam nama kari nukum kopa 7 mu te aratam.
26 Da mesma sorte, o segundo, e o terceiro, até ao sétimo;
27 Se udagi te imet mu betela kueram.
27 por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Buta se tom nukum te, kariimet kuera mu barasamonko tom te, mu kari 7 mu nunga ningi, kari awuk mu imet umu ko kuari nunguningkiri bagarukko, mu awuk, kari 7 mu suen la imet mu ilak no gilingiman?” maman.
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será a mulher, visto que todos a possuíram?
29 Se Jesus mam, “Nina paguwuwasan, mu awuk, nina Kaem ko den se ko sokel me ko ikisan.
29 Jesus, porém, respondendo, disse-lhes: Errais, não conhecendo as Escrituras, nem o poder de Deus.
30 Tom nukum te kariimet kuera mu barasamonko tom mu te, mu kari imet nunumi me gimon ale nuwus kuari iwita bagamonko, mena. Bare nuna engel alo duruk wonong te bagasan wore iwita bagamonko.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem são dados em casamento; mas serão como os anjos no céu.
31 “Bare kariimet kuera ale barasa ko den, mu nina den Kaem ninga maonam mu me kau ikisan e? Nu mam,
31 E, acerca da ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos declarou, dizendo:
32 ‘Ani Abraham ko Kaem, ani Isaac ko Kaem, se ani Jacob ko Kaem,’ mam. Se umu ko ninguru ikialko, Kaem mu kariimet kuera nunga Kaem mena, bare kariimet marak bagara wore nunga Kaem.”
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó? Ora, Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos.
33 Se kariimet den mu ikiman ale kausa mu ko ikia nunga moakaso.
33 E, as turbas, ouvindo isso, ficaram maravilhadas da sua doutrina.
34 Pharisee alo Jesus den te Sadducee alo nunga moram se nuguring sisiram mu ikiman, ale nama ilu biguwuman.
34 E os fariseus, ouvindo que ele fizera emudecer os saduceus, reuniram-se no mesmo lugar.
35 Ale nunga ningi bo law ago gekma mu Jesus ira arigokko isa imi isuam,
35 E um deles, doutor da lei, interrogou-o para o experimentar, dizendo:
36 “Kausa kari,” mam, “Law lilim la ningi law awuk wore gira nunguningkiri aniso?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento da lei?
37 Se Jesus mam, “‘Kari Biya nika Kaem mu gemang motam lilim la ka dera se ka ikia lilim la te kua tuiko.’
37 E Jesus disse-lhe: Amarás o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de todo o teu pensamento.
38 Law imitang gira se mel biya nunguningkiri.
38 Este é o primeiro e grande mandamento.
39 Se ko kowom kaora mu gira mu toroman tala: ‘Ni keta nimi ko kuesam iwitatala ka tiran bo kua tuiko.’
39 E o segundo, semelhante a este, Amarás o teu próximo como a ti mesmo.
40 Munan den ilagala imi munan gira nunguningkiri aniso, kawam ko ngatalek iwita, se munan suen la law ningi se prophet nunga den ningi mu iramurso,” mam.
40 Desses dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.
41 Se Pharisee alo bolala awuman bagaman se Jesus nunga isuam,
41 E, estando reunidos os fariseus, interrogou-os Jesus,
42 “Nina Kristus ko awuk ikisan a? Nu awiri ko namar?” mam.
42 dizendo: Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Eles disseram-lhe: De Davi.
43 Se Jesus nunga isuam, “Se awuk se David Bur ko sokel te noko balam ‘aninga Kari Biya’ mam? Mu awuk, nu balam,
43 Disse-lhes ele: Como é, então, que Davi, em espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
44 ‘Yawe aninga Kari Biya iwita maonam:
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos por escabelo de teus pés.
45 Se David uwuta noko Kari Biya mam, mu awuk ta nu aking David ko namar ko?”
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é seu filho?
46 Se kari bo ta den koma balukko me terong. Se day umu te kaparam namaram mu ko isa bo nu me isarukasan.
46 E ninguém podia responder-lhe uma palavra, nem, desde aquele dia, ousou mais alguém interrogá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.