Lucas 18

KAEM KO DEN (WSK) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Jesus ko olekem tom suen la Kaem kote guranek bita se lagamonko, den pangan imi nunga maonam.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Nu mam: “Wonong bo te munak tutera kari bo bagakaso, nu Kaem ko me soror makaso, ale kariimet mel yam ko nunga bitakaso.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Se wonong umu ko imet gerewa bo gira awom la nama tai kote wosengakaso, ale makaso, ‘Ni kari ani agarak dun kopa iluso owore ko aga sangaruko,’ makaso.
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 “Se kam maiya nuam nu imet mu me ta sangarukaso. Bare udagi ta mam, ‘Ani Kaem ko me soror masam, ale kari ko me soror masam tala,
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 bare imet gerewa imi nama tai aninga kalakumu lagoso, wore te se ani ko ikup umu ko am arigek ale nunguru tuek, se nu udagi ani me aga kalakumu ikup aisu se lagarukko!’ ” mam.
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Se Kari Biya den pangan umu nunga maonam ale asele mam, “Nina munak tutera kari memek ko den balam mu ikiman e?
6 E o Senhor continuou:
7 Se mu uwutatala, Kaem kariimet noko ma nunga balam mu tirom woremkalal guranek te nu aru nia lagasan, mu nunga ikup diram la me nunguru nungaruk i? Agi yam ikia diwang iki lagaruk i? Mena.
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Ani ninga manorsam, nu pasak ala nunga ikup mu diram la nunguru nungarukko. Bare tom Kari ko Namar peleruk tairuk, mu nu kariimet ali imi te noko nongomang ningi nunguning te bagamon se nungarkuk agi mena?” mam.
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Kariimet saki nongota nunumi kariimet ningo diram ko iwita ikikasan, ale suen biya mu memek ago iwita nungarkikasan, se Jesus den pangan imi nunga maonam:
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 “Kari ilagala temple ningi guranek betemonko namaman, bo mu Pharisee, se bo mu takis tata kari.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Se Pharisee mu barasu sanamaram, ale kota kumik ko guranek bitakaso: 'O Kaem, ani amilmil kisisam, ani kari sikina, tere daong nasan mu, agi memek betera ko kari, agi imet suanta la ilak me bagara ko kari alo, mu nunga iwita mena, se takis tata ko kari imi iwita mena tala.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Ani week suanta ningi tom ilagala ko na yu kalosam. Ale aga manga mel suen la gisam mu pagorsam 10 ko awusam ale suanta gira mu kutuwusam ni kisisam,’ mam.
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 “Bare takis tata ko kari mu awar sanamaram, ale katir motam kau patawu kualala me loagakaso, mena. Nu gomang motam iri se mam, ‘O Kaem, ani ikup ko kari memek, ni gemang ani aisuko,’ mam.”
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Se Jesus mam, “Ani ninga manorsam, kari imitang Kaem ko memek siwu tuam se nu aratam amilmil te ko kawam te namaram, bare bo Pharisee umu mena. Mu awuk, kari nu kota numi nup patawuso, mu Kaem nu ira kutuwurok se kaparukko. Bare kari numi ago kua kaposo ale nup mena iwita lagoso, mu Kaem nu patawu kualala bitirukko.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Se kariimet saki nunga kuriang gotektek Jesus kau taukko nongorak kote taikasan. Se olekem alo kiwem umu arigiman ale ining nungarukasan.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Se Jesus kuriang gotektek nunga auram se kote pingi taiman se balam, “Nina kuriang me nunga kaoralko, am nunga beteral se aningate taimonko. Mu awuk, Kaem ko kingdom mu kariimet kuriang gotektek iwita wore nunga.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Ani nunguningta ninga manorsam, nina ninimi karogo kua kaparal ale kuriang gotektek imi iwita me bagaral, mu nina Kaem ko kingdom ningi me kasu naguralko.”
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Se kari dom bo Jesus isuam, “Kausa kari ningo, ani awuk maik ale marak yawara tom suen biya te bagarikko wore taikko ya?” mam.
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Se Jesus nu maonam, “Ni anape ko ani ningo ko aga balsam? Kari bo ali imi te ningo mena, Kaem kota suanta ningo.
19 Jesus respondeu:
20 Ni law den ko ikisam: ‘Imet suanta la ilak no giko, kari bo moar se me kuerukko, ni me tere noko, den kawel te bo ko nup me maguwurko, ale ka niet niam nuguring bowa ningi la bagerko,’ mam.”
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Se kari supuling mu balam, “Ani kuriang gotek la tai aitak, mu ani munan sumu suen la karo tui lagasam,” mam.
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Se Jesus den mu ikiam ale mam, “Ni mel bo suanta me betesam. Ni namar ale ka melmasak suen la dia sapar, ale ko manga to ale kariimet kituwura guat nungaruko. Ni uwuta bitar mu asele nika mel yawara yawara duruk wonong te arikko. Asele tair ale ani agowom karoko,” mam.
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Bare kari dom umu den mu ikiam ale gomang biyala soraram. Mu awuk, nu kari kumik manga mel suen biya karogo.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Jesus nu arigam ale mam, “Nunguningta, kari kumik mel suen biya ago, mu Kaem ko kingdom ningi kasu nagurokko mu ikup biya nunguningkiri.
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Camel nil ko gogong gotek mu ningi kasu nagurokko mu ta ikup biya. Bare kari kumik manga mel suen biya ago mu Kaem ko kingdom ningi kasu nagurokko mu eng am ikup biya nunguningkiri!”|alt="Camel, man,and door" src="HK00041B.TIF" size="col" ref="Luke 18:25"
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Se kariimet den mu ikiman mu isakasan, “Se buta awiriya nunguningkiri mu daiga bagara ningo nunguningkiri umu arigokko terong?” makasan.
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Se Jesus mam, “Mel kariimet betemonko me terong, mu Kaem bitirukko am terong la,” mam.
27 Jesus respondeu:
28 Se Peter nu maonam, “Ana nanga mel suen la awu beteman ale ni kewom karoman!” mam.
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Se Jesus nunga maonam, “Ani nunguningta ninga manorsam, awiriya Kaem ko kingdom ko ningo ko, ko wonong kawam agi, ko imet kuriang, ko launuria se ko nuam nuet nunga awu beteman,
29 Jesus respondeu:
30 mu ngual ipi me namarukko, mena. Mu tom imi te mel mu ko koma biyala taukko. Ale tom udagi te mu marak ningo nu pempem la te bagarukko mu ago taukko.”
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Se Jesus ko olekem 12 nunga giam ale arungu tagi tam ale nunga maonam, “Ikialko. Ana aitak Jerusalem nama tarigiwasan, se den suen la Kari ko Namar ko prophet girakala balman mu ko nunguning kapa saparukko.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Nuna sor saki ko kari nuguting te betemonko. Se nuna den memek manarmon, dolara tumon, katingurmon,
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 ale wip te batutumumon, ale momon se kuerukko. Bare day tom 3 umu te aking barasukko.”
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Se ko olekem alo den mu ikiman, bare ko nunguning me tokasan. Den umu ko nunguning mu nogo ko yumuram, se nuna den nu balukaso mu ikia diwang ikikasan.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Jesus tai Jericho aratu se mu, kari bo motam sisira mu lage kinikan ko dagi se kariimet nama taikasan mu manga mel ko nunga aru ngatangaruwakaso.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Se nu kariimet suen biya aolak iluman ale kia kapakasan se ikiam, ale anapeya aratukaso wore ko nunga isuam.
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Se nuna manorman, “Jesus Nazareth kari wore tairam ale namawoso,” maman.
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Se nu biyala airam mam, “Jesus, ni David ko Namar, ni gemang aisuko!” mam.
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Se kariimet gira namawara mu ining tuman ale kutek maukko manorman. Bare nu eng am sail ago aikaso ale makaso, “David ko Namar, ni gemang aisuko!” makaso.
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Se Jesus sanamaram ale ilak kote taimonko balam. Se ilak tai pingiaman mu Jesus isuam,
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 “Nika gemang ani awuk ka bitirikko?” mam.
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Se Jesus maonam, “Motam sor arikko; nika gemang ningi nunguning te ningo arigem,” mam.
42 Então Jesus disse:
43 Se eng am motam sor ari se Jesus kowom kaoram ale Kaem nup patawukaso. Se kariimet mel mu arigiman ale nuna agotala Kaem nup patawukasan.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.