Lucas 18
KAEM KO DEN (WSK) vs ARIB
1 Jesus ko olekem tom suen la Kaem kote guranek bita se lagamonko, den pangan imi nunga maonam.
1 Contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer.
2 Nu mam: “Wonong bo te munak tutera kari bo bagakaso, nu Kaem ko me soror makaso, ale kariimet mel yam ko nunga bitakaso.
2 dizendo: Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens.
3 Se wonong umu ko imet gerewa bo gira awom la nama tai kote wosengakaso, ale makaso, ‘Ni kari ani agarak dun kopa iluso owore ko aga sangaruko,’ makaso.
3 Havia também naquela mesma cidade uma viúva que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 “Se kam maiya nuam nu imet mu me ta sangarukaso. Bare udagi ta mam, ‘Ani Kaem ko me soror masam, ale kari ko me soror masam tala,
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 bare imet gerewa imi nama tai aninga kalakumu lagoso, wore te se ani ko ikup umu ko am arigek ale nunguru tuek, se nu udagi ani me aga kalakumu ikup aisu se lagarukko!’ ” mam.
5 todavia, como esta viúva me incomoda, hei de fazer-lhe justiça, para que ela não continue a vir molestar-me.
6 Se Kari Biya den pangan umu nunga maonam ale asele mam, “Nina munak tutera kari memek ko den balam mu ikiman e?
6 Prosseguiu o Senhor: Ouvi o que diz esse juiz injusto.
7 Se mu uwutatala, Kaem kariimet noko ma nunga balam mu tirom woremkalal guranek te nu aru nia lagasan, mu nunga ikup diram la me nunguru nungaruk i? Agi yam ikia diwang iki lagaruk i? Mena.
7 E não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que dia e noite clamam a ele, já que é longânimo para com eles?
8 Ani ninga manorsam, nu pasak ala nunga ikup mu diram la nunguru nungarukko. Bare tom Kari ko Namar peleruk tairuk, mu nu kariimet ali imi te noko nongomang ningi nunguning te bagamon se nungarkuk agi mena?” mam.
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Contudo quando vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Kariimet saki nongota nunumi kariimet ningo diram ko iwita ikikasan, ale suen biya mu memek ago iwita nungarkikasan, se Jesus den pangan imi nunga maonam:
9 Propôs também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 “Kari ilagala temple ningi guranek betemonko namaman, bo mu Pharisee, se bo mu takis tata kari.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Se Pharisee mu barasu sanamaram, ale kota kumik ko guranek bitakaso: 'O Kaem, ani amilmil kisisam, ani kari sikina, tere daong nasan mu, agi memek betera ko kari, agi imet suanta la ilak me bagara ko kari alo, mu nunga iwita mena, se takis tata ko kari imi iwita mena tala.
11 O fariseu, de pé, assim orava consigo mesmo: ó Deus, graças te dou que não sou como os demais homens, roubadores, injustos, adúlteros, nem ainda com este publicano.
12 Ani week suanta ningi tom ilagala ko na yu kalosam. Ale aga manga mel suen la gisam mu pagorsam 10 ko awusam ale suanta gira mu kutuwusam ni kisisam,’ mam.
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 “Bare takis tata ko kari mu awar sanamaram, ale katir motam kau patawu kualala me loagakaso, mena. Nu gomang motam iri se mam, ‘O Kaem, ani ikup ko kari memek, ni gemang ani aisuko,’ mam.”
13 Mas o publicano, estando em pé de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: ó Deus, sê propício a mim, o pecador!
14 Se Jesus mam, “Ani ninga manorsam, kari imitang Kaem ko memek siwu tuam se nu aratam amilmil te ko kawam te namaram, bare bo Pharisee umu mena. Mu awuk, kari nu kota numi nup patawuso, mu Kaem nu ira kutuwurok se kaparukko. Bare kari numi ago kua kaposo ale nup mena iwita lagoso, mu Kaem nu patawu kualala bitirukko.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado; mas o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Se kariimet saki nunga kuriang gotektek Jesus kau taukko nongorak kote taikasan. Se olekem alo kiwem umu arigiman ale ining nungarukasan.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; mas os discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Se Jesus kuriang gotektek nunga auram se kote pingi taiman se balam, “Nina kuriang me nunga kaoralko, am nunga beteral se aningate taimonko. Mu awuk, Kaem ko kingdom mu kariimet kuriang gotektek iwita wore nunga.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
17 Ani nunguningta ninga manorsam, nina ninimi karogo kua kaparal ale kuriang gotektek imi iwita me bagaral, mu nina Kaem ko kingdom ningi me kasu naguralko.”
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de modo algum entrará nele.
18 Se kari dom bo Jesus isuam, “Kausa kari ningo, ani awuk maik ale marak yawara tom suen biya te bagarikko wore taikko ya?” mam.
18 E perguntou-lhe um dos principais: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Se Jesus nu maonam, “Ni anape ko ani ningo ko aga balsam? Kari bo ali imi te ningo mena, Kaem kota suanta ningo.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Ni law den ko ikisam: ‘Imet suanta la ilak no giko, kari bo moar se me kuerukko, ni me tere noko, den kawel te bo ko nup me maguwurko, ale ka niet niam nuguring bowa ningi la bagerko,’ mam.”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; honra a teu pai e a tua mãe.
21 Se kari supuling mu balam, “Ani kuriang gotek la tai aitak, mu ani munan sumu suen la karo tui lagasam,” mam.
21 Replicou o homem: Tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
22 Se Jesus den mu ikiam ale mam, “Ni mel bo suanta me betesam. Ni namar ale ka melmasak suen la dia sapar, ale ko manga to ale kariimet kituwura guat nungaruko. Ni uwuta bitar mu asele nika mel yawara yawara duruk wonong te arikko. Asele tair ale ani agowom karoko,” mam.
22 Quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens e reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
23 Bare kari dom umu den mu ikiam ale gomang biyala soraram. Mu awuk, nu kari kumik manga mel suen biya karogo.
23 Mas, ouvindo ele isso, encheu-se de tristeza; porque era muito rico.
24 Jesus nu arigam ale mam, “Nunguningta, kari kumik mel suen biya ago, mu Kaem ko kingdom ningi kasu nagurokko mu ikup biya nunguningkiri.
24 E Jesus, vendo-o assim, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Camel nil ko gogong gotek mu ningi kasu nagurokko mu ta ikup biya. Bare kari kumik manga mel suen biya ago mu Kaem ko kingdom ningi kasu nagurokko mu eng am ikup biya nunguningkiri!”|alt="Camel, man,and door" src="HK00041B.TIF" size="col" ref="Luke 18:25"
25 Pois é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Se kariimet den mu ikiman mu isakasan, “Se buta awiriya nunguningkiri mu daiga bagara ningo nunguningkiri umu arigokko terong?” makasan.
26 Então os que ouviram isso disseram: Quem pode, então, ser salvo?
27 Se Jesus mam, “Mel kariimet betemonko me terong, mu Kaem bitirukko am terong la,” mam.
27 Respondeu-lhes: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 Se Peter nu maonam, “Ana nanga mel suen la awu beteman ale ni kewom karoman!” mam.
28 Disse-lhe Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 Se Jesus nunga maonam, “Ani nunguningta ninga manorsam, awiriya Kaem ko kingdom ko ningo ko, ko wonong kawam agi, ko imet kuriang, ko launuria se ko nuam nuet nunga awu beteman,
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por amor do reino de Deus,
30 mu ngual ipi me namarukko, mena. Mu tom imi te mel mu ko koma biyala taukko. Ale tom udagi te mu marak ningo nu pempem la te bagarukko mu ago taukko.”
30 que não haja de receber no presente muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Se Jesus ko olekem 12 nunga giam ale arungu tagi tam ale nunga maonam, “Ikialko. Ana aitak Jerusalem nama tarigiwasan, se den suen la Kari ko Namar ko prophet girakala balman mu ko nunguning kapa saparukko.
31 Tomando Jesus consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém e se cumprirá no filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 Nuna sor saki ko kari nuguting te betemonko. Se nuna den memek manarmon, dolara tumon, katingurmon,
32 pois será entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 ale wip te batutumumon, ale momon se kuerukko. Bare day tom 3 umu te aking barasukko.”
33 e depois de o açoitarem, o matarão; e ao terceiro dia ressurgirá.
34 Se ko olekem alo den mu ikiman, bare ko nunguning me tokasan. Den umu ko nunguning mu nogo ko yumuram, se nuna den nu balukaso mu ikia diwang ikikasan.
34 Mas eles não entenderam nada disso; essas palavras lhes eram obscuras, e não percebiam o que lhes dizia.
35 Jesus tai Jericho aratu se mu, kari bo motam sisira mu lage kinikan ko dagi se kariimet nama taikasan mu manga mel ko nunga aru ngatangaruwakaso.
35 Ora, quando ele ia chegando a Jericó, estava um cego sentado junto do caminho, mendigando.
36 Se nu kariimet suen biya aolak iluman ale kia kapakasan se ikiam, ale anapeya aratukaso wore ko nunga isuam.
36 Este, pois, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Se nuna manorman, “Jesus Nazareth kari wore tairam ale namawoso,” maman.
37 Disseram-lhe que Jesus, o nazareno, ia passando.
38 Se nu biyala airam mam, “Jesus, ni David ko Namar, ni gemang aisuko!” mam.
38 Então ele se pôs a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Se kariimet gira namawara mu ining tuman ale kutek maukko manorman. Bare nu eng am sail ago aikaso ale makaso, “David ko Namar, ni gemang aisuko!” makaso.
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; ele, porém, clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim!
40 Se Jesus sanamaram ale ilak kote taimonko balam. Se ilak tai pingiaman mu Jesus isuam,
40 Parou, pois, Jesus, e mandou que lho trouxessem. Tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 “Nika gemang ani awuk ka bitirikko?” mam.
41 Que queres que te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu veja.
42 Se Jesus maonam, “Motam sor arikko; nika gemang ningi nunguning te ningo arigem,” mam.
42 Disse-lhe Jesus: Vê; a tua fé te salvou.
43 Se eng am motam sor ari se Jesus kowom kaoram ale Kaem nup patawukaso. Se kariimet mel mu arigiman ale nuna agotala Kaem nup patawukasan.
43 Imediatamente recuperou a vista, e o foi seguindo, gloficando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.