Mateus 26
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs VC
2 — ausente —
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Tu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu kaliva lakahidiyao bana abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu yana manuwa againe hivagaꞋauta. Tokaiwabu ana egana Kaiyafasi.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 HivagaꞋauta buye hivevai be higa Yesu hinakiveꞋavikauyena be hinaluveꞋalikana.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Higayo, “KaꞋi yoꞋo hinaveꞋatalalakalaka faꞋina, keke tafalolo lakahina ana toveya kanakiveꞋavini.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Tu Yesu Bedani melaleya gina Saimoni againe giwakawaka. Bana boi givedawodawowo faꞋina hivewagana tovedawodawowo.
6 — ausente —
7 Saimoni yana manuweya himiyami tu kwamayoku saꞋeyana Yesu liline giꞋela bunama yamumu-moꞋena fatana lakahina giꞋaliyena. Mena bunamai-nadi abaꞋaihiwaga kugakugana againe gidauda, kuga ana egana alabasita. Ada Yesu giꞋenolukekela giꞋauꞋa tu uꞋuna gibunamina.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Tu ana tomuliya hiꞋita-yo hinuwakoyo higayo, “Gavadi-yo hidede amine gihiwa-kawowoni?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 KaꞋi hida bunama gidakimonevedamanena o mani lakahina gidavaina be koyokoyo gidaveledi.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Tu Yesu yadi nuwanuwa gihalamanena faꞋina gigahedi gigayo, “Gavadi-yo hida kwamayoku waꞋivewowomumuni? Ginuwakabubuyeku faꞋina yana gugai kanahawaveyamumuyena.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Tova moyaꞋaina koyokoyo hinafamiya himimiyami tu Iya keke aimo omi buye tova moyaꞋaina kanamiyami.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Tova kabisona ganaꞋalika faꞋina hida bunamai-nadi wowokuya gihiwana be aku aihuya faꞋina gikidewedewe-vagahiku.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Gagahe velemoꞋena fafali haꞋamine haꞋamine kibababala ana VenuwaꞋata Yamumuna hinalulumamalena, meda yana huluva hagihagina Iya agaikuya ma hinalukahihiyena be ana abanuwaꞋuduꞋudu faꞋina.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
15 — ausente —
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Medema tovai-nadi Yudasi givebutu tova yamumuna gilelele be Yesu nibaineyao agaidiya ginahawavemogatalena.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Tu tafalolo ana egana Beledi keke WaꞋisina giyemu, ada ana aiyeta nagona againe tomuliya Yesu againe hiꞋela higayo, “Yada tafalolo ana egana Abamaduviviya giluvedaꞋufo. HaꞋagaine nuwanuwa ime Abamaduviviya aꞋana anakidewedeweni-yo kanaꞋa?”
17 — ausente —
18 Gigayo, “Wanana Yelusalema ana melaleya kaliva saꞋeyana againe wanagahe wanagayo, Tovehawala gigahe gigayo, Yaku tova a giluvedaꞋufo. IyaꞋeku aku tomuliya buye anaꞋela be Abamaduviviya aꞋana ya manuweya anaꞋana.”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Au tomuliya Yesu givehimeyedi amine hina be Abamaduviviya aꞋana hikidewedewena.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Mala gibogi Yesu ana tomuliya buye hiꞋenolukekela be hinaꞋa.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Ada hiꞋauꞋa tu Bana gigayo, “Gagahe velemoꞋena kaliva saꞋeyana agaimiya nibaikweyao agaidiya ginahawavemogataleku.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Au hiꞋaseꞋuꞋaulolo hivebutu saꞋeyana saꞋeyana hitoliluveluvena higayo, “Kauveya, iyaꞋeku ma kaꞋi keke?” Hidedemi higahe.
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Yesu gigayo, “Bana aꞋa nauꞋa againe Iya buye anaꞋutuvina-ma kalivai-nadi nibaikweyao agaidiya ginahawavemogataleku.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Iya TohobuꞋela ganaꞋalika Yaubada bonana etoꞋetoladina gigaheyena amine. Tu hoiyoi kaliva Iya TohobuꞋela nibaikweyao agaidiya ginahawavemogataleku amanadi! Bana vita lakahina ginanuhagana. KaꞋi bana kalivai-nadi keke gidatubuga, medema gidalubodana faꞋina keke vita gidawahini.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Au bana tohawavemogatala Yudasi gigayo, “Tovehawala, iyaꞋeku ma kaꞋi keke?” Yesu gigayo, “Au ugahe amine oꞋeni.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Tu au ana toveya Yesu aꞋa givaina digo Yaubada againe givesiule gikihinena au ana tomuliya giveledi gigayo, “Hida wowoku, wavaini be waꞋa.”
26 — ausente —
27 — ausente —
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 — ausente —
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Gagahemi hida babi ana oine tova adamoya buye kayuyuna-ma aimo keke ganayu-havagileni tu tova mulina Kamaku yana avemwamwala ginasena ana toveya, oine ivaguna Iya omi buye kanayuna. Mena avemwamwalai-nadi badi yana itaveꞋavina againe himimiyami-ma faꞋidiya ginasena.” Hidedemi Yesu givenuwaꞋatadi.
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Ada au kwelidavadava hikweliyena. Hikweliyena gihavaina, hina oya Olive againe hilaka.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Tu Yesu gigahedi gigayo, “Bogi hidevama moyaꞋaimi Iya faꞋikuya wanamatauta be wanaꞋotayabuyabuku, faꞋina tuwai-moꞋena Yaubada bonana etoꞋetoladina gigahe gigayo,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Tu Yaubada ahe ginasivemididiku-yo Galili againe wai gananagona.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Au Fita gigahena gigayo, “KaꞋi badi moyaꞋaidi hinaꞋotayabuyabu digo, iya keke ganaꞋotayabuyabu, keke-moꞋa.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Yesu gigayo, “Gagahe velemoꞋena againiya, hidema bogi-nadi kamukamu keke ginakwage tu nagona o tauni unamidivekekeyeku tohiye.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Fita gigayo, “KaꞋi nuwanuwadi iya O buye hinaluveꞋalikada, au keke-moꞋa ganavekekeye.” Ada tomuliya moyaꞋaidi kadu hidede amine higahe.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Tu Yesu ana tomuliya buye hina abaga saꞋeyana ana egana Gedasemani againe himiyami tu gigahedi gigayo, “Hidedei wanahiyoto tu yuwa ganana ganaveꞋoꞋola.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Ada Fita kadu Sebedi natuneyao luhei buye ginauwedi be hinavebwaꞋuliyena, au givebutu giꞋaseꞋuꞋaulolo be givedivediwe.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Gigahedi gigayo, “GaꞋaseꞋuꞋaulolo lakahina vaita yawaiku gidaꞋalagolohini. Hidedei wanamiyami Iya faꞋikuya wanavanevanenega.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Au gina matalaviseya babiya giꞋoduveꞋuveꞋumagigi, givebutu giveꞋoꞋola gigayo, “Ho Kamaku, kaꞋi ya nuwanuwa amine hida aulolo ana gowa udavaihegena tu keke yaku nuwanuwa au OꞋeni ya nuwanuwa amine unahuluva.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Ada giyewana ana tomuliya adiꞋitoto hidauda-ma gihagadi, ada Fita againe gigahe gigayo, “A! Bai saꞋeyanaga kaꞋi keke afaiweya Iya faꞋikuya unavanevanenega?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Au wanavanevanenega wanaveꞋoveꞋoꞋola be keke aladibidibi againe wanaluku. AseꞋasemi gihawahegena tu wowomi gifwalele.” Hidedemi Yesu gigahe.
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Kadu tova anavelu gina giveꞋoꞋola-havagi gigayo, “Ho Kamaku, kaꞋi hida aulolo ana gowa keke afaiweya unamaduvaihegeni tu nagona ganayuyena, au ya nuwanuwa amine unahuluva.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 GiveꞋoꞋola gihavaina, kadu giyewana badi matadi gineganega-moꞋa faꞋina hidauda-ma gihagadi.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Au kadu ginuyabuyabu-havagiledi gina giveꞋoꞋola tova anaveto ahe giveꞋoꞋola amine.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Kadu ana tomuliya agaidiya giyewana gigahedi gigayo, “KaꞋi aimo wadadauda waveyaveyawai? WaꞋita, tova ahe gilakayemu be Iya TohobuꞋela tokoyona nimadiya kaliva saꞋeyana ginahawavemogataleku.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Wamidi be kana. Ake! WaꞋita, kaliva nibaikweyao agaidiya ginahawavemogataleku-ma a giyemu.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Ada aimo gigahegaheni Yudasi giyemu, bana Yesu yana yoꞋo tuwelo kalivana, kadu yoꞋo lakahina yadi wafeto yadi wafuluma buyeꞋi, badi abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu kaliva lakahidiyao hiꞋiveninisedi be hiꞋela.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Tu tohawavemogatala aituha yoꞋo boi giveledi gigayo, “Kaliva veyauga againe ganalusiuleyena-ma bana kalivai-nadi wanakiveꞋavina.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Ada auheꞋama Yesu liline gimaduna gigayo, “Aku Tovehawala siule!” Gigahe-yo giveyaugina.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Yesu gigahena gigayo, “Kusebo, ya nuwanuwa unamadugana.” Gigahe-yo yoꞋo hiꞋela Yesu hikiveꞋavina.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Au kaliva saꞋeyana Yesu buye himiyami-ma nimana gitunena, yana feto gisiwakana digo abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu ana agetoga gilauna be tagana giluyoꞋena.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Tu Yesu gigahena gigayo, “Ya feto uvaiyeweni ana foseya useni. Gaveyao moyaꞋaidi feto againe atagidi hiludakana, medema feto againe hinaꞋalika.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 KaꞋi inubaku aimo keke wadahalamaneni? KaꞋi nuwanuwaku digo, akufaiweya Kamaku againe ganaveꞋoꞋola be auheꞋama lobama ana tovenuwaꞋata tausani a gavaiyehi ginaꞋiveninisedi be hinalugolegoleku.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Tu kaꞋi meda anafaiweya lugolagola faꞋina gadaveꞋoꞋola digo, gavaiyaꞋamine-yo Veyao Tuwaina ana buki yaku alika faꞋina gigaheye-vagahina ma gidalakayemu?”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Ada medema tovai-nadi Yesu yoꞋoyoꞋo agaidiya gigahe gigayo, “Vaita Iya tomunugakaiꞋafu amine yo aku munuga faꞋina waꞋela wafetomiyao wafulumamiyao. Tova tova manuwa-tafalolo lakahina againe gahiyoto gavehavehawala tu keke wadakiveꞋaviku.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Atu hida gaitoma moyaꞋaina giyemu be gavaimi tuwai-moꞋena Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina Veyao Tuwaina ana buki againe hiꞋetoladi, medemi ginalakayemu velemoꞋena.” Hidedemi gigahe-yo tomuliya moyaꞋaidi hiꞋotayabuyabuna.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Tu badi kaliva Yesu hikiveꞋavina-ma abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu againe hinauwena, tokaiwabu ana egana Kaiyafasi. Bana againe buki-vehimeya ana tovehawala kadu kaliva lakahidiyao ahe hivagaꞋauta.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Bana Fita wai gimulina lauveya au tokaiwabu yana edaꞋawaneya giꞋela be giluku, tuilala buye hivetoga be gavadi Yesu againe hinagana, medema ginaꞋitana.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Tu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao kadu miYuda yadi Koniselo moyaꞋaidi togahe-kawowo hileledi be higa Yesu hinahawavekoyoyena. Au yadi fwaya againe vaita adifaiweya alikeya hinahegena.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 — ausente —
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 — ausente —
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Au abaveyao ana tofaisewa adi tokaiwabu gitowamidi Yesu againe gigahe gigayo, “KaꞋi bonalaufata keke afaiweya? Gavadi-yo hida kaliva yadi hawavekoyo keke udafatani?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Tu Yesu giveꞋamata. Ada bana tokaiwabu gigahena gigayo, “Gavehimeye be Yaubada Tomiya-vagata ana egana unayakahini-yo ime agaimeya unahawavemogatala. KaꞋi velemoꞋena O Keliso Yaubada Natuna, BanaꞋe Yaubada givegidena be yada yoꞋo ginanagoyeda amanadi o kaꞋi keke?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Yesu gigayo, “Au ugahe amine IyaꞋeku. Atu moyaꞋaimi gagahemi tova giꞋelaꞋela be Iya TohobuꞋela abavetoga kikaiwabuna Tofaiwala-moꞋa iꞋatagine ganahiyoto ma wanaꞋitaku. E, buhibuhi tabone lobameya ganaꞋelaꞋela ma wanaꞋitaku.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 — ausente —
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 — ausente —
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 — ausente —
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 — ausente —
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Tu Fita melaleya gihiyoto tu agetoga kwamayoku bana againe giꞋela gigayo, “Kadu oꞋeni Yesu kwanaGalili buye wamiyami.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Atu moyaꞋaidi matadiya givekeke gigayo, “Keke gadahalamane gavaimi ugahegahe.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Au gina abaluku againe tu agetoga kwamayoku velugana giꞋitana be tolauboda agaidiya gigayo, “Hidema kaliva Yesu kwanaNasaledi buye himiyami.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Kadu givekeke-havagi gigayo, “Yaubada! Kaliva iya keke gadahalamaneni.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Himiya kabisona tu tolauboda Fita againe hiꞋela higayo, “Au makewa o saꞋeya agaidiya. Meya ana nogala againe ahalamane.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Au Fita gigayo, “KaꞋi keke gadagahe velemoꞋena digo, Yaubada gidahawaveꞋaviku. Bana kalivai-nadi keke gadahalamaneni.” Gigahe-yo auheꞋama kamukamu gikwage.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Ada Fita Yesu yana gahe nuwana giꞋafolena gigayo, “Kamukamu keke ginakwage tu nagona unamidivekekeyeku tohiye.” Au gina yuwa kabuꞋavane gitagitagi agona lakahina.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.